31 detsember 2003
Aga uue aasta esimene päev veetke nii, nagu oleks selles pisut tervest ülejäänud aastast.
Ma arvan, et siis kallimate ja endaga, see vist ongi parim.
viiuldasin kell 01:10
Ma arvan, et siis kallimate ja endaga, see vist ongi parim.
viiuldasin kell 01:10
Viiuldaja läheb varsti koristama, ausõna.
Aga täna koos emme ja issiga mudarasket pesumasinat neljandale korrusele tassides tabas mind juba teise trepi peal hüsteeriline naeruhoog, mis mind paar tundi hiljem küla peal ikka rahule ei jätnud.
Arvake ühesõnaga ära, mille peale kulus viiuldajakese õppelaenunatukese saba? Ma muidugi poodisin ka täna, ostsin igaltpoolt natuke. Minu horoskoobi järgi lugesin ma täna sente. Ooh, kui palju sente... Mida pole kunagi liiga palju. Seetõttu ongi mind vist paaril viimasel päeval ärritanud Eedeni purskkaevu pilgeni sente-münte täis eksistents. Ma tahaks minna ja need süüdimatult ära korjata, R käskis lisada veel väärilise märja t-särgi shõu ja puha. Sweet dreams...
Aga ma olin siis eedenis, poodides, arvutis, kodus, kodumasinapoodides, külas, juuksuris, arvutis. Boring.
Homme on traditsiooniliselt Hennessy jõulukontsert, sööming, veel sööming ja veel sööming, välk ja pauk, sööming ja siis muidugi hommik. Selle vastu ei saa kuidagi.
Ajee!
viiuldasin kell 01:09
Aga täna koos emme ja issiga mudarasket pesumasinat neljandale korrusele tassides tabas mind juba teise trepi peal hüsteeriline naeruhoog, mis mind paar tundi hiljem küla peal ikka rahule ei jätnud.
Arvake ühesõnaga ära, mille peale kulus viiuldajakese õppelaenunatukese saba? Ma muidugi poodisin ka täna, ostsin igaltpoolt natuke. Minu horoskoobi järgi lugesin ma täna sente. Ooh, kui palju sente... Mida pole kunagi liiga palju. Seetõttu ongi mind vist paaril viimasel päeval ärritanud Eedeni purskkaevu pilgeni sente-münte täis eksistents. Ma tahaks minna ja need süüdimatult ära korjata, R käskis lisada veel väärilise märja t-särgi shõu ja puha. Sweet dreams...
Aga ma olin siis eedenis, poodides, arvutis, kodus, kodumasinapoodides, külas, juuksuris, arvutis. Boring.
Homme on traditsiooniliselt Hennessy jõulukontsert, sööming, veel sööming ja veel sööming, välk ja pauk, sööming ja siis muidugi hommik. Selle vastu ei saa kuidagi.
Ajee!
viiuldasin kell 01:09
29 detsember 2003
Trallalaa. No ausõna, ma läksin täna tirssi avokaadot ostma, aga ei leidnud ühtegi. Ma leppisin ühe valge ja ühe rohelise greibiga. Mõlemal oli tohutu paks koor ja mõlemad olid väga head ja mõlemad on nüüdseks ammu söödud.
Mul on täitsa hea olla!
viiuldasin kell 03:41
Mul on täitsa hea olla!
viiuldasin kell 03:41
Ei tegelikult on kõik normis. Suutsin küll praegu ennast, laua ja kõik ema õppematerjalid ühtainukest puruks lennanud kreeka pähklit täis puistata, aga ega sellest maitse ei muutu.
Hommikul ärkasin õudusega selle peale, et geisha ja suur k minu jaoks uskumatult kõva häälega teises toas mõtteid vahetasid. Mattusin patjade alla ja mõtlesin kibestumusega, et see on siis kättemaks selle eest, et me kella kuueni hommikul inksu ja geishaga kohutavates tingimustes magama püüdsime jääda.
Väga häälekalt, kusjuures.
Siinkohal meenutan kallile püsilugejale, et viimane Hetero tõsisem trall tipnes purupaljaste limonaadist nõretavate osalistega kuskil tikripõõsaste vahel Külitsel. Seekord alustasime kuskil pisut enne keskööd Tammelinna põiktänavakeses ja rääkisime vahelduva eduga arukat juttu kella viieni hommikul, sellest ca 90% (so neli ja pool tundi minu arvutamisoskuse põhjal) ainult tantsust ja tantsuharidusest Eestis (puudutades muu hulgas põgusalt ka liigesevõide tekkimise küsimust ja vedeliku omastamise nüansse). Teie öelge nüüd mulle, kas see on mingilgi määral normaalne 14-20 aastaste neidude hulgas ja kas teist taolist intsidenti üldse mingis seltskonnas ette tuleb? Lihtsalt huvitama on hakanud...
No voodisseminek oli lõõgastavam. Mängisime igavusest trepist alla kukkunuid, puunukke, tantsisime fragmente Pepeljajevi "Luikede järvest", suutsime sireenidena tekkide alla matta õnnetu peoperenaise, harrastasime wreslingut ja oo, ma esitasin minu meelest (mälu siinkohal juba häguneb) mingit viisijuppi samast balletist... hmm. Me püüdsime magada risti, diagonaalis, ühes kuhjas ja lakkesuunatud jäsemetega ning esitasime samas mingit veidrat kaasaegse tantsu etendust "Magama jäämise võimatusest piisavalt palavas ruumis". Sest oli nii meeletult palav ja see oligi muidugi meie unetuse põhjus, sest kuidas sa magad, kui higi voolab nagu jõehobusel (kui ta higistaks, mida ma eriti ei usu), olgugi et kell näitab ilusaid hommikutunde.
Kunagi on mul neid kirjeldusi väga, väga naljakas lugeda.
Ahjaa, Jaan küsis mult millalgi Hetero jõulupeo kohta: "Kas sind võeti omaks?"
Ma ei mõistnud seda küsimust.
Inaff. Nuff-nuff.
viiuldasin kell 02:14
Hommikul ärkasin õudusega selle peale, et geisha ja suur k minu jaoks uskumatult kõva häälega teises toas mõtteid vahetasid. Mattusin patjade alla ja mõtlesin kibestumusega, et see on siis kättemaks selle eest, et me kella kuueni hommikul inksu ja geishaga kohutavates tingimustes magama püüdsime jääda.
Väga häälekalt, kusjuures.
Siinkohal meenutan kallile püsilugejale, et viimane Hetero tõsisem trall tipnes purupaljaste limonaadist nõretavate osalistega kuskil tikripõõsaste vahel Külitsel. Seekord alustasime kuskil pisut enne keskööd Tammelinna põiktänavakeses ja rääkisime vahelduva eduga arukat juttu kella viieni hommikul, sellest ca 90% (so neli ja pool tundi minu arvutamisoskuse põhjal) ainult tantsust ja tantsuharidusest Eestis (puudutades muu hulgas põgusalt ka liigesevõide tekkimise küsimust ja vedeliku omastamise nüansse). Teie öelge nüüd mulle, kas see on mingilgi määral normaalne 14-20 aastaste neidude hulgas ja kas teist taolist intsidenti üldse mingis seltskonnas ette tuleb? Lihtsalt huvitama on hakanud...
