30 september 2007
A day most brilliant coming to an end - full of sweet wine - too sweet, but still quite much - a day full of blood laughing in the eyes of the people surrounding me, a day of autumn that called all feelings out and had them all smoothed down.
I was walking down the streets in my socks, that I later threw away like sheets covered with sperm - I have never thrown away anything like it, actually - and feeling some small regrets of leaving only this stupid cherry red napkin behind that said "My friend wants to sleep with you. Thank you". It was rather immature especially when he made us such a discount - the amaretto was tender and fragile like lace and I want to drink it again - and see him there.
And that's. Just. Weird.
Like the way I liked M today, he w a s gorgeous.
A day so perfect that it seems unforgettable and is still gone in some hours.
---
Ja eesti keeles
Kui istusime ülikooli murul
öö oli nõnda noor, et veel ei löönud
me õlgu siniseks ja varbaid puru
ja selge unehullus veel ei söönud
Mis sest, et õige pea lõi põide häda
ja hinge rahutus ja huulde luul
ja kiimus võttis hinge idaneda -
meil ikka võõras keeles naer on suul
See oli vanaema vana õhtu;
mu ümber ikka päikse kuldne jutt
Siin tänaval kui istun täidab kõhtu
ta laste kõne allahoitud nutt
ja tahan juua, juua ennast purju,
mustpurju kogu päeva hetkedest
ja kui see surnud mehe pärast nurjub,
se'st pole lugu - sain siit rahuldust.
viiuldasin kell 01:47
I was walking down the streets in my socks, that I later threw away like sheets covered with sperm - I have never thrown away anything like it, actually - and feeling some small regrets of leaving only this stupid cherry red napkin behind that said "My friend wants to sleep with you. Thank you". It was rather immature especially when he made us such a discount - the amaretto was tender and fragile like lace and I want to drink it again - and see him there.
And that's. Just. Weird.
Like the way I liked M today, he w a s gorgeous.
A day so perfect that it seems unforgettable and is still gone in some hours.
---
Ja eesti keeles
Kui istusime ülikooli murul
öö oli nõnda noor, et veel ei löönud
me õlgu siniseks ja varbaid puru
ja selge unehullus veel ei söönud
Mis sest, et õige pea lõi põide häda
ja hinge rahutus ja huulde luul
ja kiimus võttis hinge idaneda -
meil ikka võõras keeles naer on suul
See oli vanaema vana õhtu;
mu ümber ikka päikse kuldne jutt
Siin tänaval kui istun täidab kõhtu
ta laste kõne allahoitud nutt
ja tahan juua, juua ennast purju,
mustpurju kogu päeva hetkedest
ja kui see surnud mehe pärast nurjub,
se'st pole lugu - sain siit rahuldust.
viiuldasin kell 01:47
29 september 2007
27 september 2007
Kui tööpäeva alguseni on aega 20 minutit
Ma tahaks oma näo
rullida kokku, koorida maha
nagu maski õhtul pärast dušši.
Mind koormab selle kandmine,
väsitab olemasolu.
Mu sõrmed pidevalt püüavad
seda ometi hõõruda eest.
Sa vist võtsid mu ilmed kaasa,
pakkisid kogemata ära
ja lennutasid soojale maale.
Sa said kõik peale tülgastuse,
viha,
väsimuskahvatuse ja -kortsude,
värskete ja vanade vistrike, üksikute karvade,
tuututavate pooride...
Oot-oot, mis üldse sulle siis sai?
Ah jaa,
ilmed, ilmed.
Lihtsus, värskus, säramine,
äratundmishetk,
naermapuhkemine, avastus
ja see kuradi hetk, see kuradi hetk
kui mu maailm - me maailm -
kitsenes vaid meile kahele;
kui vahtisime üksteist kui oma
elujõu alust,
olemise rõõmu;
kui me ei teadnud,
kas sellest naerda või nutta
ja tegime mõlemat vaheldumisi.
Tükid mu rinnust voolavad põrandale
iga päev, iga päev
voolavad põrandale.
Igal hommikul ärgates
korjan need kokku ja asetan väsinult tagasi
ja kasutan, kuni jälle viimne on maha voolanud.
Mina magasin ja sina magasid.
Meie vahel oli kümme tundi
ja kogu ülejäänud elu.
viiuldasin kell 22:15
Ma tahaks oma näo
rullida kokku, koorida maha
nagu maski õhtul pärast dušši.
