Viljapead kotis

Pisut sellest toredast öisest külapeost Tartu Laululaval:
* see oli Tartus. See oli vahvas-vahvas Tartus ja piisavalt kaugel uuest kaubamajast, nii et ma seda nägema ei pidanud. See oli hoopis puude all rohuplatside vahel ja mitte lausvihmas (mis on ka tore), vaid päiksesäras. Päike on küll mu sõber, aga ma arvan, et mu nahk teda ei vaja - ikka oli tore. Igatahes ootas mind kodus pehme voodi ja kuidagi osavalt ei pidanud ma öösiti kilomeetreid koju kõmpima, vaid ikka olid mul mõned rattad abiks. Ja mind ootas köök, külmkapp, hästiahmitav lillkapsas ja koeranäss.

* see oli pisike. Ma ei pidanud jooksma päevad läbi maratoni üle platsi, et liigijuhini jõuda, või kulutama oma telefoniarvet, ma lihtsalt läksin ja hõikasin. Ma ei pidanud tundma ennast planktonina suuressuures ookeanis keset loomi, kellele meeldib plankton hommikusöögiks. Eriti selline verinoor plankton. Minu 9 naisrühma olid kaunid, kuigi keerlesid pisut kangelt. Mulle meeldis tunne, mida õhkus alt platsilt üles vaatajaridadesse, mulle meeldis kiigeplatsi ja "taluõue" rahvas, kes ei pidanud muud tegema, kui lihtsalt pidu pidama, kellel olid oma muusikud ja naerud. Suurel peol mängib jooniste võimsus, siin mängis tunnete lihtsus, loomulikkus.

* see polnud kommertslik. Mulle meeldisid noored puud, meeldis reklaamide puudumine platsi servadest, meeldisid tarad ja karjaväravad ja teibad, mulle meeldis palaka alla peidetud raadiotorn ja püstkojaga varjatud tulekolmnurk, meeldis tünnituli, meeldis isegi liig vähene reklaamikampaania.

* see oli enamvähem elava muusikaga. Mulle meeldisid need paar toorest poisihäält, kelle mikker vahepeal üle keerati ja kes kogu hingest oma omamoodi häältega laulda põristasid. Nad tegid mulle rõõmu, sellist üldist. Mulle meeldis, et Soome juht Antti Savilamppi ise Joiguja kõrval kogu aeg kaasa laulis. Mulle meeldis Hale Bopp, kuigi ma neid vist varem esinemas kuulnud pole ja kuigi nad paar aastat tagasi minu suurtele tahtmistele vaatamata mind endaga laulma ei võtnud... Noh siis ma läksingi Tallinna (ja) Kammerkoori, nii et kõik OK. Bänd sai esimesel päeval hirmsasti pahandada, aga nemad meeldisid mulle ka. Lihtsalt tantsijad ei jäksanud enam nii hirmsasti platsi peal tormata, mõne loo pidi ikka rahulikumalt tegema.

Ja mu perekond oli lähedal! Nad soostusid pidama issi juubelit laululava taga põõsas, et ma saaks nende naljatlemist pool tundi hingeldadest pealt kuulata. Nad istusid külmas reedeöises proovis ja vaatasid kannatlikult montaažiproovi. Ainar kannatas minu ja Kata lobinat veel kell kolm ööselgi. Issi ja emme tulid laupäeval spetsiaalselt Peipsi äärest korraks tagasi ja vaatasid veelkord kõik algusest lõpuni läbi, ning nägid ka mu lemmikuid, "Neiukesi noorukesi" ja "Loitsu" - naljakas, et need mõlemad Virve tantsud on.

Ré jooksis minust mööda ja korraga meeldis mulle väga, et ta on minust aastakümneid vanem - ta oli oma heledates riietes vist seksikas.
Üks poiss tantsiskles mulle järele ja teatas, et panin ta tantsima. Pidingi ju panema, ega ma ilmaasjata tantsupeo assistent ole. Tegelikult läks ta pissile ja ma ei huvitanudki teda eriti.
Vestlesin paar korda Alkeemikuhärraga, ta on vist pisut minu moodi ja meeldib endale. Mu pilk eksles päris palju teda otsima - mul oli vist liiga palju aega üle.
Mulle ei meeldi tavaliselt naine, kes suitsetab, ja mees, kes ei oska piiri pidada, nii et tal treppidest liikumine juba väga raskeks läheb ja silmad muudkui keerlevad.
Väike Kati jätkab vapralt Hetero tüdrukute irratsionaalse tuleviku liini ja hakkab võibolla Viljandis etlema.
Geishale Tallinnasse palju jõudu, ma mõtlen ta peale.

Mulle ei meeldi vestid, aga mulle meeldivad see-eest põlvpüksid ja pikk-kuued ja Võru meeste riided tumepruunide kuubede ja heledate pükstega meeldisid kah.
Mulle meeldivad inimesed, kes tantsivad, teevad muusikat või muud ilu. Olgu see või olemise ilu.

viiuldasin kell 02:04