No voodisseminek oli lõõgastavam. Mängisime igavusest trepist alla kukkunuid, puunukke, tantsisime fragmente Pepeljajevi "Luikede järvest", suutsime sireenidena tekkide alla matta õnnetu peoperenaise, harrastasime wreslingut ja oo, ma esitasin minu meelest (mälu siinkohal juba häguneb) mingit viisijuppi samast balletist... hmm. Me püüdsime magada risti, diagonaalis, ühes kuhjas ja lakkesuunatud jäsemetega ning esitasime samas mingit veidrat kaasaegse tantsu etendust "Magama jäämise võimatusest piisavalt palavas ruumis". Sest oli nii meeletult palav ja see oligi muidugi meie unetuse põhjus, sest kuidas sa magad, kui higi voolab nagu jõehobusel (kui ta higistaks, mida ma eriti ei usu), olgugi et kell näitab ilusaid hommikutunde.
Kunagi on mul neid kirjeldusi väga, väga naljakas lugeda.
Ahjaa, Jaan küsis mult millalgi Hetero jõulupeo kohta: "Kas sind võeti omaks?"
Ma ei mõistnud seda küsimust.
Inaff. Nuff-nuff.
viiuldasin kell 02:14
27 detsember 2003
Ja praegu lähen ajan peegli ees kurjusekortsu minema ning sõidan linna. Aitab ka siin kodus passimisest. Aga kinnominek oleks täna liiga kallis tulnud.
Krõpsud ootavad nüüd tugitoolis paremat päeva.
viiuldasin kell 21:52
Krõpsud ootavad nüüd tugitoolis paremat päeva.
viiuldasin kell 21:52
Ei taha kirjutada praegu tegelikult.
Kas keegi tõepoolest küsis mult midagi tähtede kohta või oli see mõnes filmis? Kas eilsed klipid kõnelevatest sõpradest mu silme ees oli ettekujutus või juba unenägu?
Kui saaksin tegelikult kellelegi rääkida, mis mind viimasel ajal lakkamatult närib, mille tõttu ma nii kergesti ärrituv, mossis ja tujutu olen, miks ma enamiku ajast magan, telekat vaatan võo arvutis istun ja tegelikult ainult kallimaga olla tahan, ei oleks sellest mingit kasu. Ma arvan, et tegeliku põhjuse peale suudaks tulla vaid Nele ja siis ka vaid mõnede vihjete abil. Ja aidata suudaks vist mingis mõttes ainult inimene, kes harva Tartu-kanti satub.
Neetud. Loomulikult olen ma pööraselt õnnelik praegu, aga...
viiuldasin kell 21:36
Kas keegi tõepoolest küsis mult midagi tähtede kohta või oli see mõnes filmis? Kas eilsed klipid kõnelevatest sõpradest mu silme ees oli ettekujutus või juba unenägu?
Kui saaksin tegelikult kellelegi rääkida, mis mind viimasel ajal lakkamatult närib, mille tõttu ma nii kergesti ärrituv, mossis ja tujutu olen, miks ma enamiku ajast magan, telekat vaatan võo arvutis istun ja tegelikult ainult kallimaga olla tahan, ei oleks sellest mingit kasu. Ma arvan, et tegeliku põhjuse peale suudaks tulla vaid Nele ja siis ka vaid mõnede vihjete abil. Ja aidata suudaks vist mingis mõttes ainult inimene, kes harva Tartu-kanti satub.
Neetud. Loomulikult olen ma pööraselt õnnelik praegu, aga...
viiuldasin kell 21:36
Blaah. Blaahblablablaah.
Blaah.
"Billy Ellioti" reklaamide ajal käisin arabeske tehes vetsus. Filmi enda ajal painutasin ennastunustavalt varbaid ja seletasin mampsile oma nigela küünarnuki värki. Kui siis viimaks Adam Cooper pisut oma kukalt näitas ja mu jumaldatud meesluiged lava taga ringi jooksid, tundisn end ootamatult seitsmendas taevas ja olin lihtsalt kohutavalt, kohutavalt õnnelik.
Kõigest hoolimata tahaksin saada natukenegi heaks tantsijaks, sest ma poleks ilma tantsuta üldse mingi mina, vaid hoopis midagi muud ja palju jamamat.
Võtke seda arvesse.
Aga uus semester tundub paljulubav. Juba jaanuarist algavad "Grease'i" proovid, koolitöö algus veebruaris toob endaga klassikatunnid - sulaselget sadismi stange ääres - kolm korda nädalas ning muu lahenduse puudumisel modernitunnid Fine 5-es tüki sama tihti. Tahan teha enda kallal tööd, nii et veremaitse suus - loodame, et mul siis ikka jätkub jõudu ja kõigil teistel meie omadel ka.
Blaah.
viiuldasin kell 00:51
Blaah.
"Billy Ellioti" reklaamide ajal käisin arabeske tehes vetsus. Filmi enda ajal painutasin ennastunustavalt varbaid ja seletasin mampsile oma nigela küünarnuki värki. Kui siis viimaks Adam Cooper pisut oma kukalt näitas ja mu jumaldatud meesluiged lava taga ringi jooksid, tundisn end ootamatult seitsmendas taevas ja olin lihtsalt kohutavalt, kohutavalt õnnelik.
Kõigest hoolimata tahaksin saada natukenegi heaks tantsijaks, sest ma poleks ilma tantsuta üldse mingi mina, vaid hoopis midagi muud ja palju jamamat.
Võtke seda arvesse.
Aga uus semester tundub paljulubav. Juba jaanuarist algavad "Grease'i" proovid, koolitöö algus veebruaris toob endaga klassikatunnid - sulaselget sadismi stange ääres - kolm korda nädalas ning muu lahenduse puudumisel modernitunnid Fine 5-es tüki sama tihti. Tahan teha enda kallal tööd, nii et veremaitse suus - loodame, et mul siis ikka jätkub jõudu ja kõigil teistel meie omadel ka.
Blaah.
viiuldasin kell 00:51
26 detsember 2003
Täna pidi "Helisev muusika" olema küll mingi miljones kord telekas. Would you believe it? Ja muusikaauhinnad oli jama ja Hetero jõulupeol oli naljakas tutvustada: "Ma, see on Väike Prints. Väike Prints - Ma." Blogmiiting.
viiuldasin kell 01:01
viiuldasin kell 01:01
Ho-ho-ho. Kaunis, hea ja mõnus on olla - ma olen ikka veel veendunud, et kunagi kuskil ootavad mind jõulud, milles nauditaval kombel põimuvad kaminatuli ja karvane soe vaip, lemmikraamatud ja mandlid, vein ja vaade lumisele maastikule ning uskumatul hulgal soojust ja toas paljalt ringi kõndimist. Viimane on mu täieliku heaolu mõõdupuu, nagu tundub. Üksindus ja alastus. Ajee.
