26 juuni 2007
Andke andeks, tibukesed, teen tantsupidu.
Aga miks selle kõige juures mul siis mõte nii eemal ja nii ärev on?
Teatud pisikesed, pisikesed ainult minu peas toimuvad asjad teevad muidu hea päeva poolikuks.
viiuldasin kell 22:02
Aga miks selle kõige juures mul siis mõte nii eemal ja nii ärev on?
Teatud pisikesed, pisikesed ainult minu peas toimuvad asjad teevad muidu hea päeva poolikuks.
viiuldasin kell 22:02
25 juuni 2007
Jaanilaupäeval oli ikka kombeks kiikuda.
Kiikumise juurde pidi lauldama kiigelaule. Kui ise kiigelaule ei teatud, pidi laulul laskma enese juurde tulla.
***
Lasin.
***
Lugesime 122 lõket Võrumaal, Valgamaal, Tartumaal, ise pooleldi tukkudes, maasikatordine taldrik kõrvalistmel kummitamas.
Ei mõista neid, kes ei tähista, ning neid, kes sellega liialdavad.
Aga jõudsime Kohta - kollases naine istus üksinda tooli peal tule ääres, vaatas ainiti teele, nägi meid tulemas nagu vastuvõtja kunagi.
Läksin sõin tema maasikaid.
See oli üks esimesi aastaid, kus ma ei korjanud enam üheksat sorti õisi endale padja alla tulevase peiu ennustamiseks. Esiteks oli mul kalduvus näha unes parasjagu seda, keda soovisin (seda võib nüüd tagantjärgi tarkusena seletada sellega, et potensiaalselt oli neil kõigil võimalus mu peiuks saada), teiseks hakkan taolisest unistamisest väsima.
Või siis olen korraks väsinud.
Samal ajal - ja vastupidi - olen nii romantikat täis, et lähen varsti lolliks. Ei leia ventiili, noh.
Ja mõtlen maid ja ilmu kokku seal, kus seda üldse teha poleks vaja.
Palju pubeposte on jälle vist tulemas, kannatan hingelise igavuse all.
viiuldasin kell 00:58
Kiikumise juurde pidi lauldama kiigelaule. Kui ise kiigelaule ei teatud, pidi laulul laskma enese juurde tulla.
***
Lasin.
***
Lugesime 122 lõket Võrumaal, Valgamaal, Tartumaal, ise pooleldi tukkudes, maasikatordine taldrik kõrvalistmel kummitamas.
Ei mõista neid, kes ei tähista, ning neid, kes sellega liialdavad.
Aga jõudsime Kohta - kollases naine istus üksinda tooli peal tule ääres, vaatas ainiti teele, nägi meid tulemas nagu vastuvõtja kunagi.
Läksin sõin tema maasikaid.
See oli üks esimesi aastaid, kus ma ei korjanud enam üheksat sorti õisi endale padja alla tulevase peiu ennustamiseks. Esiteks oli mul kalduvus näha unes parasjagu seda, keda soovisin (seda võib nüüd tagantjärgi tarkusena seletada sellega, et potensiaalselt oli neil kõigil võimalus mu peiuks saada), teiseks hakkan taolisest unistamisest väsima.
Või siis olen korraks väsinud.
Samal ajal - ja vastupidi - olen nii romantikat täis, et lähen varsti lolliks. Ei leia ventiili, noh.
Ja mõtlen maid ja ilmu kokku seal, kus seda üldse teha poleks vaja.
Palju pubeposte on jälle vist tulemas, kannatan hingelise igavuse all.
viiuldasin kell 00:58
22 juuni 2007
I was sitting in a room filled with heads that whispered their thoughts to anyone. It was a remarkable room, heads lined in perfect rows behind each other and it would have made a great army of people of different ages and sexes.
It was meditative.
Later I could have sworn that the two or three times he winked one of his eyes while talking to me there was... maybe the sunlight coming from behind him and reflecting in his classes... anyway, there was a slight flash, a tiny sparkle of something while the rest of his body remained dark.
In the evening I was rather alone with Umberto and his Baudolino and was reading out loud all these witty little sentences so natural, that I could never compose one for this blog.
If I was a writer, I would do just that.
viiuldasin kell 12:47
It was meditative.
