31 mai 2004
See mees, kes pole Rasmus Kaljujärv
Tantsujuttu I: (skip) Nele trio proovid on minu nägemus ideaalsest tööprotsessist enamvähem. Natuke rumal tunne tuleb küll mõnikord, aga see on igapäevane nähtus. Re'le näitasime eila, liigutas rõõmutuhinas kõrvu, kiitis esteetikat ja liigutuse mõtestatust, pilkude mõjumist, koostööd. Lizzy tants meeldib mulle ka, üleminekud pole nii võltsid ja põhjendamatud kui mõnikord osadel on, vaid kuidagi satuvad lihtsalt kokku. Nii ongi hea. Mulle meeldivad tema kombinnid ja viis, kuidas ta neid sobitab, kuigi tal läheb veel natuke aega koreograaf-lavastaja rolliga harjumiseks. Krissu oma on sürr ja kontseptuaalne, teostus on veel liiga poolik, et seda kommenteerida. Minu roll - Loreal'i kehakreem ja tagumik selle reklaamilt... Heleni tantsuga mul on alles üks proov olnud ja kuuldavasti püüab ta ümber teha, nii et näis, mis sellest saab. Maiku idee mulle meeldib, point ja kõik ka + see üks vahepealne kombinn on mõnus.
Tantsujuttu II: (skip) Re vaatas minu töö ka üle, õigemini pooletunnise kiirproovi ja ütles siis oma kommentaarid. Õigemini näitas: two thumbs up. Talle meeldis "leidlik" koreograafiline keel (toosama, mis minu jaoks õige puudulik tundus), keskmise osa intensiivsus ja ruumikasutus. Ta käskis mul ühe osa ära parandada (tempo korraks maha võtta) ja ütles, et ma olematu lõpuga ei pingutaks - küll ta tuleb millalgi ise kohale. Ma läksin istusin koridori maha, mõtlesin parandused paika - ja lõpu struktuur tuligi koju ära... Mis näitab, milleks õppejõud tegelikult suuteline on. Aga tohutu kergenduselaine oli küll, sai kaelast selle jubeda ettenäitamiskohustuse. Ma pole ikka veel otsustanud, kas esitan töö reedesel või laupäevasel kontserdil - ei tahaks Nelega ühel päeval kontsentreerumise pärast, aga Krissul on laupäeval arvatavasti peas lilla punksoeng... hm.
See mees, kes polnud Rasmus Kaljujärv, laulis ja tantsis ja hüppas eile öösel ja täna hommikul minu toas telekas nii elusalt, et...
viiuldasin kell 12:29
Tantsujuttu I: (skip) Nele trio proovid on minu nägemus ideaalsest tööprotsessist enamvähem. Natuke rumal tunne tuleb küll mõnikord, aga see on igapäevane nähtus. Re'le näitasime eila, liigutas rõõmutuhinas kõrvu, kiitis esteetikat ja liigutuse mõtestatust, pilkude mõjumist, koostööd. Lizzy tants meeldib mulle ka, üleminekud pole nii võltsid ja põhjendamatud kui mõnikord osadel on, vaid kuidagi satuvad lihtsalt kokku. Nii ongi hea. Mulle meeldivad tema kombinnid ja viis, kuidas ta neid sobitab, kuigi tal läheb veel natuke aega koreograaf-lavastaja rolliga harjumiseks. Krissu oma on sürr ja kontseptuaalne, teostus on veel liiga poolik, et seda kommenteerida. Minu roll - Loreal'i kehakreem ja tagumik selle reklaamilt... Heleni tantsuga mul on alles üks proov olnud ja kuuldavasti püüab ta ümber teha, nii et näis, mis sellest saab. Maiku idee mulle meeldib, point ja kõik ka + see üks vahepealne kombinn on mõnus.
Tantsujuttu II: (skip) Re vaatas minu töö ka üle, õigemini pooletunnise kiirproovi ja ütles siis oma kommentaarid. Õigemini näitas: two thumbs up. Talle meeldis "leidlik" koreograafiline keel (toosama, mis minu jaoks õige puudulik tundus), keskmise osa intensiivsus ja ruumikasutus. Ta käskis mul ühe osa ära parandada (tempo korraks maha võtta) ja ütles, et ma olematu lõpuga ei pingutaks - küll ta tuleb millalgi ise kohale. Ma läksin istusin koridori maha, mõtlesin parandused paika - ja lõpu struktuur tuligi koju ära... Mis näitab, milleks õppejõud tegelikult suuteline on. Aga tohutu kergenduselaine oli küll, sai kaelast selle jubeda ettenäitamiskohustuse. Ma pole ikka veel otsustanud, kas esitan töö reedesel või laupäevasel kontserdil - ei tahaks Nelega ühel päeval kontsentreerumise pärast, aga Krissul on laupäeval arvatavasti peas lilla punksoeng... hm.