Mind koormab selle kandmine,
väsitab olemasolu.
Mu sõrmed pidevalt püüavad
seda ometi hõõruda eest.
Sa vist võtsid mu ilmed kaasa,
pakkisid kogemata ära
ja lennutasid soojale maale.
Sa said kõik peale tülgastuse,
viha,
väsimuskahvatuse ja -kortsude,
värskete ja vanade vistrike, üksikute karvade,
tuututavate pooride...
Oot-oot, mis üldse sulle siis sai?
Ah jaa,
ilmed, ilmed.
Lihtsus, värskus, säramine,
äratundmishetk,
naermapuhkemine, avastus
ja see kuradi hetk, see kuradi hetk
kui mu maailm - me maailm -
kitsenes vaid meile kahele;
kui vahtisime üksteist kui oma
elujõu alust,
olemise rõõmu;
kui me ei teadnud,
kas sellest naerda või nutta
ja tegime mõlemat vaheldumisi.
Tükid mu rinnust voolavad põrandale
iga päev, iga päev
voolavad põrandale.
Igal hommikul ärgates
korjan need kokku ja asetan väsinult tagasi
ja kasutan, kuni jälle viimne on maha voolanud.
Mina magasin ja sina magasid.
Meie vahel oli kümme tundi
ja kogu ülejäänud elu.
viiuldasin kell 22:15
25 september 2007
Ma... See...
I hear a headache forming somewhere in the back of dark skies
I touch my face too much, I decided
I do like my work, at least I liked it today, honest. Why then do I feel so shit right now?
Oh, yeah, maybe it's the sleep, I was restless again
I was too organized for a sec and it pissed me off
I really want to sleep now, really really
I want to dream about all the things I miss
But there are too many
viiuldasin kell 00:55
I hear a headache forming somewhere in the back of dark skies
I touch my face too much, I decided
I do like my work, at least I liked it today, honest. Why then do I feel so shit right now?
Oh, yeah, maybe it's the sleep, I was restless again
I was too organized for a sec and it pissed me off
I really want to sleep now, really really
I want to dream about all the things I miss
But there are too many
viiuldasin kell 00:55
23 september 2007
Stupid, stupid, stupid andekad verinoored vees püherdavad tantsijad, pikkades seelikutes jumalikud peavõru kandvad mehed, absint, anne heche ja info, mida ei osanud oodata, stupid vanalinnas sabba taga ajamine, lõõtsutava oreliga symptom of universe, aeglaselt voolavad arvutisõnad kakkuva heli taustal, stupid kiivalugemine ja higiseksjooksmine, stupid kultuuriplahvatus mu näiliselt koristatavas toas, stupid jäätis - ma ei pidanud seda ostma, miks see vajalik oli?
Stupid mõtted, jääge vait, ometi, ometi.
call lari
so stupid
viiuldasin kell 03:26
Stupid mõtted, jääge vait, ometi, ometi.
call lari
so stupid
viiuldasin kell 03:26
22 september 2007
Külad tulid, tõid mulle küpsiseid ja juttu, mulle täitsa meeldis. Siis läksime öö sisse jalutama ja leidsime rippuvate patjadega toa ning inimesed, kes üksteisele puulaaste pähe loopisid - mulle ikka meeldis. Ahjaa, enne leidsin ühest galeriist oma prügikasti ja põrandaharja, korteriomanik oli need näitusele pannud. Tekkis väga disainitud tunne.
Norrakad otsisid tänavalt õlut, otsisime natuke aega nendega koos ja ma olin juba hakanud rääkimist unustama, kui paha. Magama jäin pinnapealselt, udupehmelt, unes nägin Beautiful Ones'e - sain kahest sõnast koosneva sõnumi "call lari" ja nägin ükssarve, kes mu lokilisele kaaslasele tõi õnne, minu peale aga urises.
See oli väga, väga, väga paha enne. Mu lokiline kaaslane suudles - mu kaela, võib-olla? - ma magasin ja heal juhul suudlesin ta rannet, see polnud oluline.
Hommikul hakkasin koristama ja selleks ajasin kõigepealt kõik täiesti sassi. Leidsin palju musti, siniseid, punaseid pastakaid ja ühe kuldse ka, seejärel leidsin kahepoolset, läbipaistvat, valget ja musta teipi ning fotokleepse, valget ja pulgaliimi ning augustaja.