Mitte sellest ei tahtnud ma täna rääkida, vaid hoopis lumememme-ehitamise viisist, mille autorit eile paaniliselt meenutada püüdsin. Autor sai mult hiljem sms'i ja lademetes kallistusi, aga lumememmedest enam rääkida ei viitsi. Tuu bääd.
On hunnik inimesi, kes neil päevil mu südamest läbi lippavad, nii et võtke alati üks hetk peatumiseks ja tundke end kui kodus. Ehk leidub siin pisut mandleid või mandariinegi maitsmiseks? Ma olen veendunud jõulude vajalikkuses. Tänapäeva kiire elutempo juures poleks muidu aasta jooksul kordagi aega kallitele tagasi mõelda, aga nii on asjal selline pool-kohustuslik moment juures.
Ikka kaldun olematust teemast kõrvale.
Ei lakka kadestamast Ma'd, aga
All good things come to the ones who wait
viiuldasin kell 00:56
Mitte sellest ei tahtnud ma täna rääkida, vaid hoopis lumememme-ehitamise viisist, mille autorit eile paaniliselt meenutada püüdsin. Autor sai mult hiljem sms'i ja lademetes kallistusi, aga lumememmedest enam rääkida ei viitsi. Tuu bääd.
On hunnik inimesi, kes neil päevil mu südamest läbi lippavad, nii et võtke alati üks hetk peatumiseks ja tundke end kui kodus. Ehk leidub siin pisut mandleid või mandariinegi maitsmiseks? Ma olen veendunud jõulude vajalikkuses. Tänapäeva kiire elutempo juures poleks muidu aasta jooksul kordagi aega kallitele tagasi mõelda, aga nii on asjal selline pool-kohustuslik moment juures.
Ikka kaldun olematust teemast kõrvale.
Ei lakka kadestamast Ma'd, aga
All good things come to the ones who wait
viiuldasin kell 00:56
24 detsember 2003
Ahjaa, pidin juba kunagi ammu sel teemal ühe lause poetama.
Mul on kahju sellest hetkest ja järgnevast, kus inimesed muutuvad nii omaseks, et nendega võib halvasti käituda.
viiuldasin kell 00:33
Mul on kahju sellest hetkest ja järgnevast, kus inimesed muutuvad nii omaseks, et nendega võib halvasti käituda.
viiuldasin kell 00:33
Ja kui siis päev on vältimatult otsa lõppemas, tuleb pisut viita veel aega netis tuhlamisega, meenutades eilset ekstreem-päeva Tallinnas ning vaagides, kas Jaanile meeldib Rafaello või mitte.
Teed ei saa juua, sest H teatas, et see teeb hommikuks kotid silmade alla. Ma ei usu, aga äkki teebki.
Tahaks istuda ja Väiksega lobiseda, aga ta tundub isegi palju teadvat juba :)
Homseks kõige ilusamat aega teile nagu alati igaks päevaks.
viiuldasin kell 00:29
Teed ei saa juua, sest H teatas, et see teeb hommikuks kotid silmade alla. Ma ei usu, aga äkki teebki.
Tahaks istuda ja Väiksega lobiseda, aga ta tundub isegi palju teadvat juba :)
Homseks kõige ilusamat aega teile nagu alati igaks päevaks.
viiuldasin kell 00:29
15 detsember 2003
Viiuldajake goes mõmmiks, st karu tänavasse elama otse siimu maja vastu. Toa käisin vaatasin täna üle, värvigamma toob mõttesse troopilised saared ja päikese, ühele lauatükile on keegi joonistanud vetikaid ja teokarpe, nimeks sai seega Akvaarium. Tapeet tuleb kuskil jõuluvaheajal koos Janari toaga seina saada, voodid tulevad uuel aastal UUED ja mööbel on kole ja pruun nagu ikka, aga köök on andestamatult hea Pärnu mnt omaga võrreldes. Ma pean küll õppima koos Nelega elama, aga ma arvan, et öösiti üleval võin ma ka köögis olla ja üksindusse võisin ma kenasti Janari voodi alla põgeneda, ta lubas. Toob mulle sinna äkki vahel teed.
Ma tahaks ainult, et Jaan ka mõmmiks hakkaks.
viiuldasin kell 11:53
Ma tahaks ainult, et Jaan ka mõmmiks hakkaks.
viiuldasin kell 11:53
13 detsember 2003
Ma tõotan pühalikult, et olen pahanduste peal väljas.
Mõned vabas vormis (mälu järgi) nopped öiseteks mõlgutusteks Kaksikutelt.
"Me püüdsime teda püramiidi kinni panna," ütles ta Harry'le, "aga ema nägi meid." - George Percy kohta
"Kellega sa siis ballile lähed?"
"Angelinaga"
"Mida? Kas sa oled teda juba kutsunud?"
"Hea tähelepanek. Hei! Angelina! Kas sa tahad minuga ballile tulla?"
Angelina vaatas Fredi korraks tähelepanelikult ja noogutas siis nõusolevalt.
"Korras."
Minu meelest seejärel Ron ohkas.
"Igaüks oskab trolli keelt. Sa pead lihtsalt näpuga näitama ja mörisema." - Fred jälle
"Andke teed Slytherini pärijale, tõesti mustale võlurile..."
"Jah, ta peab jõudma Saladuste Kambrisse, et oma kihvalise käsilasega tassike teed juua." George ja Fred saadavad koridorides Harryt.
Ja lõpuks...
"Mind ei mõrvata."
"Õige suhtumine, kullake," ägises peegel Harry'le vastu.
viiuldasin kell 01:31
Mõned vabas vormis (mälu järgi) nopped öiseteks mõlgutusteks Kaksikutelt.
"Me püüdsime teda püramiidi kinni panna," ütles ta Harry'le, "aga ema nägi meid." - George Percy kohta
"Kellega sa siis ballile lähed?"
"Angelinaga"
"Mida? Kas sa oled teda juba kutsunud?"
"Hea tähelepanek. Hei! Angelina! Kas sa tahad minuga ballile tulla?"
Angelina vaatas Fredi korraks tähelepanelikult ja noogutas siis nõusolevalt.
"Korras."
Minu meelest seejärel Ron ohkas.
"Igaüks oskab trolli keelt. Sa pead lihtsalt näpuga näitama ja mörisema." - Fred jälle
"Andke teed Slytherini pärijale, tõesti mustale võlurile..."
"Jah, ta peab jõudma Saladuste Kambrisse, et oma kihvalise käsilasega tassike teed juua." George ja Fred saadavad koridorides Harryt.
Ja lõpuks...
"Mind ei mõrvata."