See mees, kes polnud Rasmus Kaljujärv, laulis ja tantsis ja hüppas eile öösel ja täna hommikul minu toas telekas nii elusalt, et...
viiuldasin kell 12:29
26 mai 2004
Uus kesknädal
Unes nägin, kuidas organisatsioonipsühholoogia õppimine oli nii kohutavalt igav, et ma otsustasin sellereedese eksami edasi kolmandale korrale lükata.
Ärkasin üles ja nentisin, et see on vägagi reaalne asjade käik.
Klassika saingi "B". Käskis mul varvaste peale mõtlema hakata, et mis neist saab ja nii. Midagi ei saa, sirgeks tuleb väänata, sirgeks ja ilusaks. Kuskil. Kunagi. Mõnes teises elus tõenäoliselt.
Väsimus peal, suursuur.
viiuldasin kell 11:16
Unes nägin, kuidas organisatsioonipsühholoogia õppimine oli nii kohutavalt igav, et ma otsustasin sellereedese eksami edasi kolmandale korrale lükata.
Ärkasin üles ja nentisin, et see on vägagi reaalne asjade käik.
Klassika saingi "B". Käskis mul varvaste peale mõtlema hakata, et mis neist saab ja nii. Midagi ei saa, sirgeks tuleb väänata, sirgeks ja ilusaks. Kuskil. Kunagi. Mõnes teises elus tõenäoliselt.
Väsimus peal, suursuur.
viiuldasin kell 11:16
24 mai 2004
Upload brain
Kaks esimest "A"d käes, kahju ainult, et järgmine mitte kuidagi sama ei saa tulla. Ajaloolist tantsu püüdsin kaks päeva järjest teiste ajudesse tampida ja pidin lõpuks lihtsalt nentima, et mulle meeldib, vägaväga meeldib. Barokk on ka midagi päris uut ja äärmiselt huvitavat.
Praegu on hirmus pissihäda ja viitsimatus end vetsu venitada.
Mingid jutud liiguvad juulikuu kohta, mingid võimalused taas suurel laval tantsida ning kaamera ees samuti, seotud ikka ja jälle üheainsa nimega, mille kuulmine meil kõigil vererõhku tõstab. Suvine Tartu? Oleks, kui kutsuks sinna tantsima - aga ei... Baltoscandalile lähen ka, nagu paistab, välismaalasi toitma ja magatama. Kui keegi viimase lause kahemõttelisuse kohta midagi kobiseb, ei bloggerda nädal aega. Nagunii peate arvestama sellega, et kui asi just teie kohta ei käi, saate te kõigest valesti aru. Kontrollitud fakt.
Pissihäda kestab, kõigutan laua all juba 20 minutit ristatud jalgu.
Hoohoo, koitsa lähen maaa-aaa-aaaa. Trallallaa. Pissile ka, kui hästi lääheebb***
viiuldasin kell 22:12
Kaks esimest "A"d käes, kahju ainult, et järgmine mitte kuidagi sama ei saa tulla. Ajaloolist tantsu püüdsin kaks päeva järjest teiste ajudesse tampida ja pidin lõpuks lihtsalt nentima, et mulle meeldib, vägaväga meeldib. Barokk on ka midagi päris uut ja äärmiselt huvitavat.
Praegu on hirmus pissihäda ja viitsimatus end vetsu venitada.
Mingid jutud liiguvad juulikuu kohta, mingid võimalused taas suurel laval tantsida ning kaamera ees samuti, seotud ikka ja jälle üheainsa nimega, mille kuulmine meil kõigil vererõhku tõstab. Suvine Tartu? Oleks, kui kutsuks sinna tantsima - aga ei... Baltoscandalile lähen ka, nagu paistab, välismaalasi toitma ja magatama. Kui keegi viimase lause kahemõttelisuse kohta midagi kobiseb, ei bloggerda nädal aega. Nagunii peate arvestama sellega, et kui asi just teie kohta ei käi, saate te kõigest valesti aru. Kontrollitud fakt.
Pissihäda kestab, kõigutan laua all juba 20 minutit ristatud jalgu.
Hoohoo, koitsa lähen maaa-aaa-aaaa. Trallallaa. Pissile ka, kui hästi lääheebb***
viiuldasin kell 22:12
20 mai 2004
Universumi tagument
Ma ei olnud end vist ammu sellisest mustast august leidnud, viimase paari päeva jooksul pidevalt nutt kurgus olnud. Pole üldse tore. Tahtsin siia üles arvutisse tulla, maailmast välja lülituda ja mitte mõelda sellele, et ma ei suuda telefonist leida ühtegi inimest, kellele ma saaksin helistada ja midagi öelda, lihtsalt midagi. No aga siin oli pahaaimamatu Krissu ja külm šnitsel ja mingi Poola Cola ja kohukeseamps ja korraga oligi palju parem. Aitäh.