Kõik oma Harry Potteri kleepsud ja Jansa meisterdatud värvilisest liivast kaardi, mille peal ufod parasjagu inimest ära röövivad.
Kalavõrgu.
Ussikese.
Kaks kustukat.
Pärast otsisin tööd ka, aga see on liiga aeganõudev asi. Lähen otsin parem sadu kilekotte nüüd.
viiuldasin kell 16:36
Norrakad otsisid tänavalt õlut, otsisime natuke aega nendega koos ja ma olin juba hakanud rääkimist unustama, kui paha. Magama jäin pinnapealselt, udupehmelt, unes nägin Beautiful Ones'e - sain kahest sõnast koosneva sõnumi "call lari" ja nägin ükssarve, kes mu lokilisele kaaslasele tõi õnne, minu peale aga urises.
See oli väga, väga, väga paha enne. Mu lokiline kaaslane suudles - mu kaela, võib-olla? - ma magasin ja heal juhul suudlesin ta rannet, see polnud oluline.
Hommikul hakkasin koristama ja selleks ajasin kõigepealt kõik täiesti sassi. Leidsin palju musti, siniseid, punaseid pastakaid ja ühe kuldse ka, seejärel leidsin kahepoolset, läbipaistvat, valget ja musta teipi ning fotokleepse, valget ja pulgaliimi ning augustaja.
Kõik oma Harry Potteri kleepsud ja Jansa meisterdatud värvilisest liivast kaardi, mille peal ufod parasjagu inimest ära röövivad.
Kalavõrgu.
Ussikese.
Kaks kustukat.
Pärast otsisin tööd ka, aga see on liiga aeganõudev asi. Lähen otsin parem sadu kilekotte nüüd.
viiuldasin kell 16:36
18 september 2007
Olin täna võibolla v e i d i leebem iseenda vastu, aga samas ka tulemusrikkam. Natuke. Igal juhul vahetasin ma J'ga toredaid kirju ja see parandas mu tuju märkimisväärselt - mis viimasel ajal on täiesti vägitegu. Kuigi happy music treeningud peavad veel ootama.
Tunnid läksid kiiresti ja ehk rõõmsamini kui muidu. Mul on nüüd Tartus ka rohkem tegemist - esmaspäeviti/teisipäeviti annan viis tundi järjest ja ma ei ole endale veel suutnud nende lastega peavalu aretada erinevalt eelmise aasta tantsutunnimaratonidest. Jõgeva graafik tundub ka tiba inimlikum ja homme on esimene päev, kus hakkame tibusid lugema. Sügis ka juba ja :)
H stuudio tantsijaid jääb üle ainult imetleda.
viiuldasin kell 22:54
Tunnid läksid kiiresti ja ehk rõõmsamini kui muidu. Mul on nüüd Tartus ka rohkem tegemist - esmaspäeviti/teisipäeviti annan viis tundi järjest ja ma ei ole endale veel suutnud nende lastega peavalu aretada erinevalt eelmise aasta tantsutunnimaratonidest. Jõgeva graafik tundub ka tiba inimlikum ja homme on esimene päev, kus hakkame tibusid lugema. Sügis ka juba ja :)
H stuudio tantsijaid jääb üle ainult imetleda.
viiuldasin kell 22:54
Lived an incredible organized life today - yes, want to continue tomorrow and maybe even the day after that.
That means I cached the train (not like last time), didn't spend money in second hand shops (not like last time), prepared for my classes (not... you know), didn't completely waste my time on computer but actually did something that had a meaning and ended my night reading a book. A book!
It's a long way to living.
viiuldasin kell 00:52
That means I cached the train (not like last time), didn't spend money in second hand shops (not like last time), prepared for my classes (not... you know), didn't completely waste my time on computer but actually did something that had a meaning and ended my night reading a book. A book!
It's a long way to living.
viiuldasin kell 00:52
16 september 2007
It was and Italian restaurant - yes, of course the same, what did you expect? I was kind of taken aback by the lack of lemon sorbet and a good waitress, but I was still having rare fun just talking and listening to my companion. It was easier to force myself to silence, easier than it has ever been before and I think it was because of the person I was with had really something to say to me that I was not bored to hear out. Having troubles with concentration lately.
I counted the kisses of my summer yesterday and laughed, laughed at my sudden puberty in such an... elegant age (I hear my sister choking because of this choice of words). This is not me, I have never been like this.
Or this is very me and I never thought of letting myself to be like this.
