ootasin issi euroopa-tuurilt koju ja pole ikka suutnud minesweeperit ära teha. ma ei taha teada, kui kaua ma olen proovinud. igal juhul kaon ma nüüd arvutiavarustest heal juhul teisipäevani ja suren samal ajal tallinnas. ma ei kaeba: kuidas mul saabki olla midagi tantsimise vastu? isegi kui ma pedasse ei saa, paistan ma olevat tartus kirjanduses ja rahvaluules kaheksandana sees. naljakas värk nende ülikoolidega.
ma avan täna määramata ajaks rubriigi ELUTÕED, MIS ON NII ILMSELGED, ET ON LAUSA RUMALAD. vaatame, kui kaugele me sellega jõuame.
alapeatükk 1 ehk MIS ON ELU MÕTE?
laias laastus elu=pointless. ronisime puu otsast alla, leiutasime ratta, camera obscura ja kondoomid. mingi 1x10 astmes n aasta pärast päike plahvatab ja edasi hõljub ringi ainult mingi aine. kõik teadussaavutused ja cicero ja isegi queen on olematu, nagu kogu meie päikesesüsteem. taoline üleüldine ajuvabadus vabandatakse välja jumala sõnulseletamatu plaaniga.
kuna laias laastus on meie elu pointless, peaks lakkama mingit suuremat elu mõtet otsimast ja taanduma üksikule. elu võib lakata igal järgneval hetkel, järelikult tegelikult kehtiv on praegune hetk ja need teod, mida me parasjagu korda saadame. mina olen ajutiselt otsustanud, et senikaua, kuni keegi kõrgem (madalam) võim mulle elu eesmärgi-teemalist telefonikõnet ei tee, püüan ma siin ilmas oma elu võimalikult mõnusalt mööda saata ja lõpus tagasi vaadates igati rahul olla. surm võib vabalt olla poole kohutavam kui elu, nii et vähemalt surmale eelneva aja olen ma olemist nautinud. aga kõik mu teod peaksid viima üleuldise naudinguni. et nagu praegu tunnen ma end siin targutades nagu kala vees ja ei taha hetkel miskit muud teha ja tööl ma ka ei käi, sest see mulle hetkel ei meeldi. toredam on see, kui keegi oma elu eesmärki taga ajades teistele inimestele tervistavalt mõjub, kuidagi heal viisil neid mõjutab jne. lühiajalised eesmärgid on hädavajalikud, sest mis muu meid muidu tegevuses hoiaks? elu ketrab eesmärgist eesmärki, nii et oluliseks ei olegi lõpuks kohalejõudmine, vaid teekond.
alapeatükk 2 ehk MIS ON TARKUS?
ma olen veendunud, et teadmiste maht ei oma mitte mingisugust tähtsust ja enamik tarkusest on nagunii bluff. tarkadeks inimesteks loetakse osavaid bluffijaid ehk neid, kes oma teadmisi kõige ratsionaalsemalt rakendada oskavad. ma võin lahendada teile lõpmatuseni matemaatikaülesandeid ja rääkida saksa keele grammatikast, ent saksa kõnekeelest ma ei mõika midagi, ise rääkida ei oska ja rahade arvestamisel jään hätta. tarkus on arvatavasti ka äratundmine, mis on on hetkel kõige kasulikum. nii nagu mul oleks tihtilugu kasulik tuba koristada või vara magama minna. küll ma olen loll.
alapeatükk 3 ehk MIS ON PÕHJUS?
lõppude lõpuks on inimesel mingi seitse (või oli see kaheksa) põhivajadust, mis peavad meie heaoluks rahuldatud saama. iseenda pärast leiutab inimene maju ja börsi, võtab naise ja koera, hakkab samariitlaseks või satanistiks. ego tõttu sünnib kõik siin ilmas, ego paneb meid liikuma, ego ei lase kellelgi armastada kedagi teist rohkem kui ennast. seetõttu ongi sõbralikud ja abivalmid inimesed sisemuses üsna suured egod (mitte halvas mõttes).
alapeatükk 4 ehk MIS ON TUGEVUS ja MIS ON PÄRIS (TÕDE)?
tugevus (julgus) peaks olema igaühe võime üldsusele (enamusele) vastu panna. on mingid normid, millest üle astudes kaotad päris palju tuttavaid ja sinu kohta öeldakse "kummaline". tugevus on enda jaoks ebaoluliste inimeste heakskiidust loobuda ja sealjuures normaalseks jääda. klassikaaslaste poolt lõpetamiseks kirjutatud iseloomustustes on igasugust madlit: ühe jaoks optimistlik, teise jaoks eputav, ühe jaoks kahtlane, teise jaoks huvitav. ma tunnistan, et tavaline mõõdupuu jääb minu jaoks mitmes mõttes lühikeseks ja kindlasti paljude jaoks jään ma alatiseks kummaliseks. iseendaks jäämine on võimalik, iseenda teadvustamine massis on tugevus. aga see erinev madli neis iseloomustustes on täielik tõde sest just selline olegi ma vastava isiku jaoks olnud. keegi pole kuskil deklareerinud absoluutset tõde (tõeks loetakse enamuse poolt tunnustatut jällegi), seega on tõde just see, mida me iganes usume. kui kellelegi tundun ma ebaaus, siis ma olengi tema suhtes ebaaus. reaalsust pole, on ettekujutus sellest. kas maakera on ikka ümmargune? tänapäeva inimene peab millegipärast vajalikuks oma hinge ja erilisuse täielikku varjamist. tugevus on julgus lasta oma hingedel kõneleda, julgus armastada.
alapeatükk 5 ehk MIS ON MEIE OSA?
Hermann Hesse, "Siddhartha": " Ja siin nüüd ongi õpetus, mis sind kindlasti naerma paneb: armastus, oo Govinda, näib mulle maailmas kõige olulisem. Maailma läbi näha, seda seletada, seda põlata - las jääb see suurtele mõtlejatele. Mulle on tähtis üksnes suuta seda maailma armastada, mitte põlata, mitte vihata maailma ja ennast, suuta näha maailma ja ennast ja kõiki olevusi armastuse ja imetluse ja aukartusega."
mu elu võib olla üks hädaorg, aga ometi on mul antud 1. elu 2. võimalus. kokkuvõttes on igaühel olemas võimalus näha mägesid või orge või kõrbeid või puid või mis iganes kellegi läheduses juhtub olema ning olla õnnelik selle suurepärase sinise (või musta või halli või kollase) taeva üle. mis oleks hullem, olla inimene, kel on võimalus (pääseda sõja käest, saada palgakõrgendust, saada hea käitumise eest välja), või mõtteline energiapunkt, kellel pole midagi? ja appikene, kui veel kõik ihuliikmed on ka veel antud, võib juba suure peo maha pidada, kui just mingi paastuaeg pole jne.
alapeatükk 6 ehk KES ME OLEME?
puhtteaduslikult oleme ikkagi loomad, lihtsalt meil on suurem tahtejõud ja võimuiha. igal juhul arvan ma, et mu ümber oleks hulganisti rohkem rahulolevaid inimesi, kui nad ei hoiaks oma loomalikku külge nii vaka all. nad kogeksid paremat seksi ja terve maailm oleks üks õnnelikum koht.
alapeatükk 7 ehk HEAD UND, OLEN KÄTTESAADAV TELEFONIL 055957690!

viiuldasin kell 03:19