Ma istusin ennist kaua gerderoobis ja püüdsin nuputada, mida teha. Ma ei leidnud kohti, kuhu sööma minna, pealegi polnud mul millegi järele isu. Midagi lugeda? Kus? Mida? ... Telekat vaadata. Vanni minna. Magada.
Mitte midagi. Mulle lihtsalt meenus, et mu eilne publish ebaõnnestus ja minus leidus piisavalt tahtejõudu selle parandamiseks...
Ma tahaksin Ré tundi. Ma tahaks, et ma ei peakski muud, kui tema fanaatilist vaikset häält kuulama ja oma mõtteid tantsurabas hauduma. Oleksid ühed tõeliselt säravad silmad, mitte väsinud, nagu kõigil ülejäänuil. Kõikjal on väsinud silmad: koolis ja emal ja minul eriti.
Koju Pelle juurde tahan ka ja.
viiuldasin kell 17:45
Ma ei olnud end vist ammu sellisest mustast august leidnud, viimase paari päeva jooksul pidevalt nutt kurgus olnud. Pole üldse tore. Tahtsin siia üles arvutisse tulla, maailmast välja lülituda ja mitte mõelda sellele, et ma ei suuda telefonist leida ühtegi inimest, kellele ma saaksin helistada ja midagi öelda, lihtsalt midagi. No aga siin oli pahaaimamatu Krissu ja külm šnitsel ja mingi Poola Cola ja kohukeseamps ja korraga oligi palju parem. Aitäh.
Ma istusin ennist kaua gerderoobis ja püüdsin nuputada, mida teha. Ma ei leidnud kohti, kuhu sööma minna, pealegi polnud mul millegi järele isu. Midagi lugeda? Kus? Mida? ... Telekat vaadata. Vanni minna. Magada.
Mitte midagi. Mulle lihtsalt meenus, et mu eilne publish ebaõnnestus ja minus leidus piisavalt tahtejõudu selle parandamiseks...
Ma tahaksin Ré tundi. Ma tahaks, et ma ei peakski muud, kui tema fanaatilist vaikset häält kuulama ja oma mõtteid tantsurabas hauduma. Oleksid ühed tõeliselt säravad silmad, mitte väsinud, nagu kõigil ülejäänuil. Kõikjal on väsinud silmad: koolis ja emal ja minul eriti.
Koju Pelle juurde tahan ka ja.
viiuldasin kell 17:45
19 mai 2004
Kesknädal
Tänaseks oli mu lootusetu füüsiline kurnatus kohal. Ma tegin klassikas keskel pliésid nii, et ei suutnud ühegiga püsti jääda, tund aega olid hambad lihtsalt ristis ja tulemuseks oli see, et juba kella neljaks õhtul oli mu liikumine päris vaevaline. Aga ma tulin kooli proovi ja see kestis kavandatud tunni asemel kaks. Ning Lizzie jäi minust veel tantsusaali mahagi... Nele istus eile saalis tund aega, et luua 5 sekundit koreograafiat, ning täna ta läks ja harjutas seda viite sekundit - samuti tund aega. Maiku sattus masendusse, täielikku konflikti omaenda liikumiskvaliteetidega ja läks end dushi alla uputama. Chad helistas praegu ülemisest saalist, kas jeté juurde käis läbilöök või oli veel pique kõrvale... Eksamid, eksamid, EKSAMID.
Krissu tuli praegu, kallistas, luges ette kirja oma koorivanemalt. Vihm on hea isegi valgete kingadega. TELE2 võttis aru pähe ja ma saaksin helistada Mercale, et teda ühe veidra kutsega tülitada (Haldja süül - see ilus kullake)... Hmm...
Aga ma lähen lippan Chadi manu ja vaatan, kas tal mõikas, kuidas plié'de järjekord täpselt on.
Homme saame oma ajaloolise tantsu kostüümid. Ja äkki Prri käest muusikagi:)
viiuldasin kell 21:12
Tänaseks oli mu lootusetu füüsiline kurnatus kohal. Ma tegin klassikas keskel pliésid nii, et ei suutnud ühegiga püsti jääda, tund aega olid hambad lihtsalt ristis ja tulemuseks oli see, et juba kella neljaks õhtul oli mu liikumine päris vaevaline. Aga ma tulin kooli proovi ja see kestis kavandatud tunni asemel kaks. Ning Lizzie jäi minust veel tantsusaali mahagi... Nele istus eile saalis tund aega, et luua 5 sekundit koreograafiat, ning täna ta läks ja harjutas seda viite sekundit - samuti tund aega. Maiku sattus masendusse, täielikku konflikti omaenda liikumiskvaliteetidega ja läks end dushi alla uputama. Chad helistas praegu ülemisest saalist, kas jeté juurde käis läbilöök või oli veel pique kõrvale... Eksamid, eksamid, EKSAMID.