"Õige suhtumine, kullake," ägises peegel Harry'le vastu.
viiuldasin kell 01:31
Hommikul, muide, äratas mind jubedal kombel teadmine, et kõrvaltoa inimestel on Nancy plaat ja halb kuulmine. Nende Terminaatoriga leppisin ma üsna hästi, aga pealuus taguv "Aeg peatub, kui sind vaid näen..." ja mingi täiesti Nancylik üks sama trummisaade kõikidel lugudel andsid selgesti märku, et olin öösel alles pärast kolme end voodile vinnanud. Järjekordsed seiklused öises Tallinnas, vägagi nauditavad, muide. Ma ikka suht armastan tantsida, täiesti ennastunustavalt...
Semestri viimases moderniajaloos vaatasime ühte Iisraeli koreograafi Ohad Naharini tööd Nederlands Dans Theatre'le, mis töötab muuseas ka pensionieas tantsijatega. Mees oli Mats Eki vend, muide. Nägi välja nagu tüüpiline kangelane kuskilt sajandi alguspoole "Vikerlaste" balletist vm.
Igal juhul mulle meeldis see täiesti totruseni oma totruses.
Tänane Viljandi töö IDA festivalil võis ju olla pisut naiivne - ning pärast kaebasid kõik, et ka täiesti ebaühtlane - aga ma ei märganud küll midagi paha. Kuidagi kahvatult lõppes otsa lihtsalt.
Mulle lihtsalt meeldis kogu töö üleüldine pehmus, maalähedus ja sõbralikkus ning ma teadvustasin päris selgelt, millest ma Pedas ilma jään. Ma isegi ei pannud tähele, et neil ühtlust ei olnud!
Kolmanda kursuse Külli soolo meeldib mulle järjest rohkem, kuigi ma olen ikka veel veendunud selle pealkirja kasutuses. Väike K pani hästi: "Mingil hetkel oli täiesti freak-show tunne!" Täiega kaif kehaväntsutamine. Esimene kord nägin seda vahetult peale Nele soolot ja siis ma olin nii piirini juba aetud, et lihtsalt nutsin jälle. Geisha avaldas arvamust, et sellel tüdrukul pole selgroogu.
Minu meelest pole tal ka osasid liigeseid ja hädavajalikku riskimõtlemist. Ja minu meelest üks kasutatud muusika oli "American Beauty'st" ja teine "Signs'ist".
Teise kursuse E on ületamatu. Eile jäin temaga mingil põhjusel juttu ajama ja istusin sedaviisi õppetoolis üle kolme tunni. Absolutely adorable. Kas ma võiksin moodustada E fännklubi?
Kui ma suudaksin teile selgeks teha, kui imetlusväärne oli eilne neljanda kursuse klassikaeksam (mille kohta Rene mainis, et sellist eksamit pole Peda aastaid näinud ja mina arvan, et ei näe tükk sama palju), siis ei jääks ma siinkohal vait ega läheks koeraga õue.
viiuldasin kell 00:07
Semestri viimases moderniajaloos vaatasime ühte Iisraeli koreograafi Ohad Naharini tööd Nederlands Dans Theatre'le, mis töötab muuseas ka pensionieas tantsijatega. Mees oli Mats Eki vend, muide. Nägi välja nagu tüüpiline kangelane kuskilt sajandi alguspoole "Vikerlaste" balletist vm.
Igal juhul mulle meeldis see täiesti totruseni oma totruses.
Tänane Viljandi töö IDA festivalil võis ju olla pisut naiivne - ning pärast kaebasid kõik, et ka täiesti ebaühtlane - aga ma ei märganud küll midagi paha. Kuidagi kahvatult lõppes otsa lihtsalt.
Mulle lihtsalt meeldis kogu töö üleüldine pehmus, maalähedus ja sõbralikkus ning ma teadvustasin päris selgelt, millest ma Pedas ilma jään. Ma isegi ei pannud tähele, et neil ühtlust ei olnud!
Kolmanda kursuse Külli soolo meeldib mulle järjest rohkem, kuigi ma olen ikka veel veendunud selle pealkirja kasutuses. Väike K pani hästi: "Mingil hetkel oli täiesti freak-show tunne!" Täiega kaif kehaväntsutamine. Esimene kord nägin seda vahetult peale Nele soolot ja siis ma olin nii piirini juba aetud, et lihtsalt nutsin jälle. Geisha avaldas arvamust, et sellel tüdrukul pole selgroogu.
Minu meelest pole tal ka osasid liigeseid ja hädavajalikku riskimõtlemist. Ja minu meelest üks kasutatud muusika oli "American Beauty'st" ja teine "Signs'ist".
Teise kursuse E on ületamatu. Eile jäin temaga mingil põhjusel juttu ajama ja istusin sedaviisi õppetoolis üle kolme tunni. Absolutely adorable. Kas ma võiksin moodustada E fännklubi?
Kui ma suudaksin teile selgeks teha, kui imetlusväärne oli eilne neljanda kursuse klassikaeksam (mille kohta Rene mainis, et sellist eksamit pole Peda aastaid näinud ja mina arvan, et ei näe tükk sama palju), siis ei jääks ma siinkohal vait ega läheks koeraga õue.
viiuldasin kell 00:07
12 detsember 2003
Kuuejalase jõuluingli tunne on praegu huvitaval kombel. Virutasin just köögist uue kamalutäie KissKiss komme ja panin selle ühe ampsuga nahka nagu eelmisegi.
Saan minna magama oma räpase koeravusserdise manu ja mõelda, et mind lahutab kellegi soojast embusest vaid paar kilomeetrit tavapärase 240 asemel ning ümbes 15 tundi.
Olen jõudnud sinnamaani, kus see on juba paradiis. Jo viimase sissekande peale meenus mulle vaid, et jah tõesti on olemas inimesed, kellel seks ükskõik kellega väga primaarne on. Naljakas, iseenesest. Mina nägin viimati üht taolistest naistest kuu aega tagasi ja selle peale sõitis ta teise maailma otsa. Kogu mu praegune tutvusringkond on ülekaalukalt üksik ja seksuaaleluta.
Jaani blogi ma oma blogrolli ei pane sel lihtsal põhjusel, et mul oleks siis eriti alasti tunne, sest siis teaks inimesed veel rohkem, millega ma oma päevi täidan, onju.
Tantsuga.
Teie kuuejalane jõuluingel.
viiuldasin kell 22:39
Saan minna magama oma räpase koeravusserdise manu ja mõelda, et mind lahutab kellegi soojast embusest vaid paar kilomeetrit tavapärase 240 asemel ning ümbes 15 tundi.
Olen jõudnud sinnamaani, kus see on juba paradiis. Jo viimase sissekande peale meenus mulle vaid, et jah tõesti on olemas inimesed, kellel seks ükskõik kellega väga primaarne on. Naljakas, iseenesest. Mina nägin viimati üht taolistest naistest kuu aega tagasi ja selle peale sõitis ta teise maailma otsa. Kogu mu praegune tutvusringkond on ülekaalukalt üksik ja seksuaaleluta.