Later I could have sworn that the two or three times he winked one of his eyes while talking to me there was... maybe the sunlight coming from behind him and reflecting in his classes... anyway, there was a slight flash, a tiny sparkle of something while the rest of his body remained dark.
In the evening I was rather alone with Umberto and his Baudolino and was reading out loud all these witty little sentences so natural, that I could never compose one for this blog.
If I was a writer, I would do just that.
viiuldasin kell 12:47
20 juuni 2007
Alari tiksumine diivanitel hakkab kuidagi korduma.
Et me oleme Pärnus ja ei häbene seda.
Mul hakkas täna suvi ja ma olen peaaegu suur, kes teeb oma päevaga, mida iganes tahab, ning naerab selle üle nii palju kui tuju on.
Või on see just laps olemise tunnus, kui kohustusi ei ole?
Ei, see peab olema puhkus. Ma pean olema selle läinud astaga ära teeninud.
See kestab ju veel vaid mõned päevad.
Las ma saan siis neile paarile asjale kinnitust või eitust.
Kas XXL margarita oli nii suur kui ma oma unistusis meenutasin?
Kas mind häirib liiv või ei?
Kas ma suudan teistele võidujooksus pähe teha`
Kas M on nii lahe kui mulle tundub või ei?
Kas ma olen... okei?
viiuldasin kell 03:02
Et me oleme Pärnus ja ei häbene seda.
Mul hakkas täna suvi ja ma olen peaaegu suur, kes teeb oma päevaga, mida iganes tahab, ning naerab selle üle nii palju kui tuju on.
Või on see just laps olemise tunnus, kui kohustusi ei ole?
Ei, see peab olema puhkus. Ma pean olema selle läinud astaga ära teeninud.
See kestab ju veel vaid mõned päevad.
Las ma saan siis neile paarile asjale kinnitust või eitust.
Kas XXL margarita oli nii suur kui ma oma unistusis meenutasin?
Kas mind häirib liiv või ei?
Kas ma suudan teistele võidujooksus pähe teha`
Kas M on nii lahe kui mulle tundub või ei?
Kas ma olen... okei?
viiuldasin kell 03:02
18 juuni 2007
Tahmastest ninasõõrmetest
Too õhtu algas elevusega - olime endid äratundmatusi kirevaks pintseldanud, kurje ja lõbusaid plaane pidanud, püüdsime mitte heituda veel üht hooaega lubavatest kõlakatest. Mulle isiklikult meeldis enim kaklusstseeni taburetiga relvastatult minna.
Kaire ja Roos olid patškadega ning TM veri oli ereroheline.
Tegin oma debüüdi Playboy bunnie'na.
Kõige selle krooniks ootasime pidu, mis oleks legendaarsete Grease'i aegade vääriline, aga toite oli ainult üks laud, joogid kulistati alla ja alles jäi ainult palju viina, mida joodi veega, tantsuplatsile pääses ligi ainult kaine peaga, saun pandi lukku JA valve alla ning... kõik kondasid ringi ning ootasid müütilist bussi, mis oleks pidanud saabuma ja meid tõelisele peole sõidutama.
Nii et võibolla üritati meid majast välja süüa, ent meie jäime ikkagi hommikuni sinna.
Seega saan ma meenutada
Improviseeritud verandat kolme tooli, tüdruku ja treppidega. Vaatasime inimesi.
Karmeni heledat ja kollast ja meie vanuseid, mis tõepoolest on vist samad. Karmenit mööda keerdtreppi alla tulemas.
Jutte rindadest.
Kadedust.
Metsvinte hommikul kell neli ühe Vanalinna korteri põrandavaibalt tõustes.
Teisel korrusel ööbikuhääli tegevat TMi.
Ülipüüdlikult, ent täiesti kainelt munakividel kõikumist ja lõkerdamist.
Alari tiksumist nahkdiivanis.
Geisha paisid ja kirjut mütsi.
Tegelikult ma ei osanud kuidagi olla, aga ma peangi ümber õppima. Kõik otsisid pidevalt kõiki, mis näitab selgelt, et midagi polnud eriti teha. Lahkusime esimeste trammidega.
Ja siis uuel õhtul kuulasin taas Rondellust.