Krissu tuli praegu, kallistas, luges ette kirja oma koorivanemalt. Vihm on hea isegi valgete kingadega. TELE2 võttis aru pähe ja ma saaksin helistada Mercale, et teda ühe veidra kutsega tülitada (Haldja süül - see ilus kullake)... Hmm...
Aga ma lähen lippan Chadi manu ja vaatan, kas tal mõikas, kuidas plié'de järjekord täpselt on.
Homme saame oma ajaloolise tantsu kostüümid. Ja äkki Prri käest muusikagi:)
viiuldasin kell 21:12
18 mai 2004
Kõht on tühi. Mitte midagi ei viitsi teha. Kust saada lugu Soberana (Wilson Des Neves), kui see on üldse see lugu, mida mul vaja on? AAAA. Jalad on nii väsinud, et ees ootsab järjekordne kojulohisemine. Helistada ei saa ikka veel kellelegi, TELE2 on loll. Shoot me.
viiuldasin kell 20:54
viiuldasin kell 20:54
16 mai 2004
Ajasin Haldjale mingit püüdlikku iba mineviku muutumise peale sellele mõeldes. Kuidas olevik on tähtsam, sest ta on objektiivsem. Mõtlema hakates võib see väga kenasti vastupidi ka olla, aga mulle meeldib praegu niiviisi mõelda.
Ja siis ma ajasin Mel'ile iba, kuidas ma täna tegin üllatava avastuse oma elu huvitavuse kohta. Et mu mõtted, kõik tegevused jne on mulle huvitavaks läinud, mul on huvitav midagi lugeda või vaadata või kraanikaussi pesta või Vabaduse väljakul pingi peal istuda. Või inimestest mõelda ja nendega rääkida ka. Asju.
Need iba-ajamised on kuidagi ehedamad, kui neid siia mitte kohendada. Ma kirjutan Haldjale vist enda jaoks kõige aktuaalsemaid asju, aga kuidagi tobe tunne oleks neid lihtsalt kopida. Tobe tunne juba tema enda ees, sest need mõtted on ikkagi temale, mitte kõigile. Aga nad on vist kõige paremini läbi mõeldud (isegi kui sõnastus on nii kohutavalt udune, nagu ta on). Mulle ei tule nad lihtsalt kunagi pähe, kui ma bloggerisse jõuan.
Ja Wolve'ile ajasin mingit iba suhete paikaloksumise kohta, aga see iba on vist kõige õigem. Ma püüdsin mõista, miks ma osadele inimestele räägin osasid asju ja osadele mitte. Alati olen ju jutu eesmärgiks mina, MINU mõtete selgitamine kellelegi, MINU vaatenurga tutvustamine, enesereklaam. Igal pool oma käitumisele selgitust otsides põrkun ma oma egoga. Ja kunagi ei tea, kas see ongi siis süvitsi minnes inimestel nii ja ma püüan seda endale teadvustada, või on värk lihtsalt minus ja selles, milline ma olen.
Kool pannakse kolme mintsa pärast kinni.
viiuldasin kell 22:29
Ja siis ma ajasin Mel'ile iba, kuidas ma täna tegin üllatava avastuse oma elu huvitavuse kohta. Et mu mõtted, kõik tegevused jne on mulle huvitavaks läinud, mul on huvitav midagi lugeda või vaadata või kraanikaussi pesta või Vabaduse väljakul pingi peal istuda. Või inimestest mõelda ja nendega rääkida ka. Asju.
Need iba-ajamised on kuidagi ehedamad, kui neid siia mitte kohendada. Ma kirjutan Haldjale vist enda jaoks kõige aktuaalsemaid asju, aga kuidagi tobe tunne oleks neid lihtsalt kopida. Tobe tunne juba tema enda ees, sest need mõtted on ikkagi temale, mitte kõigile. Aga nad on vist kõige paremini läbi mõeldud (isegi kui sõnastus on nii kohutavalt udune, nagu ta on). Mulle ei tule nad lihtsalt kunagi pähe, kui ma bloggerisse jõuan.
Ja Wolve'ile ajasin mingit iba suhete paikaloksumise kohta, aga see iba on vist kõige õigem. Ma püüdsin mõista, miks ma osadele inimestele räägin osasid asju ja osadele mitte. Alati olen ju jutu eesmärgiks mina, MINU mõtete selgitamine kellelegi, MINU vaatenurga tutvustamine, enesereklaam. Igal pool oma käitumisele selgitust otsides põrkun ma oma egoga. Ja kunagi ei tea, kas see ongi siis süvitsi minnes inimestel nii ja ma püüan seda endale teadvustada, või on värk lihtsalt minus ja selles, milline ma olen.
