<$BlogRSDUrl$>


ikka ta viiuldab

          kodu
      vend siim
   sirel
   helena
    noor e
    geish
   nellu
    mm
    kaisa (maisaa)


viiuldajake
 issemm
siimelina
kataainar&co
kaidivahur&co
vusserdis
geisha
nellu
hundid (love)
FX (love)


vanad:

  2009
1 2 3 4
5 6 7 8
9 10 11 12

  2008
1 2 3 4
5 6 7 8
9 10 11 12

  2007
1 2 3 4
5 6 7 8
9 10 11 12

  2006
1 2 3 4
5 6 7 8
9 10 11 12

  2005
1 2 3 4
5 6 7 8
9 10 11 12

  2004
1 2 3 4
5 6 7 8
9 10 11 12

  2003
1 2 3 4
5 6 7 8
9 10 11 12

  2002
12 8-12

29 november 2009

i wouldn't mind. take it.
and the others can screw themselves.
---
see ei olnud feil. mul oli suu ammuli ja H vaatas meid, tõenäoliselt G'd, sel hetkel oli see okei, nüüd ma olen nende kõigi peale vihane.
Ja just sel õhtul Š vastas mulle.
---
ma olen kivist.


viiuldasin kell 02:44


27 november 2009

Kuldnokkade öö
---
Ma ei olnud täna ise süüdi, mu päev lõpetas end pärast kolme, ja siin ma siis nüüd olen.

Elu viskabki vampiire ja libahunte, ja nad kõik kukuvad mööda?
Neetud.


viiuldasin kell 03:20


26 november 2009

Tänane peateema - rinnalihas.
Tõenäoliselt oli tegemist selle küünarnukist heitega. Ma oleks pidanud saama seda kõrvalt vaadata korraks.

Käisin hingehinna eest massööril.
---
Palun kooliasjad, tehke ennast ise ära.

Aga muidu oli täna kaks üllatust.
---
Kui ma ühel hetkel õpikski mitte midagi ootama, siis ma oleks omadega mäel.


viiuldasin kell 02:46


25 november 2009

Ärkasin enne keskööd, olin kukkunud õhtul voodisse, kaklesin päeval ainult tunni, ent mul ei olnud enam mingit lihasjaksu jäänud.
Võibolla ei olnud ka eelneval ööl maganud, ei saanud päris täpselt aru.

Aga nüüd õhtul nägin enne ärkamist keskkooli ja siis rumbat, ent mulle ei jätkunud ühtegi meespartnerit ja ma tantsisin selle suure sünge naisega Veneetsiast, aga me ei osanud kumbki eriti rumbat.

Gree, õpeta mulle rumbat, päriselt?

Unustamistehnikaid palun.


viiuldasin kell 01:59


22 november 2009

Elinele

(ma ei mäleta selle balli nime, aga ma mäletan armastajaid, kes ei näinud midagi enese ümber...)


viiuldasin kell 23:28


Või kui kommenteerida tänasida teatrielamusida, siis vajasin ma pärast üht martini biancot, et tagasi maa peale tulla (tõusta, mitte laskuda), ning pikalt oli arutelu, mis on ju parim, ja uuesti lähen vaatama ka, juhul kui kusagilt raha sülle kukub.

Mulle ei meeldi, mis efekti praegu inimesed mulle annavad. Samas olen saanud taas vere liikuma. Võibolla on see ärkamise algus.

Alfie kirjutas. Ei teadnud, mida arvata.
Ta purjekas on ilus.


viiuldasin kell 23:02


20 november 2009

Je pense a toi, mon amour, ma bien aimee
Ne m’abandonne pas, mon amour, ma cherie

Quand je suis dans mon lit, je ne reve qu’a toi
Et quand je me reveille, je ne pense qu’a toi

Si je ne te vois pas, je ne peux rien dire
Je ne peux rien faire, je ne peux rien voir
Je ne veux rien savoir
Mon amour, ma cherie

Certains t’ont promis la terre
D’autres promettent le ciel
Il y en a qui t’ont promis la lune
Et moi je n’ai rien que ma pauvre guitare

---

Where were they, my invisible lovers, my imaginable sweethearts this evening? I did yoga on my colorful carpets, it was the day to do laundry and my home was very full of me.



(You've been promised the world by some)
(Others promised heaven)
(Some promised you the moon)
(And me, I've nothing but my poor guitar)



viiuldasin kell 01:08


18 november 2009

LAISA NÄDAL (Lüganuse 1915)

Esmaspäev heitsin magama,
teisipäev veel haegutasin,
kesknädalil keerasin teise külje,
neljapäev õhta norskasin,
reede õhtani ringutasin,
laupäev und vast lahutasin
pühapäev tuli jälle kätte.
Kerikus natuke norutan,
tukun pisut palvemajas,
siis panen hambad varna otsa
puhkama ja puhkama.