See hetk, kui laul lõppeb ning kiriku lagedes on kuulda veel kaua viimased helid ning nende helide sõbrad - nende hetkede pärast peale kontserti aplodeeridki.
Helid, mis sunnivad sind kuulama ka siis, kui nad on juba ammu läbi.
Kogu publik oli hiirvaikne ja nad pidid tegema lisaloo.
"Very... Birdlike," nagu üks britt otsustas.
Aga öösel jalutasin kusagile Tallinnast kaugele värske õhu ja märja rohu kätte ning nägin, kuidas inimesed jõid.
Hommikul aitasime J'ga tigusid üle tee ja ma teadsin, et mul on probleem.
Ma olen end kolm aastat tundnud majana ja nüüd jääb minust vaid uks, kes ei tea, kas olla kinni või lahti.
viiuldasin kell 12:16
Too õhtu algas elevusega - olime endid äratundmatusi kirevaks pintseldanud, kurje ja lõbusaid plaane pidanud, püüdsime mitte heituda veel üht hooaega lubavatest kõlakatest. Mulle isiklikult meeldis enim kaklusstseeni taburetiga relvastatult minna.
Kaire ja Roos olid patškadega ning TM veri oli ereroheline.
Tegin oma debüüdi Playboy bunnie'na.
Kõige selle krooniks ootasime pidu, mis oleks legendaarsete Grease'i aegade vääriline, aga toite oli ainult üks laud, joogid kulistati alla ja alles jäi ainult palju viina, mida joodi veega, tantsuplatsile pääses ligi ainult kaine peaga, saun pandi lukku JA valve alla ning... kõik kondasid ringi ning ootasid müütilist bussi, mis oleks pidanud saabuma ja meid tõelisele peole sõidutama.
Nii et võibolla üritati meid majast välja süüa, ent meie jäime ikkagi hommikuni sinna.
Seega saan ma meenutada
Improviseeritud verandat kolme tooli, tüdruku ja treppidega. Vaatasime inimesi.
Karmeni heledat ja kollast ja meie vanuseid, mis tõepoolest on vist samad. Karmenit mööda keerdtreppi alla tulemas.
Jutte rindadest.
Kadedust.
Metsvinte hommikul kell neli ühe Vanalinna korteri põrandavaibalt tõustes.
Teisel korrusel ööbikuhääli tegevat TMi.
Ülipüüdlikult, ent täiesti kainelt munakividel kõikumist ja lõkerdamist.
Alari tiksumist nahkdiivanis.
Geisha paisid ja kirjut mütsi.
Tegelikult ma ei osanud kuidagi olla, aga ma peangi ümber õppima. Kõik otsisid pidevalt kõiki, mis näitab selgelt, et midagi polnud eriti teha. Lahkusime esimeste trammidega.
Ja siis uuel õhtul kuulasin taas Rondellust.
See hetk, kui laul lõppeb ning kiriku lagedes on kuulda veel kaua viimased helid ning nende helide sõbrad - nende hetkede pärast peale kontserti aplodeeridki.
Helid, mis sunnivad sind kuulama ka siis, kui nad on juba ammu läbi.
Kogu publik oli hiirvaikne ja nad pidid tegema lisaloo.
"Very... Birdlike," nagu üks britt otsustas.
Aga öösel jalutasin kusagile Tallinnast kaugele värske õhu ja märja rohu kätte ning nägin, kuidas inimesed jõid.
Hommikul aitasime J'ga tigusid üle tee ja ma teadsin, et mul on probleem.
Ma olen end kolm aastat tundnud majana ja nüüd jääb minust vaid uks, kes ei tea, kas olla kinni või lahti.
viiuldasin kell 12:16
13 juuni 2007
Argentiina suupistekilpkonnad...
... valmistuvad algavaks hooajaks.
Mina lähen täna lolliks, kuigi ma peaks sellega juba harjunud olema - see ongi see, millest täiskasvanuelu koosneb. Onju?
Norra, Rumeenia, Rootsi, Austraalia või Mars?
Ja mis põhjuse ma leiaks selle pika ja prillitatuga uuesti suhtlemiseks?
viiuldasin kell 13:58
... valmistuvad algavaks hooajaks.