Kool pannakse kolme mintsa pärast kinni.
viiuldasin kell 22:29
Eile Ta ei helistanudki, kuigi ootasin. Ma olin küürinud vanni puhtaks ja maailma kõige mustema kraanikausi samuti, nüüd ma lebasin pisut liiga kuumas vees ja lugesin. Ta tekitab mulle kummalise seisundi, midagi palavikulaadset. Mu peas on surutusetunne, mis vaheldub kergusega, ma lendan ja kukun ja vastu maad ka vahepeal. Aga targem on sellest muidugi mitte välja teha.
Õhtul enne seda käisin Ma'ga väljas. Võtsime üles kummalise teema vaginaalse orgasmi kogemisest, mängu tulid naisteajakirjad ja uuringud ja täna hommikul kasvas sellest teemast mulle nii palju küsimusi, et mõtlesin kohe Pegasusse minna ja ühe kohvi kõrvalt need talle esitada. Praegu on seda lihtsalt naljakas mõelda.
Lugesin Tšehhovi "Näitleja teed". Alles pärast meenus, et homme ongi näitlejameisterlikkuse eksam. Ma peaksin lugema veel Stanislavskit ja Barbat, teisteks aineteks Kangilaskit ja filosoofiat, aga ma olen praegu mingi esimese sajandiku juures. Pgn.
viiuldasin kell 16:52
Õhtul enne seda käisin Ma'ga väljas. Võtsime üles kummalise teema vaginaalse orgasmi kogemisest, mängu tulid naisteajakirjad ja uuringud ja täna hommikul kasvas sellest teemast mulle nii palju küsimusi, et mõtlesin kohe Pegasusse minna ja ühe kohvi kõrvalt need talle esitada. Praegu on seda lihtsalt naljakas mõelda.
Lugesin Tšehhovi "Näitleja teed". Alles pärast meenus, et homme ongi näitlejameisterlikkuse eksam. Ma peaksin lugema veel Stanislavskit ja Barbat, teisteks aineteks Kangilaskit ja filosoofiat, aga ma olen praegu mingi esimese sajandiku juures. Pgn.
viiuldasin kell 16:52
14 mai 2004
Kevadtühjus
Kui Prints mulle eile õhtul helistas, magasin ma juba ammu magusasti. Väsimus, väsimus. Ma ei saa öelda, et ma selle väsimuse vääriliselt elaks, ikka kipun endale liiga palju jõudeaega võtma vajaliku usinuse asemel.
Tänaseks olid mu pindluu ümbruse lihased niivõrd valu täis, et vaevu kooli suutsin kõmpida. Praegu raamatukokku tulles hammustasin endale huulde - peaks vist ainult lebama, tasa-tasakesti, ja konspekte läbi vaatama ning korda panema. See oli mu keha totter reaktsioon sellele, et eilne klassika mind lõplikult meeleheitele ajas ja pisarad silma tõi. Iga päev peaksin endale korrutama, et ma tahan asju liiga kohe, liiga ruttu, liiga palju.
Eksamid hakkavad esmaspäevast, mis poleks muidu kuigi kõneväärne, kui et lõpuks ometi hakkan ma sel semestril ka õppima! Ja esimene Re töö proov on mul laupäeval. Pianistiga, kelleks on üks sürrimalt mõtlevamaid noori andekusi AVMist. Kui ta muidugi kohale tuleb. Ja pärast tuleb Lizzie ja äkki ma suudan talle midagi luuagi, ning pühapäeval teen Krissuga midagi ilma muusikata, sest viimane pole mulle veel sülle kukkunud. Anybody?
Mu pisike tagumikunärv väriseb vahepeal, nagu oleks mul mobiil vibra peal, aga ta on hoopis laua peal, põrguline.
Mu kõrval istub väikese püstise ninaga tütarlaps ja paneb mu mõtlema erinevate ninade peale eri Eesti paigus. Soomes ka.
viiuldasin kell 12:36
Kui Prints mulle eile õhtul helistas, magasin ma juba ammu magusasti. Väsimus, väsimus. Ma ei saa öelda, et ma selle väsimuse vääriliselt elaks, ikka kipun endale liiga palju jõudeaega võtma vajaliku usinuse asemel.
Tänaseks olid mu pindluu ümbruse lihased niivõrd valu täis, et vaevu kooli suutsin kõmpida. Praegu raamatukokku tulles hammustasin endale huulde - peaks vist ainult lebama, tasa-tasakesti, ja konspekte läbi vaatama ning korda panema. See oli mu keha totter reaktsioon sellele, et eilne klassika mind lõplikult meeleheitele ajas ja pisarad silma tõi. Iga päev peaksin endale korrutama, et ma tahan asju liiga kohe, liiga ruttu, liiga palju.
Eksamid hakkavad esmaspäevast, mis poleks muidu kuigi kõneväärne, kui et lõpuks ometi hakkan ma sel semestril ka õppima! Ja esimene Re töö proov on mul laupäeval. Pianistiga, kelleks on üks sürrimalt mõtlevamaid noori andekusi AVMist. Kui ta muidugi kohale tuleb. Ja pärast tuleb Lizzie ja äkki ma suudan talle midagi luuagi, ning pühapäeval teen Krissuga midagi ilma muusikata, sest viimane pole mulle veel sülle kukkunud. Anybody?