See sügis tapab mind, ja isegi mitte aeglaselt, vaid üpris kiiresti, ja samas üldsegi mitte valutult, ja ma tahaks elada, elada, elada, aga ma lihtsalt ei oska.
Või ei viitsi.
---
This autumn is killing me heavily and yet quickly, I have been buried for three days now and I don't even care, every little energy I had is gone and I have no clue where to find it and I just want to go away.

Depression update :)


viiuldasin kell 18:56


16 november 2009

On muscle aches and synchronized (naked) dreams

Vend käskis mainida, et ma ei ole nälga suremas, ükskõik, mis siin blogis ka kirjas poleks. Ma lugesin viimased postitused läbi, ainult ühes on midagi raha kohta kirjas. Sellegipoolest palusin tal endale jõuludeks hulgitoitu kinkida. Viimaseks sünnipäevaks sain 5 kilo pennesid, hiidpurgi päikesekuivatatud tomateid ja oliive.

Oli väga, väga hea kink.

Hommikul ärkasin isegi kergelt häirituna, olin just keset ülimeeldivat unenägu teise inimesega sõlme keeratuna kusagil tekkide vahel, unenäost räägin siis ikka, mitte konditsioonist. Ärkasin sõlme keeramatult kusagil tekkide vahel, naersin pisut unenäo üle ja üritasin end paar korda päriselt sõlme keerata ja uni oli täiesti läinud.

Tundus olevat väga hea hommik, ent siis tuli välja, et filosoofiaessee tähtaeg oli ka eile. Ja et seda pole võimalik päev hiljem esitada.

Põrandal magab K ja teeb natuke tüdinud hääli, ta oli nädalavahetusel minu asemel siin ning küttis ahju, God bless her,

eilne proov oli ehk veel valusam, ja vigu oli liikumises palju, ja ma ei oska veel teise inimese peal seista, aga väga huvitav on ja ilmselgelt naljakas ka.

Ma jälgisin ennast hiljuti, analüüsisin oma väidet, et keha ei valeta, ja leidsin enda keha valetamas, aga täiesti tahtlikult, ehk siis tegelikult see ikkagi ei valeta? Selles ühes mõttes.

Mul on raskusi oma käte endale hoidmisega.


viiuldasin kell 08:19


13 november 2009

So sad, so sad, I couldn't throw anything, the kitchen was so clean and suddenly I felt a lot emptier than half a year ago and I found no reason again.

There has been more physical pain lately, my hip for one thing, my wrists because of the rehearsals, my thighs because of the performance today, my arms because of course I don't have enough muscle power for what I am trying to do, my right foot because of the harsh landings from lifts and because of stress it has been lately and just because it wants attention, I guess.

All of me wanting attention at the same moment, how cool is that.


viiuldasin kell 03:40


10 november 2009

Have you met my brother?
---
Teevesi läks keema ja olin jälle väga väsinud. Ühest tunniajasest lavastuskoosolekust ja viimaste kroonide eest kinos käigust? E üllatas eile ja ma olin hommikul vihane, sest ma polnud teadnud ahju kütta ja tal oli külm.
Ma ei talu, kui teistel inimestel on külm.
---
G paistis murelik, et kas ta saab kasulik olla. Mõtlesin hiljem, kui palju me juba oleme saanud mõtteid jagada ja ideid toota ja kinnitust, ja motivatsiooni, ja mis mõttes ta üldse küsis? Ma ei teadnud, kui õige oli teda kaaslaseks kutsuda inglitesse. Senimaani? Aga juba toimib.
---
Olen palju pildistanud, lühinägelikkusega on probleem, teravustamine on raskem, kui arvasin. Inimesed on häiritud, loodan, et nad harjuvad. Homme tunnis jälle näeb, kas tegelikult midagi head tuli või ei.
Aga mul on väga ilusad sõbrad.
---
I so often wish I could throw things.


viiuldasin kell 17:41


09 november 2009

I don't get people at all.
--
The first snow came down and drowned the city, and then came the water and drowned it again, I have no proper boots, I have no rain coat, I have 7 croons on my bank account and I just run out of dog food. And my dog is stressed out again.

I don't consider it whining, it is stating the facts.
All in all, I have laughed tremendously lot this weekend and I have seen a lot of men, none of them mine, none of them romantically, but it was fun and friendly nevertheless.