Mina lähen täna lolliks, kuigi ma peaks sellega juba harjunud olema - see ongi see, millest täiskasvanuelu koosneb. Onju?
Norra, Rumeenia, Rootsi, Austraalia või Mars?
Ja mis põhjuse ma leiaks selle pika ja prillitatuga uuesti suhtlemiseks?
viiuldasin kell 13:58
11 juuni 2007
Pulsihäired
Jõudsin saali esimese filmi keskel, nii et nägin peaaegu kõiki. See tantsufilmi-üritud oli halb, sest ma ei ole õppinud filmitudengite tööde juures nende kursuse numbriga arvestama. Kõik oli otsekui korras Gerdi mustas pilgus ja Malle kirglikes hammastes ja Egori kurvas punasuses, aga tegelikult oli igav ja liiga lahtijutustav - üks suur lõhe filmikate ja koreograafide mõtlemises - viimased teevad tantse sellest, mida sõnastada ei suuda, esimesed kirjutavad kõik asjad jutuks ja lauseteks. Ja mõlemad peaksid püüdlema teise mõtteviisi poole, see annaks neile palju juurde.
Aga ikkagi - Gerdi armukadetsemine. Tantsija peaks ju ometi suutma olla nii füüsiline emotsiooni väljendamises, et talle ei peaks kiirendust peale panema.
Noh võiks, aga poleks vaja, sest tema keha ise on piisavalt intensiivne.
See selleks. Mulle meeldis "Lahkumine", kus Margus Tabor oli vannis istudes väga ilus ja noor; siis see miilitsatega, sest see tundus läbitöötatud; "Luuser Kalle" oli ausalt naljakas, eriti tema sündimine televiisorita elutuppa; ning tegelikul Sven Karpoviga painajate illustreerimine oli ka päris hästi tehtud. Ja "Ta hammustab sind" oli stiilne. Ja see mängude ning Ingrid Isotammega tabav.
Ehk siis - ja nagu näha - pole ma filmide koha pealt kunagi eriti nõudlik.
Pärast... Sain teada, et Margus Tabor tantsis oma sureva naisega Mari-Liisi samme. See oli loogiline ja õige, ma oleks pidanud sellest kohe aru saama.
Mitte ükski näitleja ei poe oma partenri käe alt tema selja taha selliselt, kui tal koreograafi abiks pole.
Ja me räägime liigutusest, mis kestab vaid sekundi.
Ma istusin bussipeatuses rohul ning kordasin mõttes mingeid sõnu, püüdes hingamist rahulikuks saada. Jälle käitun nagu loll.
Aga nüüd - kaks päeva. Oota kaks päeva.
viiuldasin kell 15:37
Jõudsin saali esimese filmi keskel, nii et nägin peaaegu kõiki. See tantsufilmi-üritud oli halb, sest ma ei ole õppinud filmitudengite tööde juures nende kursuse numbriga arvestama. Kõik oli otsekui korras Gerdi mustas pilgus ja Malle kirglikes hammastes ja Egori kurvas punasuses, aga tegelikult oli igav ja liiga lahtijutustav - üks suur lõhe filmikate ja koreograafide mõtlemises - viimased teevad tantse sellest, mida sõnastada ei suuda, esimesed kirjutavad kõik asjad jutuks ja lauseteks. Ja mõlemad peaksid püüdlema teise mõtteviisi poole, see annaks neile palju juurde.
Aga ikkagi - Gerdi armukadetsemine. Tantsija peaks ju ometi suutma olla nii füüsiline emotsiooni väljendamises, et talle ei peaks kiirendust peale panema.
Noh võiks, aga poleks vaja, sest tema keha ise on piisavalt intensiivne.
See selleks. Mulle meeldis "Lahkumine", kus Margus Tabor oli vannis istudes väga ilus ja noor; siis see miilitsatega, sest see tundus läbitöötatud; "Luuser Kalle" oli ausalt naljakas, eriti tema sündimine televiisorita elutuppa; ning tegelikul Sven Karpoviga painajate illustreerimine oli ka päris hästi tehtud. Ja "Ta hammustab sind" oli stiilne. Ja see mängude ning Ingrid Isotammega tabav.