At least I'm looking younger again from time to time. Something good in this summer apart from trips to beautiful lands and kisses and eyesights I collect.
I found some stupidly brilliant music from His collection, couldn't thank Him enough for that He left them to me.
And yes, finally agreed to Alar - I'm into rock.
But kind of melancholic rock lately and it is filling my heart in a way that is almost silly.
Could I... slightly... Yes, in those words is this feeling. Who knows, knows.
viiuldasin kell 03:06
I counted the kisses of my summer yesterday and laughed, laughed at my sudden puberty in such an... elegant age (I hear my sister choking because of this choice of words). This is not me, I have never been like this.
Or this is very me and I never thought of letting myself to be like this.
At least I'm looking younger again from time to time. Something good in this summer apart from trips to beautiful lands and kisses and eyesights I collect.
I found some stupidly brilliant music from His collection, couldn't thank Him enough for that He left them to me.
And yes, finally agreed to Alar - I'm into rock.
But kind of melancholic rock lately and it is filling my heart in a way that is almost silly.
Could I... slightly... Yes, in those words is this feeling. Who knows, knows.
viiuldasin kell 03:06
Päev, kus ei helistanud mitte keegi.
Ning ei kirjutanud isegi Spämm mitte.
Naabripoiss tõi mulle külakostiks oma õe valmistet sooja creme brúle'd, mis minu tagasihoidliku arvamuse kohaselt väga professionaalselt maitses. Enne olin oma lõunauinaku tuhinas kaks tassi põrandale visanud - mõlemal purunesid portselanist teesõela kaaned ja ühel tuli kõrv ära.
Need olid need hiinakad, paabulindudega.
Esimesed killud siin üleval.
Hommikul käisin aga audition'il, ühel oma esimestest korralikest ja selle võlu ei tumestanud isegi see, et olin üks kolmest kohaletulnud kandidaadist. Vastupidi, see oli hoopis sürreaalsem ja nauditavam seetõttu.
Nii et ma sahistasin téndu-jalga ning tegin paar soolokombinatsiooni, otsustades viimasel hetkel muusikast loobuda. Liigutus on liigutus, aeglustus aeglustus, paus on paus.
Pärast jäi Humana tee peale, olgu ta neetud. Panin kaks megailusat jakki homseks kinni ja nüüd sõltub kõik sellest, kas saan kelleltki kella kolmeks päeval 300 krooni laenata või ei.
Mitte et ma siin linna kohal kellegagi väga kohtuks või hirmsasti seltsielu elaks praegu. Täna suutsin oma arvuti korduvalt ära suretada, palju, väga palju plaate kuulata, pilte vaadata, raamatuid lugeda ja reisikirju kirjutada. Naabripoiss suutis arvuti ellu äratada ja palju, väga palju nina nuusata. Me mõlemad jõime teed ning mina otsisin süstemaatiliselt inspiratsiooni.
Kahjuks on viimane siin maailmas kõige kindlamalt see, mis mitte mingile süsteemile ei allu. Ja ma tean, et ma peaksin lihtsalt lõdvaks laskma ja silmad lahti hoidma ootamatute inspiratsiooniosakeste koha pealt, aga kahjuks surub elu liiga peale ja kui mul praegu pole ideid, siis mul homme pole tööd.
Ja kodu ja süüa.
Niisiis ootab mind homme kaks kellaaega - kell 8:30 pean ma patareid seinast välja võtma ja kell 15:00 suurte lootuste kohaselt Humanast kaks jakki välja ostma.
Oh elu-elukest, mul nagu poleks seda :)
viiuldasin kell 02:45
Ning ei kirjutanud isegi Spämm mitte.
Naabripoiss tõi mulle külakostiks oma õe valmistet sooja creme brúle'd, mis minu tagasihoidliku arvamuse kohaselt väga professionaalselt maitses. Enne olin oma lõunauinaku tuhinas kaks tassi põrandale visanud - mõlemal purunesid portselanist teesõela kaaned ja ühel tuli kõrv ära.
Need olid need hiinakad, paabulindudega.
Esimesed killud siin üleval.
Hommikul käisin aga audition'il, ühel oma esimestest korralikest ja selle võlu ei tumestanud isegi see, et olin üks kolmest kohaletulnud kandidaadist. Vastupidi, see oli hoopis sürreaalsem ja nauditavam seetõttu.