Jaani blogi ma oma blogrolli ei pane sel lihtsal põhjusel, et mul oleks siis eriti alasti tunne, sest siis teaks inimesed veel rohkem, millega ma oma päevi täidan, onju.
Tantsuga.
Teie kuuejalane jõuluingel.
viiuldasin kell 22:39
10 detsember 2003
Emme pakis oli marmelaadi asemel hunnik piparkooke, kaks küünalt, pakk jõuluteed, gripirohi, tomateid, kurke, terve käntsakas sinki ja toorjuustu, lihakastet ja pikad püksid... Mille peale mulle lõpuks ometi meenus, mille kohta kord sissekande tahtsin teha.
Oma haigeolemise kohta mingis mõttes. Ma olen hakanud väikeseks nõiaks nimelt: õhtuti kallan kõikidesse olemasolevatesse anumatesse erineva kirjususeastmega paber- ja riidekotikestest erineva värvitooniga salapärast purusegu, lisan kummalisi tilku ja mässan mee- ning moosipurkidega. Lõpuks reastan kõik nõud suuruse järjekorras ning hakkan otsast manustama, ise samal ajal küünalde keskel pikki paberilehti kümnete kaupa täis kirjutades.
Küünla- ning kuivanud vere tooni tindipliiatsi kulu on seni ainuke, mis häirivalt rahakotile käib.
viiuldasin kell 17:38
Oma haigeolemise kohta mingis mõttes. Ma olen hakanud väikeseks nõiaks nimelt: õhtuti kallan kõikidesse olemasolevatesse anumatesse erineva kirjususeastmega paber- ja riidekotikestest erineva värvitooniga salapärast purusegu, lisan kummalisi tilku ja mässan mee- ning moosipurkidega. Lõpuks reastan kõik nõud suuruse järjekorras ning hakkan otsast manustama, ise samal ajal küünalde keskel pikki paberilehti kümnete kaupa täis kirjutades.
Küünla- ning kuivanud vere tooni tindipliiatsi kulu on seni ainuke, mis häirivalt rahakotile käib.
viiuldasin kell 17:38
Ja et tuttavatel miskit naerda oleks: minu inner child on 45.
Kustkohast see veel tuli? Ma olen eluaeg 10-aastane olnud ju.
Olen ju?!?
AAA...
viiuldasin kell 17:21
Kustkohast see veel tuli? Ma olen eluaeg 10-aastane olnud ju.
Olen ju?!?
AAA...
viiuldasin kell 17:21
Voohaa. Et siis tuleb kõigest jõust mööda Viru tänavat üles rühkida (improarvestuseni on 10 minutit) ja kuulda telefonikõne katket mööduvalt reziitudengilt ("täna ma päris ei saa, mul on kool kümneni umbes") ja murda pisut pead, kas nii hull saab olla vaid kultuuriteaduskonna elu või on teistel tudengitel üle Eesti samasugune ajakava. Seejärel tuleb end unustada ja hakata kõva häälega ebaviisakaid sõnu ütlema, sest põlvekaitsed lösutavad laisana kodus. Siis tuleb jooksusamul hakata kuskilt koti salapärastest sügavustest Olde Hansa karamellimandleid koukima, sest sa ju tead, et kuskil peab peituma üks võrratu poolik pakike ja seda on ellujäämiseks vaja just nüüd KOHE. Samal ajal tuleb meenutada Katrinit, keda täna õnnekombel koolis kohtasin ja kes üle aegade parim välja nägin (kas see ei tähenda mitte vägavägavägasuper?) ja murda pead selle üle, et mida kuradit mul blogiuurimuse kohta siiski ütlemist oli. Ei tulnud meelde. Ja siis (arvestuseni on 5 minutit) tuleb sattuda Saiakäigus hunniku läti pensionäride sekka, tulla mõne geniaalse idee peale (olen veendunud, et see just nii oli, aga teadupoolest on mul lühimälu) ja jõuda kooli ukseni just hetkel, kui viimased mandlid on lõppenud (ja paber on korralikult pruunist pudist puhtaks lakutud kõigist möödujate kõrvalpilkudest hoolimata), aeg on lõppenud (ja sa veel lihtsalt ei tea, et õppejõud alles magab ingli und ja jõuab kohale tunniajase hilinemisega) ning mõistus on lõppenud juba kuskil eelneva 18 aasta jooksul.
Saksa töö saan loodetavasti c, aga siin on oma osa järjekordselt tobedal inspiratsiooniosakesel, mis meid Jaaniga TPÜ raamatukogus tabas. Meie muusaks oli oranzis batikaga tehtud hipisärgis veider mehike, kes meie ees istudes raamatut luges ja käega totrat koreograafiat esitas. Kuna järgmine pooltund kulus kirglikele keskusteludele tantsijate arvu, soo, paigutuse, muusika, valgustuse, organisatoorse poole, kostüümide ja kuupäevade kohta (mille jooksul muusa üha uusi absurdseid liigutusi nähtavale tõi, aga võibolla tal lihtsalt üks käsi tõmbles nii huvitavalt), vaatasin saksas õudusega kätteantud lehte ja andsin selle ära sama suure õudusega.
Tegelikult on ju võimalik, et selle nahka läheb mu õppetoetus. KSP.
Watsuni juurde tahaks, sest itsituskuuri on vaja ja pealegi hakkasin ma ühel päeval järsku taipama, mis imeline elu mul on olnud just teatud inimeste pärast. Kui kunagi tuju tuleb, kirjutan neile tänukirja.
Ma avastasin, et mul on 3 suurt viga, mille parandamisele ma äkki peaksin tähelepanu pöörama. No selles mõttes, et ikka TOHUTUT. Ja siis ma pisut vaagisin olukorda ja taipasin, et nende paranemisel oleksin ma täiesti uus Madli.
Ma ei teagi nüüd siis.
Oo, mental note ka. Nüüd päris päris päris aus olles on mul oma lemmikbloggerdajad kenasti teada (mingi sisemise sunni ajel on siin minu blogrollis vaid need nimed, keda isiklikult tunnen, mitte parimatest parimad), aga üks absoluutne lemmikkirjanik peitub ikkagi kahe numbri alla, mida teineteisega jagada saab. Minu meaning of blog ühtib täielikult tollega. Tellerite blogimaffiast ei saa üle ega ümber, sest muidu teaksin oma sugulaste eludest 0 osa (nagu õe omast tegelikult).