Still miss the ultimate feeling. Call me old fashioned.


viiuldasin kell 02:41


08 november 2009

I've never met anyone like Gree before. She is brilliant. Maybe she's not real. I must have been doing something right that I met her.
All that have ever met her must have been doing something right.
---

And the others I..


viiuldasin kell 03:04


05 november 2009

Ma tunnen, kuidas nad mu südamest pisikesi tükikesi hakivad, ma ei ulatu mitte kunagi nendeni, mul on süda pidevalt paha sellest kõigest..
ja ma räägin väga paljudega teist mõttes kogu aeg.
ja endaga väga.

Ja ma meenutasin seda ühte korda, kui istusime Nelega kodus ja kassisime võidu. Üks virin järgnes teisele ja õhk oli tähelepanuvajadusest paks. Seda oli liiga hästi märgata - tegin ettepaneku ühekorraga üksteisele kõik meie virisemispõhjused välja laduda, üksteist kuulamata, lihtsalt kõik välja öelda, mis maailmas meie meelest valesti on, ja siis vaadata, mis juhtub.

Ma kirjutasin sellest ka. Me panime ajalimiidi, oli see 2 minutit?. Või 1? Poole pealt igatahes tekkis vaikus, sest esimesed mõtted olid otsas, ja siis pressisime aja ikkagi lõpuni,

ja see oli nii hea ja nii mõttetu, et me hakkasime peaaegu naerma. Mitte ükski meie probleemidest polnud eluohtlik, mitte ükski polnud otseselt ületamatu või möödapääsmatu, mitte ükski polnud tegelikult suuremas mastaabis oluline,

me olime nii üle mõelnud.

Kui äkki kasutaks probleemide väljendamiseks siiski häält, mitte keha või tuju või tegusid? Siis kuuleks neid lõpuks ise ka. Ütle mida sa vajad.

Ma võin öelda, mida sa praegu väljendad, et sa vajad.

Sa vajad kinnitust. Sulle peab keegi kogu aeg ja lakkamatult ja poolkarjudes väljendama, kes sa oled. Sa ei suuda ise ennast paika panna, sa vajad välishäält, mis ometi kunagi sinuni kostuks.
Sa vajad vaikust. Sa vajad, et mitte keegi sinuga korraks ei suhtleks, et mitte keegi ei teeks suhtluses neid tavapäraseid vigu, mida kõik alati teevad.
Sa vajad haigust. Sa tahad olla haige. Sa tahad endale koledat nahka, valutavaid kollaseid hambaid, haisvat hingeõhku, sa tahad väsimust, kuivi juukseid, musti silmaaluseid, motivatsioonitust. Sa tahad, et sul ei jätkuks jaksu reaalse elu jaoks. Sa tahad, et su keha kõike kogu aeg talletaks ja oleks pidevas šokis.
Sa vajad julmi inimesi enda ümber. Sa tahad, et nad sinust läbi vaataks, et nad sulle vahel peale astuks, et neile kunagi su soovid ja tahtmised kohale ei jõuaks, et nad sulle kõigest jõust haiget teeks.
Sa tahad olla täiesti nähtamatu, olematu, varjusurmas, sa tahad olla kruusahunnik. Sa tahad minema.

Sa ütled, et sa ei taha seda? Et jälle pole ma mitte millestki aru saanud? Et sa tahad, et keegi sinust hooliks, et keegi sind armastaks, et sa kellelegi midagi oleks, kuidagi oleks, et sa oleks õnnelik?

Hakka siis ise pihta. Sa ise ei hooli, see on nii näha. Sa viskad päevast päeva ennast minema, sa tallad ennast päevast päeva ise pisikesteks tükkideks, sa viskad end solgipange ja süldistad, sul on žilett peos ja sa jooksed verd ja see on täpselt sama hea, nagu sa teeksid sama asja kõikide inimestega enda ümber iga päev, nii kaua kuni sa seda jätkad.

Kui sa tapad ennast, siis sa tapad teisi, ja teised tapavad sind, ja see ei lõppe.

Madli, madli, kas sa ometi kuuled? Kas sa ometi muudad midagi iseenda öödes ja tahtmistes ja hommikutes? On aeg lasta lahti oma parimast minast ja tervitada oma olevat mina. On aeg oma oleva minaga rohkem rääkida.

Su tulev mina naerataks sel juhul juba kauguses...


viiuldasin kell 21:28


02 november 2009


Angels and demons, indeed.

It was an end of a very good rehearsal week for a new project I had been waiting for for six months.
It was not supposed to be the end of the project as it was meant, was it?

Somebody had some other plans.


viiuldasin kell 03:53


kujundas: maali

blogger