Nii et ma sahistasin téndu-jalga ning tegin paar soolokombinatsiooni, otsustades viimasel hetkel muusikast loobuda. Liigutus on liigutus, aeglustus aeglustus, paus on paus.
Pärast jäi Humana tee peale, olgu ta neetud. Panin kaks megailusat jakki homseks kinni ja nüüd sõltub kõik sellest, kas saan kelleltki kella kolmeks päeval 300 krooni laenata või ei.
Mitte et ma siin linna kohal kellegagi väga kohtuks või hirmsasti seltsielu elaks praegu. Täna suutsin oma arvuti korduvalt ära suretada, palju, väga palju plaate kuulata, pilte vaadata, raamatuid lugeda ja reisikirju kirjutada. Naabripoiss suutis arvuti ellu äratada ja palju, väga palju nina nuusata. Me mõlemad jõime teed ning mina otsisin süstemaatiliselt inspiratsiooni.
Kahjuks on viimane siin maailmas kõige kindlamalt see, mis mitte mingile süsteemile ei allu. Ja ma tean, et ma peaksin lihtsalt lõdvaks laskma ja silmad lahti hoidma ootamatute inspiratsiooniosakeste koha pealt, aga kahjuks surub elu liiga peale ja kui mul praegu pole ideid, siis mul homme pole tööd.
Ja kodu ja süüa.
Niisiis ootab mind homme kaks kellaaega - kell 8:30 pean ma patareid seinast välja võtma ja kell 15:00 suurte lootuste kohaselt Humanast kaks jakki välja ostma.
Oh elu-elukest, mul nagu poleks seda :)
viiuldasin kell 02:45
11 september 2007
Tagasi selles neetud riigis - mitte et see väga ebameeldiv oleks, aga see tähendab palju tööd ja arvatavasti vähem pidu - aga võibolla ei tähenda kah, vaatame, kuidas veel läheb.
Üldiselt või kokkuvõtvalt või mida iganes sõidaks hommepäev tagasi ja jätkaks kõike seda, mis seal toimus, aga veel ohjeldamatumalt.
Eks ma räägi paar sõna ka pikemalt kunagi, mul on sobivad sõnad kõik riiulil ootamas.
Lugemiseni.
viiuldasin kell 12:57
10 september 2007
Viimane 88 Ateenas, p6randatega t2navate asemel, veiniga vee asemel, soolap2hklimaitselise paradiisiveega ja nael imeb t2iega (tsiteeritud lausel6pp ja tingitud t2iustest. Selle m6ttes, et ta on v2ga t2is). Mina ise olen t2na p2ris kaine ja r22gin austerlasi surnuks.
Aga nyyd, aga nyyd on kell parasjagu yle kesk88 ja on aeg minna jalutama.
Yleeile oli kell 4 hommikul, kui nad mu yles peksid ja jalutama viisid. Sain tol 88l koleda mehe k2est suudlusi ja see oli alles koledate meeste algus. Ma jooksin nende eest 2ra.
Aga m88dujad on yldiselt imeilusad.
Ja mu helelillad bikiinid ebapraktilised.
Kas ma pean selle mere t6esti maha j2tma? Mis ilm yldse Prahas on?
viiuldasin kell 00:01
Aga nyyd, aga nyyd on kell parasjagu yle kesk88 ja on aeg minna jalutama.
Yleeile oli kell 4 hommikul, kui nad mu yles peksid ja jalutama viisid. Sain tol 88l koleda mehe k2est suudlusi ja see oli alles koledate meeste algus. Ma jooksin nende eest 2ra.
Aga m88dujad on yldiselt imeilusad.
Ja mu helelillad bikiinid ebapraktilised.
Kas ma pean selle mere t6esti maha j2tma? Mis ilm yldse Prahas on?
viiuldasin kell 00:01
04 september 2007
Mul oli järjekordne maaväline kogemus. Ma ei räägi sellest hiljutisest, mis viis mind esimest korda elus Valli baari, kus üks polüglott soovis tellida nuga, et lõpetada keskkonna kahjustamine vesinikperoksiidiga mu lokilise naabrimehe poolt (kellel pealegi on loomulikud). Ma ei räägi ka järgmisest, mis leidis mind Ugalas näitekatega saunas ja hiljem korteripeolt - nii sürrealistlikult puberteetlikult, et see oli vist täiesti täiskasvanulik. Ühe komplimendiga, mida oli mõtet meelde jätta.