Blogimine, by the way, peab olema naljakas. Ma lõpetaks kohe ära, kui mul oma arhiive lugedes pööraselt lõbus ei oleks. Ahjaa, ja minu blog on püsti muidugi sel õnnetul põhjusel ka, et oman lühimälu. Või ütlesin ma seda juba kuskil ülevalpool?
viiuldasin kell 17:08
Saksa töö saan loodetavasti c, aga siin on oma osa järjekordselt tobedal inspiratsiooniosakesel, mis meid Jaaniga TPÜ raamatukogus tabas. Meie muusaks oli oranzis batikaga tehtud hipisärgis veider mehike, kes meie ees istudes raamatut luges ja käega totrat koreograafiat esitas. Kuna järgmine pooltund kulus kirglikele keskusteludele tantsijate arvu, soo, paigutuse, muusika, valgustuse, organisatoorse poole, kostüümide ja kuupäevade kohta (mille jooksul muusa üha uusi absurdseid liigutusi nähtavale tõi, aga võibolla tal lihtsalt üks käsi tõmbles nii huvitavalt), vaatasin saksas õudusega kätteantud lehte ja andsin selle ära sama suure õudusega.
Tegelikult on ju võimalik, et selle nahka läheb mu õppetoetus. KSP.
Watsuni juurde tahaks, sest itsituskuuri on vaja ja pealegi hakkasin ma ühel päeval järsku taipama, mis imeline elu mul on olnud just teatud inimeste pärast. Kui kunagi tuju tuleb, kirjutan neile tänukirja.
Ma avastasin, et mul on 3 suurt viga, mille parandamisele ma äkki peaksin tähelepanu pöörama. No selles mõttes, et ikka TOHUTUT. Ja siis ma pisut vaagisin olukorda ja taipasin, et nende paranemisel oleksin ma täiesti uus Madli.
Ma ei teagi nüüd siis.
Oo, mental note ka. Nüüd päris päris päris aus olles on mul oma lemmikbloggerdajad kenasti teada (mingi sisemise sunni ajel on siin minu blogrollis vaid need nimed, keda isiklikult tunnen, mitte parimatest parimad), aga üks absoluutne lemmikkirjanik peitub ikkagi kahe numbri alla, mida teineteisega jagada saab. Minu meaning of blog ühtib täielikult tollega. Tellerite blogimaffiast ei saa üle ega ümber, sest muidu teaksin oma sugulaste eludest 0 osa (nagu õe omast tegelikult).
Blogimine, by the way, peab olema naljakas. Ma lõpetaks kohe ära, kui mul oma arhiive lugedes pööraselt lõbus ei oleks. Ahjaa, ja minu blog on püsti muidugi sel õnnetul põhjusel ka, et oman lühimälu. Või ütlesin ma seda juba kuskil ülevalpool?
viiuldasin kell 17:08
Ollallaa. Järjekordne käisin-seal-tegin-seda sissekanne. Esmaspäeval panin täiesti süüdimatult nahka terve meloni ja poolteist kilo mandariine, kuigi enne lippasin neljandale korrusele õgima, seal leidub vahel kokkavaid neide-noormehi. Blogi-uurimuse lugesin läbi ja sain omad mõttekesed sealt kätte, aga praegu nad ei meenu - äkki õhtul.
Praegu tulin tulema loengust, kui õppejõud oli jõudnud oma teise lauseni. Ta vist imestas natuke. Aga mina ei pea õpetamiseks seda, kui tahvlile kuvatud tekst lihtsalt kenasti aeglaselt ja kaks korda ette loetakse. Ja siis ma tulin siia, et saksat hakata õppima, ma lihtsalt pean selle töö a või b saama.
Kuratlik irvitus, tingit sellest, et peale kolmveerand tunni möödumist ikka veel ekraani taga istun.
Oma esimese pastakarea õpinguraamatusse sain ühe tõelise A (Madli moodi kiideldes). Ajee! Sest tegelikult oli see töö vastikult raske ja hindeid kraabin ma praegu kokku imenippidega. Vat milleni tõukavad materiaalsed probleemid - õppetoetus on vaja kuidagi välja teenida, sest õppelaen... noh, teate küll. Natuke alla poole on veel alles.
Täna on impro arvestus. Kui eirata mu ninasõõrmeist turritavaid tatitükke, põrandani veninud silmalauge ja närvivalu kuskil parema põlve all, olen ma vist ükskõik millise läbisaamisega rahul.
Ahjaa, esmaspäevane Anne ja eilne Geisha sünna oli mul karmilt ja suurelt kalendrisse kantud ning eelmisel nädalal põhjalikult pähe õpitud, aga see muidugi ei toonud kaasa nende meenumise õigel hetkel. Ehk nädalavahetus teeb tasa, lippan kuidagiviisi Tartusse (põgenen koori otsustava tähtsusega esinemiselt, väike s-keeraja nagu ikka), viin sinna neile head ja paremat ja saan ehk esimest korda nüüdseks heledate kahludeta noormehe erariides embust.
Saksa kontrolltöö teemadeks mehelikkus, naiselikkus ja Lorelei müüt - muinasjutt ilust, mis osutub hukutavaks. Õigemini tuleb see asetada tänapäeva konteksti ja tuua paralleel. Kuulsus kõlbab?
Kuulge ausõna, täna võiksite mind enda juurde sööma kutsuda, pole jälle ammu ühtegi kodu seestpoolt näinud.
viiuldasin kell 10:51
Praegu tulin tulema loengust, kui õppejõud oli jõudnud oma teise lauseni. Ta vist imestas natuke. Aga mina ei pea õpetamiseks seda, kui tahvlile kuvatud tekst lihtsalt kenasti aeglaselt ja kaks korda ette loetakse. Ja siis ma tulin siia, et saksat hakata õppima, ma lihtsalt pean selle töö a või b saama.
Kuratlik irvitus, tingit sellest, et peale kolmveerand tunni möödumist ikka veel ekraani taga istun.
Oma esimese pastakarea õpinguraamatusse sain ühe tõelise A (Madli moodi kiideldes). Ajee! Sest tegelikult oli see töö vastikult raske ja hindeid kraabin ma praegu kokku imenippidega. Vat milleni tõukavad materiaalsed probleemid - õppetoetus on vaja kuidagi välja teenida, sest õppelaen... noh, teate küll. Natuke alla poole on veel alles.
Täna on impro arvestus. Kui eirata mu ninasõõrmeist turritavaid tatitükke, põrandani veninud silmalauge ja närvivalu kuskil parema põlve all, olen ma vist ükskõik millise läbisaamisega rahul.
Ahjaa, esmaspäevane Anne ja eilne Geisha sünna oli mul karmilt ja suurelt kalendrisse kantud ning eelmisel nädalal põhjalikult pähe õpitud, aga see muidugi ei toonud kaasa nende meenumise õigel hetkel. Ehk nädalavahetus teeb tasa, lippan kuidagiviisi Tartusse (põgenen koori otsustava tähtsusega esinemiselt, väike s-keeraja nagu ikka), viin sinna neile head ja paremat ja saan ehk esimest korda nüüdseks heledate kahludeta noormehe erariides embust.
Saksa kontrolltöö teemadeks mehelikkus, naiselikkus ja Lorelei müüt - muinasjutt ilust, mis osutub hukutavaks. Õigemini tuleb see asetada tänapäeva konteksti ja tuua paralleel. Kuulsus kõlbab?