Mu pisike tagumikunärv väriseb vahepeal, nagu oleks mul mobiil vibra peal, aga ta on hoopis laua peal, põrguline.
Mu kõrval istub väikese püstise ninaga tütarlaps ja paneb mu mõtlema erinevate ninade peale eri Eesti paigus. Soomes ka.
viiuldasin kell 12:36
05 mai 2004
Rogerroger
Proovisin eestpoolt ja tagantpoolt, nüüd tahaks seda sooja öö värki lähemalt vaadata. Tahaks pugeda oma voodisse ja mõelda, et inimestel ongi erinevates värvides päevad ja vahel tuleb lihtsalt oodata, kuniks sa jälle vajalikuks osutud, mitte ise kuskile trügida.
Saadan emmele mammutpika kirja. Vahva!
viiuldasin kell 23:44
Proovisin eestpoolt ja tagantpoolt, nüüd tahaks seda sooja öö värki lähemalt vaadata. Tahaks pugeda oma voodisse ja mõelda, et inimestel ongi erinevates värvides päevad ja vahel tuleb lihtsalt oodata, kuniks sa jälle vajalikuks osutud, mitte ise kuskile trügida.
Saadan emmele mammutpika kirja. Vahva!
viiuldasin kell 23:44
Teatriöö
Võibolla ma tantsin täna õhtul, nii et jalad ja juuksed lendavad ja inimeste silmad on jõllis. Võibolla ma hoopis kõnnin läbi Haldjasooja öö kodu poole ja naeran välikohvikute üle. Võibolla ma istun grupiti maas ja arutlen hättaaetud tantsutudengitega midagi huvitavat nagu vahel ette tuleb. See kõik oleks tore.
Ma kavatsen mingid punktid siit kindlasti ellu viia.
viiuldasin kell 22:29
Võibolla ma tantsin täna õhtul, nii et jalad ja juuksed lendavad ja inimeste silmad on jõllis. Võibolla ma hoopis kõnnin läbi Haldjasooja öö kodu poole ja naeran välikohvikute üle. Võibolla ma istun grupiti maas ja arutlen hättaaetud tantsutudengitega midagi huvitavat nagu vahel ette tuleb. See kõik oleks tore.
Ma kavatsen mingid punktid siit kindlasti ellu viia.
viiuldasin kell 22:29
15 minutit hiljem olin Karja keldris ja alustasin "Arbuusisuhkrus" lugemist. Lõpetasin selle Apollo lugemiskohvikus tund aega hiljem, vantsisin koju, lugesin Durrelli surmapeatüki ka kenasti lõpuni ning närisin ennast "Keskaja erootikasse" , mis oli kaugeltki teaduslikum ja huvitavam kui ma arvanud olin ning täiesti illustratsioonivaba. Aga seda ma läbi ei lugenud, sest ma veel natuke kirjutasin ka ja kuulasin muusikat ja käisin dushi all ja raseerisin jalad ära.
Viimane on ju tükk tööd, kui see ikka korralikult ette võtta.
Enne kõike seda istusin ma ju tegelikult võrgus ja püüdsin Re töö jaoks artikleid leida. "Keha tänapäeva käsitluses" - leidsin taoistliku seksuaalõpetust ja karate-ajalugusid, aga vajalik jõudis minuni hoopis imepisikeses kontsentreeritud artiklis hot.ee noortefoorumis, kuhu oli juhtumisi koondatud paar lauset, mis KÕIK ütlesid ära minu teema võtmeideed. Väga rahul.
Kuigi tantsu ma ei oska ikka veel kuidagi mõtestada, mul on olemas ainult visioonid, kuidas keegi akna peal kellegi teisega suhtleb või klaverimuusika crescendoga mängib jne, aga pointi ei suuda ma kätte saada.
Ja siis ma tahan veel teada, mida tähendavad märgid VÕRK, LILLEÕIELEHT jne, aga ei tea, kuhu pöörduda.
Viimased paar lõiku olid muidugi ERITI tähtis info kõigile lugejatele, jajah.
viiuldasin kell 18:01
Viimane on ju tükk tööd, kui see ikka korralikult ette võtta.
Enne kõike seda istusin ma ju tegelikult võrgus ja püüdsin Re töö jaoks artikleid leida. "Keha tänapäeva käsitluses" - leidsin taoistliku seksuaalõpetust ja karate-ajalugusid, aga vajalik jõudis minuni hoopis imepisikeses kontsentreeritud artiklis hot.ee noortefoorumis, kuhu oli juhtumisi koondatud paar lauset, mis KÕIK ütlesid ära minu teema võtmeideed. Väga rahul.