Ehk siis - ja nagu näha - pole ma filmide koha pealt kunagi eriti nõudlik.
Pärast... Sain teada, et Margus Tabor tantsis oma sureva naisega Mari-Liisi samme. See oli loogiline ja õige, ma oleks pidanud sellest kohe aru saama.
Mitte ükski näitleja ei poe oma partenri käe alt tema selja taha selliselt, kui tal koreograafi abiks pole.
Ja me räägime liigutusest, mis kestab vaid sekundi.
Ma istusin bussipeatuses rohul ning kordasin mõttes mingeid sõnu, püüdes hingamist rahulikuks saada. Jälle käitun nagu loll.
Aga nüüd - kaks päeva. Oota kaks päeva.
viiuldasin kell 15:37
10 juuni 2007
Miks ma olen tänulik Eesti riigile?
(Neist asjust pole ma veel kunagi varem mõelnud)
- Rüütlit ei valitud uuesti presidendiks, mis oli üllatus. Mulle meeldib Rüütel väga, aga mulle meeldib ka president Ilves ja mul oli hea meel tema toetuskontserdil viibida.
- Politseijõud on targad ja tublid, mis oli üllatus. Nad patrullisid neljakaupa ja hiljem hordidega igal tänaval ja ma tundsin ennast kaitstuna ja ei pidanud ronima sinna, kuhu mind ei soovitud - ja mingitel absurdsetel kellaaegadel - et lõhkumist ise pealt näha.
- Alkoholimüüki piiratakse pidevalt, mis on geniaalne. Me hõiskame sõpradega õnnelikult iga uue keelukellaaja ja piirkonna pärast. Aga proovisime ise järgi ka - vaevalt kahel õhtul pidutsemine tekitas mitmele tantsijale lihaskrambid, hommikuti etenduste tegemine muutus eriti vaevaliseks (mitte pohmakate, vaid füüsise loiduse tõttu) ning süümepiinadki hakkasid vaevama - ajurakkude, munarakkude, lihaste, eluviisi, käitumise pärast.
- Söögikohad muutusid suitsuvabaks. See uudis on nii õnnestav, et ma võiksin lausa nutta. Me saame minna värske õhuga Kompressorisse ja isegi teenindus tundub meeldivam. Hell Hunt, Reval Cafe akendega osa... jne jne jne - Ma tunnen toidu maitset, õhu liikumist, jookide külmust ja üldist armastust elu vastu ja ei pea hinge kinni hoidma enamuse ajast oma päevas... kui vaid näitlejad ja lauljad nii palju lava taga, peal ning ees ei suitsetaks, oleks juba päris hästi.
Viimase aja kohta väga mitu punkti, mille pärast Eesti elamisväärsem tundub. Jätkakem, palun.
viiuldasin kell 14:18
(Neist asjust pole ma veel kunagi varem mõelnud)
- Rüütlit ei valitud uuesti presidendiks, mis oli üllatus. Mulle meeldib Rüütel väga, aga mulle meeldib ka president Ilves ja mul oli hea meel tema toetuskontserdil viibida.
- Politseijõud on targad ja tublid, mis oli üllatus. Nad patrullisid neljakaupa ja hiljem hordidega igal tänaval ja ma tundsin ennast kaitstuna ja ei pidanud ronima sinna, kuhu mind ei soovitud - ja mingitel absurdsetel kellaaegadel - et lõhkumist ise pealt näha.
- Alkoholimüüki piiratakse pidevalt, mis on geniaalne. Me hõiskame sõpradega õnnelikult iga uue keelukellaaja ja piirkonna pärast. Aga proovisime ise järgi ka - vaevalt kahel õhtul pidutsemine tekitas mitmele tantsijale lihaskrambid, hommikuti etenduste tegemine muutus eriti vaevaliseks (mitte pohmakate, vaid füüsise loiduse tõttu) ning süümepiinadki hakkasid vaevama - ajurakkude, munarakkude, lihaste, eluviisi, käitumise pärast.