Kuulge ausõna, täna võiksite mind enda juurde sööma kutsuda, pole jälle ammu ühtegi kodu seestpoolt näinud.
viiuldasin kell 10:51
08 detsember 2003
Mu päevane veekulu pisarate näol on kindlasti topeltkeskmine, sest oman jälle seda liiki nohu, mis teeb näärmetele üks-null. Ma olen istunud arvutis, lugenud uut ja huvitavat ning nutnud terve selle aja, ise irvitades.
Vaatepilt arvatavasti sama haige kui mina olen praegu, ent enesetunne on mul arvatavasti kehvem.
Lõppenud nädalasse kuulusid proovid öötundideni nagu ikka, etendus "Teeviidal" (1), Kanuti Gildi külastused (3, etendusi seal 4), päkapikuetendus starring Einar (1), arvestus (0,5), Arne Oidi mälestuskontsert (1), filmiõhtud kahekesi kooli tantsuklassis (2), raisatud raha (miljon), vanad tuttavad (3, 1 saatis sms'i ja viies helistas), kaotatud veri varba alt (1 ml? või on see juba eluohtlik kogus?) ning jalakarvad (3/4).
Raadiost intervjuud iseendaga unustasin kuulata, too bad.
Väike Prints hakkas ka bloggerdama, nii et veetsin tükk aega oma arhiivides tuhnides ja sama laulu ridu otsides, aga täna ei näkanud. Kuskil nad on. Peas nagunii ja laulan ka kogu aeg, aga heledate juuksekahlude puudumisel pole nagu enam põhjust.
Niisiis võin tegelikult öelda, et minu viiuldamisest on saanud tõuke geisha ja nele, tollest (ja vist ka minust) omakorda jaan, nelest veel väike prints.
Aga ma ei mäleta, kuidas lood ma'ga olid. Ta kirjutas algul neid päevikulõike üldse, aga kas see oli esimese viiuldaja "viiuldab" ajal või hiljem (tolle vol 2 oligi "ikka ta viiuldab")?
Niisiis olen vastutav kuuekordse pahna tekitamise eest internetti, kuigi mina loen end ikkagi saastajaks nr 1.
Niisiis skipin kõik tänased füüsilised tunnid ja lähen püüan end palavas lillakassinises ühikavoodis homseks arvestuseks pisutki vähem laibaks turgutada. Enne toon siimult veel kõik Tartust saadetud ravumid ja puha.
Ma loodan, et seal on mõni hea ravum. Äkki aitab, kui ma panen endale kotleti kõhu peale? Ja kui emme mulle marmelaadi ei saatnud, siis mida head seal võib leiduda, et minu marmelaadi-puudumise-masendust ületada?
Et siis soovitusliku kirjanduse alla tuleb täna "Pariisi tänavapoisi reis ümber maailma", ma arvan et see on päris hea lugemine minusugusele haigele. Kahju, et mõlemad köited kuskil Tartus lösutavad.
Mart Kangro täna Kanuti Gildis 19:30 on super! Kui ei taha näha imelikku, ära mine.
viiuldasin kell 10:28
Vaatepilt arvatavasti sama haige kui mina olen praegu, ent enesetunne on mul arvatavasti kehvem.
Lõppenud nädalasse kuulusid proovid öötundideni nagu ikka, etendus "Teeviidal" (1), Kanuti Gildi külastused (3, etendusi seal 4), päkapikuetendus starring Einar (1), arvestus (0,5), Arne Oidi mälestuskontsert (1), filmiõhtud kahekesi kooli tantsuklassis (2), raisatud raha (miljon), vanad tuttavad (3, 1 saatis sms'i ja viies helistas), kaotatud veri varba alt (1 ml? või on see juba eluohtlik kogus?) ning jalakarvad (3/4).
Raadiost intervjuud iseendaga unustasin kuulata, too bad.
Väike Prints hakkas ka bloggerdama, nii et veetsin tükk aega oma arhiivides tuhnides ja sama laulu ridu otsides, aga täna ei näkanud. Kuskil nad on. Peas nagunii ja laulan ka kogu aeg, aga heledate juuksekahlude puudumisel pole nagu enam põhjust.
Niisiis võin tegelikult öelda, et minu viiuldamisest on saanud tõuke geisha ja nele, tollest (ja vist ka minust) omakorda jaan, nelest veel väike prints.
Aga ma ei mäleta, kuidas lood ma'ga olid. Ta kirjutas algul neid päevikulõike üldse, aga kas see oli esimese viiuldaja "viiuldab" ajal või hiljem (tolle vol 2 oligi "ikka ta viiuldab")?
Niisiis olen vastutav kuuekordse pahna tekitamise eest internetti, kuigi mina loen end ikkagi saastajaks nr 1.
Niisiis skipin kõik tänased füüsilised tunnid ja lähen püüan end palavas lillakassinises ühikavoodis homseks arvestuseks pisutki vähem laibaks turgutada. Enne toon siimult veel kõik Tartust saadetud ravumid ja puha.
Ma loodan, et seal on mõni hea ravum. Äkki aitab, kui ma panen endale kotleti kõhu peale? Ja kui emme mulle marmelaadi ei saatnud, siis mida head seal võib leiduda, et minu marmelaadi-puudumise-masendust ületada?
Et siis soovitusliku kirjanduse alla tuleb täna "Pariisi tänavapoisi reis ümber maailma", ma arvan et see on päris hea lugemine minusugusele haigele. Kahju, et mõlemad köited kuskil Tartus lösutavad.
Mart Kangro täna Kanuti Gildis 19:30 on super! Kui ei taha näha imelikku, ära mine.
viiuldasin kell 10:28
06 detsember 2003
Jah, tegelikult tahaks mina ka kuskile ballile jalga keerutama ja ilus olema minna.
Mmmh, ja ma olen täna raadios, muuseas. Tahaks olla afroameeriklane, nad on geneetiliselt vapustavalt ilusad, nagu eile Janariga oigasime.
Ja ma tahan kirjutada ühe sissekande, aga saan selleks vajalikud teemad kokku alles homme õhtuks ja siis ma seda teengi. Praegu tuleb Mart Kangro Kanuti Gildis.
Pole vist rääkinud, et ma tellin alati kõikjal fetasalatit, kui väljas söömas käin? Otsin Tallinna parimat, seni hoiab seda kohta vapralt Cafe Angles, kus see maksis 80 (!!!) krooni.
Unistuste salat, mida saabki võibolla kord 5 aasta jooksul.
Fetajuustu note: Von Krahli oma on päris mõnus, eriti kui sinna juurde kuuluv jutt väikseid tantsimislootusi tekitab.
viiuldasin kell 19:16
Mmmh, ja ma olen täna raadios, muuseas. Tahaks olla afroameeriklane, nad on geneetiliselt vapustavalt ilusad, nagu eile Janariga oigasime.
Ja ma tahan kirjutada ühe sissekande, aga saan selleks vajalikud teemad kokku alles homme õhtuks ja siis ma seda teengi. Praegu tuleb Mart Kangro Kanuti Gildis.