Kuigi tantsu ma ei oska ikka veel kuidagi mõtestada, mul on olemas ainult visioonid, kuidas keegi akna peal kellegi teisega suhtleb või klaverimuusika crescendoga mängib jne, aga pointi ei suuda ma kätte saada.
Ja siis ma tahan veel teada, mida tähendavad märgid VÕRK, LILLEÕIELEHT jne, aga ei tea, kuhu pöörduda.
Viimased paar lõiku olid muidugi ERITI tähtis info kõigile lugejatele, jajah.
viiuldasin kell 18:01
04 mai 2004
Puberty
Nii jah, mitmed neist väidavad, kui muutunud ma ikka olen. Et Tallinn jne. Et mul on ometi kord ebaõnnestunud enda ümbritsevat muuta, hoopis ise olen kaotajaks jäänud. Ma olen püüdnud selle peale mõelda, oma mõtete ja käitumiste ja kõige üle. Minu meelest pole see Madli ise, mis on muutunud, vaid suhe muusse, näiteks neisse, kes väidavad, et olen muutunud. Mingi mineviku ümberhindamine toimub pidevalt, mingi püüe vaadata inimesi objektiivselt - võimatu, muidugi, kuid võibolla ongi probleemide põhjus. Ma suhtun distantsi tekkides teisiti, ent ma olen võõram ka nendega, kellega olen iga päev koos. Ma pole enam nii vahetu. Ma ei suuda üle saada sellest, et kallim on eemal, ning sulen end seetõttu teistelegi, nagu ei oskakski paljusid korraga armastada. See on mõnikord, vahepeal ma olen vastupidiselt muinasjutulinnuke, paimaias Tinkerbell, hetkes toitu otsiv orav. Hetkes elamine on mulle praegu kõige iseloomulikum, selline teatud absoluutne hoolimatus (mitte negatiivne, vaid lihtsalt puhtsüdamlik) kõige muu suhtes peale käsil oleva, mitte antud tunnis vaid isegi kahes minutis.
Ja ma siiski usun, et ma muudan ümbritsevat natuke enda järgi, võibolla pisut fanaatilisemaks nagu ikka. Kui ma vaatan oma kursust, siis oleme me kahtlemata mingi suure arengu (igas suunas) läbi teinud ja selles on ju natuke meie kõigi käsi mängus. Suhted tähendavad pidevat harjumist inimeste erinevustega.
Pereliikmetega on asi teine, ma suudan nendega olla lähedasem, ma kuulan rohkem nende jutte ja mõtlen nende peale teistmoodi kui varem. See on hea, ma arvan.
Ma tõusen arvuti tagant ja lähen mööda Pikka tänavat Raekoja platsi (arvatavasti) ja mul pole aimugi, kuhu ma sealt edasi suundun või mida ma teen 15 min pärast. Hm.
viiuldasin kell 17:59
Nii jah, mitmed neist väidavad, kui muutunud ma ikka olen. Et Tallinn jne. Et mul on ometi kord ebaõnnestunud enda ümbritsevat muuta, hoopis ise olen kaotajaks jäänud. Ma olen püüdnud selle peale mõelda, oma mõtete ja käitumiste ja kõige üle. Minu meelest pole see Madli ise, mis on muutunud, vaid suhe muusse, näiteks neisse, kes väidavad, et olen muutunud. Mingi mineviku ümberhindamine toimub pidevalt, mingi püüe vaadata inimesi objektiivselt - võimatu, muidugi, kuid võibolla ongi probleemide põhjus. Ma suhtun distantsi tekkides teisiti, ent ma olen võõram ka nendega, kellega olen iga päev koos. Ma pole enam nii vahetu. Ma ei suuda üle saada sellest, et kallim on eemal, ning sulen end seetõttu teistelegi, nagu ei oskakski paljusid korraga armastada. See on mõnikord, vahepeal ma olen vastupidiselt muinasjutulinnuke, paimaias Tinkerbell, hetkes toitu otsiv orav. Hetkes elamine on mulle praegu kõige iseloomulikum, selline teatud absoluutne hoolimatus (mitte negatiivne, vaid lihtsalt puhtsüdamlik) kõige muu suhtes peale käsil oleva, mitte antud tunnis vaid isegi kahes minutis.
Ja ma siiski usun, et ma muudan ümbritsevat natuke enda järgi, võibolla pisut fanaatilisemaks nagu ikka. Kui ma vaatan oma kursust, siis oleme me kahtlemata mingi suure arengu (igas suunas) läbi teinud ja selles on ju natuke meie kõigi käsi mängus. Suhted tähendavad pidevat harjumist inimeste erinevustega.
Pereliikmetega on asi teine, ma suudan nendega olla lähedasem, ma kuulan rohkem nende jutte ja mõtlen nende peale teistmoodi kui varem. See on hea, ma arvan.