Ei, see leidis mu siitsamast arvuti eest mõned tunnid tagasi. Lusikaga. Kausiga. Puhtsüdamliku joovastusega lusikat väga aeglaselt tühjaks süües.
Et midagi saab maitsta nii hästi.
Et midagi saab maitsta nii hästi.
Et midagi saab maitsta nii hästi.
See oli mu elu geniaalseim tomatisupp ja selle tegemine maksis umbes 25. krooni.
See tomatisupp oli täna parem kui seks.
viiuldasin kell 01:50
Ei, see leidis mu siitsamast arvuti eest mõned tunnid tagasi. Lusikaga. Kausiga. Puhtsüdamliku joovastusega lusikat väga aeglaselt tühjaks süües.
Et midagi saab maitsta nii hästi.
Et midagi saab maitsta nii hästi.
Et midagi saab maitsta nii hästi.
See oli mu elu geniaalseim tomatisupp ja selle tegemine maksis umbes 25. krooni.
See tomatisupp oli täna parem kui seks.
viiuldasin kell 01:50
03 september 2007
On food and other heavenly things. Skip.
Oh my, I'm feeling weak - my heavily-loaded, virus-detected and probably lovesick computer let me finally use blogger.
Not that I would have any r e a l information to share, but it is still lovely to find suitable letter alignments every now and then to describe some moments of my life. Or something.
So. The third week without any money of my own has drawn its conclusion. The one starting in the morning is going to be even more interesting, 'cause I don't think I can take my honey pot to Athens. At least it is warm in Greece, which means I can drink a lot of water and won't miss the... the... for example water melons that much. Or cheese. Or tomatoes. Or salads. Or all other food I'm missing every day when eating my noodles and carrots.
But regardless of my efforts, the money melts through my fingers and doesn't even kiss me good by, it just floats away and leaves me wondering who will pay all my debts.
Hmmm... the question of 'when' is even more intriguing.
Never thought having money makes such a difference. I have a l w a y s had money before, it was a complete shock to see it gone and every day I thank heaven that it gave me the opportunity to get to know this feeling. Before that I was spending like mad, never counting numbers, never giving the expences a second thought.
It is perversely good to give myself some credit every eavning because of the not-spending. Because of the not-eating-out. Because of the not-going-to-movies. Because of the not-buying-toilet-paper. Okay, maybe not the last one.
Actually I'm suprisingly normal. I mean in a happy kind of way. I learn to motivate myself and take responsibility and it is hard as hell (and I feel like banging my head to the wall and have DONE it on several occasions), but it is still something I need to go through with and properly so. Because if I won't, I shall never get rid of my helplessness.
And then I shall never learn how to cope by myself.
Oh GOD I sound like a stupid self-aid-book.
viiuldasin kell 00:22
Oh my, I'm feeling weak - my heavily-loaded, virus-detected and probably lovesick computer let me finally use blogger.
Not that I would have any r e a l information to share, but it is still lovely to find suitable letter alignments every now and then to describe some moments of my life. Or something.
So. The third week without any money of my own has drawn its conclusion. The one starting in the morning is going to be even more interesting, 'cause I don't think I can take my honey pot to Athens. At least it is warm in Greece, which means I can drink a lot of water and won't miss the... the... for example water melons that much. Or cheese. Or tomatoes. Or salads. Or all other food I'm missing every day when eating my noodles and carrots.
But regardless of my efforts, the money melts through my fingers and doesn't even kiss me good by, it just floats away and leaves me wondering who will pay all my debts.
Hmmm... the question of 'when' is even more intriguing.
Never thought having money makes such a difference. I have a l w a y s had money before, it was a complete shock to see it gone and every day I thank heaven that it gave me the opportunity to get to know this feeling. Before that I was spending like mad, never counting numbers, never giving the expences a second thought.
It is perversely good to give myself some credit every eavning because of the not-spending. Because of the not-eating-out. Because of the not-going-to-movies. Because of the not-buying-toilet-paper. Okay, maybe not the last one.
Actually I'm suprisingly normal. I mean in a happy kind of way. I learn to motivate myself and take responsibility and it is hard as hell (and I feel like banging my head to the wall and have DONE it on several occasions), but it is still something I need to go through with and properly so. Because if I won't, I shall never get rid of my helplessness.
And then I shall never learn how to cope by myself.
Oh GOD I sound like a stupid self-aid-book.
viiuldasin kell 00:22
kujundas: maali