- Söögikohad muutusid suitsuvabaks. See uudis on nii õnnestav, et ma võiksin lausa nutta. Me saame minna värske õhuga Kompressorisse ja isegi teenindus tundub meeldivam. Hell Hunt, Reval Cafe akendega osa... jne jne jne - Ma tunnen toidu maitset, õhu liikumist, jookide külmust ja üldist armastust elu vastu ja ei pea hinge kinni hoidma enamuse ajast oma päevas... kui vaid näitlejad ja lauljad nii palju lava taga, peal ning ees ei suitsetaks, oleks juba päris hästi.
Viimase aja kohta väga mitu punkti, mille pärast Eesti elamisväärsem tundub. Jätkakem, palun.
viiuldasin kell 14:18
Ta on kui ingli...
istun jälle lava taga, sulekiiver juba valmis pandud, huuled punasega üle võõbatud. Kannan liibuvat madu-uss kostüümi, mis eelmisel aastal veel kuldne näis, kuid nüüd juba kuluma hakkab. Käsil on neljakümne neljas etendus ja varsti algab maskiball, kus armastajad kohtuvad.
Mu pea valutab kergelt ja ma tunnen, et täna võiks olla päev, mil TM mind masseerida võiks. Kui tekib võimalus.
Aga ei, aeg on platvormidele tõusta - sõna otseses mõttes. Triibulistele ja vähemasti kümnesentimeetristele.
Täna oli esimene päev, kui ma tasakaalu kaotasin ja vastu rõdupiiret kukkusin.
viiuldasin kell 13:27
istun jälle lava taga, sulekiiver juba valmis pandud, huuled punasega üle võõbatud. Kannan liibuvat madu-uss kostüümi, mis eelmisel aastal veel kuldne näis, kuid nüüd juba kuluma hakkab. Käsil on neljakümne neljas etendus ja varsti algab maskiball, kus armastajad kohtuvad.
Mu pea valutab kergelt ja ma tunnen, et täna võiks olla päev, mil TM mind masseerida võiks. Kui tekib võimalus.
Aga ei, aeg on platvormidele tõusta - sõna otseses mõttes. Triibulistele ja vähemasti kümnesentimeetristele.
Täna oli esimene päev, kui ma tasakaalu kaotasin ja vastu rõdupiiret kukkusin.
viiuldasin kell 13:27
07 juuni 2007
05 juuni 2007
Magan oma kohustusi minema - väga halb taktika.
Täna algab jälle R&J maraton. Vahepeal oli nädalakene peaaegu pausi, mis tähendas, et me ei üritanudki üksteisele kallale minna. Tänasest siis taas - Nukuteatri sauna eesruumis seksijuttude, sõimu, naeru, mõttetuste ja töötavate inimeste vahel.
Kes võtaks mu õlgadest soolad välja? Nad krõmpsuvad ringutamisel.
Ning mul tulid jälle lihaskrambid ka - nii et seos alkoholi tarbimisega on täielikul tõestatud.
Aga tegelikult vajan ma vahendit vajalikule keskendumiseks.
Ära unista nii palju.
viiuldasin kell 15:25
Täna algab jälle R&J maraton. Vahepeal oli nädalakene peaaegu pausi, mis tähendas, et me ei üritanudki üksteisele kallale minna. Tänasest siis taas - Nukuteatri sauna eesruumis seksijuttude, sõimu, naeru, mõttetuste ja töötavate inimeste vahel.
Kes võtaks mu õlgadest soolad välja? Nad krõmpsuvad ringutamisel.
Ning mul tulid jälle lihaskrambid ka - nii et seos alkoholi tarbimisega on täielikul tõestatud.
Aga tegelikult vajan ma vahendit vajalikule keskendumiseks.
Ära unista nii palju.
viiuldasin kell 15:25
04 juuni 2007
Olen neil päevil end ebaviisakalt ülal pidanud. Otsetõlkes suisa ebakäitunud.
Mõnede ees võiks vist piinlik olla, aga vahel on hea hullata.
Surev luik sinises Rainer Fogelilt,
valgel näol selgelt loetav kurnatus,
aga:
Reedeöine saun ja bassein nii lõbus nagu ammu enam mitte. Või suisa laupäevahommikune? M-L jõudis koju täpselt katusel päikesetõusu vaatamise ajaks. A tuli keeras end meie kõrvalvoodisse pikali, hommikul vaatasime temaga Playmate'e. Keegi ei jäänud jäätumise tagajärjel haigeks.