Ma tõusen arvuti tagant ja lähen mööda Pikka tänavat Raekoja platsi (arvatavasti) ja mul pole aimugi, kuhu ma sealt edasi suundun või mida ma teen 15 min pärast. Hm.
viiuldasin kell 17:59
01 mai 2004
Nädala nael...
... oli ikkagi see, et suutsin oma paremat jalga hoida enamvähem korralikult 3-4 sekundit - 165-kraadise nurga all. Või midagi sellist. See juhtus kolmapäeval, selsamal mälestusväärsel päeval, mil kursavend mul teiste ees näo täis sõimas, Siim mu õnnetu teenindusega Amarillosse ja klaverimuusikaga (!) Cafe Anglais'se vedas, R mu endaga Eesti kaasaegse tantsu auhindade jagamisele kutsus ning "The Dancer", teisejärguline, kuid nauditava kaameratööga filmike mind õhtul haaras.
Eile õhtul pidasin siis oma neljanda sünnipäevapeo sel nädalal ning sain taas kord aimu, kui pisike eesti tantsuringkond ikkagi on. Õudne. Ja muidugi arve oli ka parajalt õudne mingis veidras kohas veidrate inimeste keskel. Vaatasin praegu oma kontojääki ja see oli verdtarretamapanevalt õudne.
Tänase õhtu lõpp hoiab mind siiani oma mõju all: säravmustas korsetis, vanunud pitskäiste, punase seelikuräbala, siidise-sametise nahaga Merca endal hennajuukseid rohkem sassi ajamas, meie kooli vil! üleni musta riietatud kaunitari näol viiulil ja kolm heledat plikat poolhäbitult-poolujedalt paljajalu põrandal keerlemas. Lõqõric (või mõni q või k veel kuskil) lõpetas Kommertsgümnaasiumi aastapäevaballi mu jaoks ja ma tundsin kergendust.
Tallinnas sai mul ühel hetkel äkki selgeks, et mu absoluutne lemmik on Katrin - hakkasin tema järele lausa igatsema. Nägin ta tuttavat, õlgadest pisut längus saledat kuju täna laval, nägin teda kooridele noogutamas ja tavapäraselt tänu avaldamas ja tundsin sügavat kahetsust, et ta seekord minu poole näoga ei olnud, et oleksin saanud talle silma vaadata ja näha, kas meie kõla oli olnud eriti masendav või üsna toekas.
Pärast pidin talle rõõmust kaela hüppama, aga kuidas sa lähed oma õpetajale rääkima, kui suur fänn sa tal oled?
Ülejäänu oli veider. Aga tore.
viiuldasin kell 00:58
... oli ikkagi see, et suutsin oma paremat jalga hoida enamvähem korralikult 3-4 sekundit - 165-kraadise nurga all. Või midagi sellist. See juhtus kolmapäeval, selsamal mälestusväärsel päeval, mil kursavend mul teiste ees näo täis sõimas, Siim mu õnnetu teenindusega Amarillosse ja klaverimuusikaga (!) Cafe Anglais'se vedas, R mu endaga Eesti kaasaegse tantsu auhindade jagamisele kutsus ning "The Dancer", teisejärguline, kuid nauditava kaameratööga filmike mind õhtul haaras.
Eile õhtul pidasin siis oma neljanda sünnipäevapeo sel nädalal ning sain taas kord aimu, kui pisike eesti tantsuringkond ikkagi on. Õudne. Ja muidugi arve oli ka parajalt õudne mingis veidras kohas veidrate inimeste keskel. Vaatasin praegu oma kontojääki ja see oli verdtarretamapanevalt õudne.
Tänase õhtu lõpp hoiab mind siiani oma mõju all: säravmustas korsetis, vanunud pitskäiste, punase seelikuräbala, siidise-sametise nahaga Merca endal hennajuukseid rohkem sassi ajamas, meie kooli vil! üleni musta riietatud kaunitari näol viiulil ja kolm heledat plikat poolhäbitult-poolujedalt paljajalu põrandal keerlemas. Lõqõric (või mõni q või k veel kuskil) lõpetas Kommertsgümnaasiumi aastapäevaballi mu jaoks ja ma tundsin kergendust.
Tallinnas sai mul ühel hetkel äkki selgeks, et mu absoluutne lemmik on Katrin - hakkasin tema järele lausa igatsema. Nägin ta tuttavat, õlgadest pisut längus saledat kuju täna laval, nägin teda kooridele noogutamas ja tavapäraselt tänu avaldamas ja tundsin sügavat kahetsust, et ta seekord minu poole näoga ei olnud, et oleksin saanud talle silma vaadata ja näha, kas meie kõla oli olnud eriti masendav või üsna toekas.
Pärast pidin talle rõõmust kaela hüppama, aga kuidas sa lähed oma õpetajale rääkima, kui suur fänn sa tal oled?
Ülejäänu oli veider. Aga tore.
viiuldasin kell 00:58
kujundas: maali