Pole vist rääkinud, et ma tellin alati kõikjal fetasalatit, kui väljas söömas käin? Otsin Tallinna parimat, seni hoiab seda kohta vapralt Cafe Angles, kus see maksis 80 (!!!) krooni.
Unistuste salat, mida saabki võibolla kord 5 aasta jooksul.
Fetajuustu note: Von Krahli oma on päris mõnus, eriti kui sinna juurde kuuluv jutt väikseid tantsimislootusi tekitab.
viiuldasin kell 19:16
05 detsember 2003
Aga kui pisut asjast rääkida, sumiseb mul kõrvus ikka veel Teeviida-melu, mis jätkub päriselus juba homme, kui jälle boksis olen. Huvitav, kus neljapäeval kõik Kommertsikad olid? Nägin ainult kolme. Ja blogspottisin ka natuke ja Janari viis mu läbi terve messihalli seljas vetsu, samal ajal kui mina oma arlekiinimaalingutes näoga lõustu tegin ja inimestele kogemata jalaga pehmesse kohta tonksasin. Meie omad veetsid pigem aega Viljandi juures kui Pedas (kus polnud mingit istumisvõimalust at all), mingi hetk oli seal (Vil'i juures) mingi üks neist, aga maas istusid Janari, Kristjan ja Mihkel, kes mängisid trumme ja kitarri ja rokkisid niisama ja pärast käisime vihtusime seal Jaaniga lambist Tuljaku interpretatsiooni ja reilendrit, samal ajal kui Silver ja üks veel torupillil/lõõtsal meid saatsid. Tallinna ülikool tuleb ju nagunii.
Täna hoidsin end tagasi, et mitte neid jälle vaatama minna, küll saab homme ka.
Ehk siis ees ootab mu esimene ametlik nädalavahetus Tallinnas, ma pole siia kolme kuu jooksul veel kordagi jäänud. Kas see on see, mille pärast ma end nii üksi-kurva-jobuna tunnen?
viiuldasin kell 16:22
Täna hoidsin end tagasi, et mitte neid jälle vaatama minna, küll saab homme ka.
Ehk siis ees ootab mu esimene ametlik nädalavahetus Tallinnas, ma pole siia kolme kuu jooksul veel kordagi jäänud. Kas see on see, mille pärast ma end nii üksi-kurva-jobuna tunnen?
viiuldasin kell 16:22
Täiesti õudustäratav on avastada tühjust netis. Mitte midagi huvitavat lihtsalt pole praegu ja ma olen õnnetuseks veendunud, et viga on minus.
Suutsin saavutada sügava nohu staadiumi, mis teeb maailma pehmemaks ja udusemaks. Ma olen veendunud oma piiritus lootusetuses, nii et see ei häiri mind enam nii palju kui eile öösel. Siis päästis mind ajutiselt Nele, kes lubas mul tema juures nutta. Ilma selle lauseta oleks vist pisarad tilkumata jäänud. Aga vead, vead on need, mida inimesed peaksid üksteise juures kõigest hoolimata aksepteerima.
Mis seals. Täna olen jälle selline õrnake ja üleelmine lause pani mu esmakordselt naeratama. Võibolla peaksin kuskilt otsima võimaluse vaadata mõnd nõretavat romantilist üllitist, et pisutki pea kohal lasuvat survet maha võtta. Ma tean, et kõigil on raske, aga ma luban teistel ka seda mõnikord mitte kannatada. Ausõna :)
Igatsen Väikse Printsi järele. Olen teda kohanud neljal ja poolel korral, saanud teda tundma umbes 0,2% ja igatsen seda üdini head tunnet, mis temasuguse inimesega olemine mus tekitab. Praegu oleks väga vaja, tõesti. Pluss Hetero juurde tahaks. Pluss Einarit näha. Seda kõike ainult selle pidevalt karjuva sisikonna rahustamiseks kuni jõuluvaheajani, mil Võru meestest tühjaks voolab...
Ailey "Revelations" ja McKayle'i "Rainbow round my shoulder".
viiuldasin kell 16:07
Suutsin saavutada sügava nohu staadiumi, mis teeb maailma pehmemaks ja udusemaks. Ma olen veendunud oma piiritus lootusetuses, nii et see ei häiri mind enam nii palju kui eile öösel. Siis päästis mind ajutiselt Nele, kes lubas mul tema juures nutta. Ilma selle lauseta oleks vist pisarad tilkumata jäänud. Aga vead, vead on need, mida inimesed peaksid üksteise juures kõigest hoolimata aksepteerima.
Mis seals. Täna olen jälle selline õrnake ja üleelmine lause pani mu esmakordselt naeratama. Võibolla peaksin kuskilt otsima võimaluse vaadata mõnd nõretavat romantilist üllitist, et pisutki pea kohal lasuvat survet maha võtta. Ma tean, et kõigil on raske, aga ma luban teistel ka seda mõnikord mitte kannatada. Ausõna :)
Igatsen Väikse Printsi järele. Olen teda kohanud neljal ja poolel korral, saanud teda tundma umbes 0,2% ja igatsen seda üdini head tunnet, mis temasuguse inimesega olemine mus tekitab. Praegu oleks väga vaja, tõesti. Pluss Hetero juurde tahaks. Pluss Einarit näha. Seda kõike ainult selle pidevalt karjuva sisikonna rahustamiseks kuni jõuluvaheajani, mil Võru meestest tühjaks voolab...
Ailey "Revelations" ja McKayle'i "Rainbow round my shoulder".
viiuldasin kell 16:07
04 detsember 2003
Ma unes kõnnin ikka elevantidega,
nad tantsivad mu ees ka ärkvel päi.
Ma püüan küll, ent siiski kõiki segan
ja longateski hüppan, joostes käin.
Mu ööd on otsas. Varbad üpris vermes.
Mul hägune kui suits on tihti pilk.
Mu kukil trambib, laule röögib Hermes,
suunurgas imekerge naeruvilk.
See, et meil mitmel jalad verised ja valusad on, kahvatub Kultuurika esineja kõrval, kes peale Teeviita kolm õmblust jalale sai.
Tahaksin kirjutada, aga elevandid ootavad.
Einar, Geisha, Väike Prints ruulivad täiega!
Haldjas...
viiuldasin kell 20:42
nad tantsivad mu ees ka ärkvel päi.
Ma püüan küll, ent siiski kõiki segan
ja longateski hüppan, joostes käin.
Mu ööd on otsas. Varbad üpris vermes.
Mul hägune kui suits on tihti pilk.
Mu kukil trambib, laule röögib Hermes,
suunurgas imekerge naeruvilk.
See, et meil mitmel jalad verised ja valusad on, kahvatub Kultuurika esineja kõrval, kes peale Teeviita kolm õmblust jalale sai.
Tahaksin kirjutada, aga elevandid ootavad.
Einar, Geisha, Väike Prints ruulivad täiega!
Haldjas...
viiuldasin kell 20:42
kujundas: maali