Laupäevane tants ja trall Nukuteatris naljakate suhteraasude tekkimist tunnistades. Kõik ajasid kõiki taga. Vist. Tantsisin hommikuni, sest olin kaotanud J ja ei osanud muud ette võtta. RR vaatas mulle veidra fookusega otsa ja ma olin väga üksik. Pärast leidsin J duši alt - ma ei julenud siseneda (võibolla seetõttu, et olin just samal õhtul üht võõrast paljast peenist juba kogemata näinud), aga ma tundsin ta nuuskamise järgi ära.
Jalutasime ja trammitasime peale kuut koju - päike siras ja inimesed olid nii öised kui hommikused.
Ahjaa, aga enne laulis Kaire korraks nagu...
Pühapäeval polnud sauna enam vaja, olime külmaga nii harjunud. Tegime suurele seltskonnale zabaglionet, mida Mart täiskarsklasena ei saanudki proovida. Sõime vähenenud seltskonnaga vähem kui 10 minutiga ära kuus suurt pitsat ning hiljem tegin osadele veel pastat.
Vedelesin keset võõraid jäsemeid laiali ja imestasin, kuidas aeg muudkui venib ja venib, sest plaat ei lõpenudki otsa.
Pärast tuli välja, et muusika tuli hoopiski Ipod'ist ning tegelikult oli hommik jälle käes.
Vajusime vaheldumisi täiesti ära ning ärkasime jälle möllamisele üles.
Päeval leidsime brasiillase, kes portugali keeles bossat laulis - nagu plaatidel, väga headel. Vedasime ta endaga kaasa ja lasime tänaval mängida - tantsisime. Teenisime kuus krooni.
Ja brasiillane sai venelastelt... 1 grammi osta.
Selle peale läksime meie poodi jäätist ostma.
viiuldasin kell 17:54
Mõnede ees võiks vist piinlik olla, aga vahel on hea hullata.
Surev luik sinises Rainer Fogelilt,
valgel näol selgelt loetav kurnatus,
aga:
Reedeöine saun ja bassein nii lõbus nagu ammu enam mitte. Või suisa laupäevahommikune? M-L jõudis koju täpselt katusel päikesetõusu vaatamise ajaks. A tuli keeras end meie kõrvalvoodisse pikali, hommikul vaatasime temaga Playmate'e. Keegi ei jäänud jäätumise tagajärjel haigeks.
Laupäevane tants ja trall Nukuteatris naljakate suhteraasude tekkimist tunnistades. Kõik ajasid kõiki taga. Vist. Tantsisin hommikuni, sest olin kaotanud J ja ei osanud muud ette võtta. RR vaatas mulle veidra fookusega otsa ja ma olin väga üksik. Pärast leidsin J duši alt - ma ei julenud siseneda (võibolla seetõttu, et olin just samal õhtul üht võõrast paljast peenist juba kogemata näinud), aga ma tundsin ta nuuskamise järgi ära.
Jalutasime ja trammitasime peale kuut koju - päike siras ja inimesed olid nii öised kui hommikused.
Ahjaa, aga enne laulis Kaire korraks nagu...
Pühapäeval polnud sauna enam vaja, olime külmaga nii harjunud. Tegime suurele seltskonnale zabaglionet, mida Mart täiskarsklasena ei saanudki proovida. Sõime vähenenud seltskonnaga vähem kui 10 minutiga ära kuus suurt pitsat ning hiljem tegin osadele veel pastat.
Vedelesin keset võõraid jäsemeid laiali ja imestasin, kuidas aeg muudkui venib ja venib, sest plaat ei lõpenudki otsa.
Pärast tuli välja, et muusika tuli hoopiski Ipod'ist ning tegelikult oli hommik jälle käes.
Vajusime vaheldumisi täiesti ära ning ärkasime jälle möllamisele üles.
Päeval leidsime brasiillase, kes portugali keeles bossat laulis - nagu plaatidel, väga headel. Vedasime ta endaga kaasa ja lasime tänaval mängida - tantsisime. Teenisime kuus krooni.
Ja brasiillane sai venelastelt... 1 grammi osta.
Selle peale läksime meie poodi jäätist ostma.
viiuldasin kell 17:54
kujundas: maali
