26 november 2004
Analyse this
Got analysed by Ma. Still alive.
Ei saa aru mitte midagi. Ei tea, kas õnnestuvad. Kuidas me üldse sellised saame olla, seda ka ei tea, veel vähem - mis meiega ette peaks võtma. Või mida mina ette peaks võtma, kõigega?
Või kus sa oled, kus sa täna oled, miks just seal ja temaga või mitte temaga. Kus sa oled esmaspäeval, kus sa olid täna hommikul, kui sa ärkasid - ja oli sul sama puhanud tunne kui minul? Või kas või mis sulle meeldida võib või kas sa mind tunned üldse või loed seda blogi niisama. Mida sa siit siis loed?
Siis sinu suu on kogu külm, on kogu kuum
viiuldasin kell 23:22
Got analysed by Ma. Still alive.
Ei saa aru mitte midagi. Ei tea, kas õnnestuvad. Kuidas me üldse sellised saame olla, seda ka ei tea, veel vähem - mis meiega ette peaks võtma. Või mida mina ette peaks võtma, kõigega?
Või kus sa oled, kus sa täna oled, miks just seal ja temaga või mitte temaga. Kus sa oled esmaspäeval, kus sa olid täna hommikul, kui sa ärkasid - ja oli sul sama puhanud tunne kui minul? Või kas või mis sulle meeldida võib või kas sa mind tunned üldse või loed seda blogi niisama. Mida sa siit siis loed?
Siis sinu suu on kogu külm, on kogu kuum
viiuldasin kell 23:22
Plastiliin. Õli. Sinki.
Olin Tallinnas, rämedalt raske nädal, tulin rongiga Tartusse, istusin köögis, läksin emaga tülli.
Haa-haa, tubli laps.
viiuldasin kell 23:14
Olin Tallinnas, rämedalt raske nädal, tulin rongiga Tartusse, istusin köögis, läksin emaga tülli.
Haa-haa, tubli laps.
viiuldasin kell 23:14
21 november 2004
Igapäevapläma - SKIP
4/10 jazzust on valmis - ja üldjoontes igav eneseeksponeerimine. Loominguline, emotsionaalne, intelligentne kriis eelkõige seetõttu, et olen rõõmus väike vanainimene. Perekonnast ei tea praegu midagi, ei ole põhjust nagu endast kellegile märku anda ka. Tühi tunne selle koha pealt.
Õppimisega ei saa hakkama mitte kuidagi. Lihtsalt ei alusta seda, muus polegi probleemi. Teadustöö projekti teema, kus sa oled??? Ma siin mõtlesin igasuguseid huvitavaid, aga ei TEE ühtegi.
Tobe virin.
Söön hästi palju, ostan ka hästi palju. Jäätist ja küpsiseid ja keeksi ja verivorste. Risottot ja glögi ja puuvilla eriti. Ja praegu leban peadpidi arvutilaual ja ei suuda oma tegevusetusest üle olla. Siis ma kuulan natuke rootsikeelset muusikat, hüppan natuke ühe koha peal, tõmban tahvlile kriipsu, ripun pea alaspidi, panen Karu võtmed endale juustesse ja kadreerin Almeh ära! Juuhuu!
viiuldasin kell 18:42
4/10 jazzust on valmis - ja üldjoontes igav eneseeksponeerimine. Loominguline, emotsionaalne, intelligentne kriis eelkõige seetõttu, et olen rõõmus väike vanainimene. Perekonnast ei tea praegu midagi, ei ole põhjust nagu endast kellegile märku anda ka. Tühi tunne selle koha pealt.
Õppimisega ei saa hakkama mitte kuidagi. Lihtsalt ei alusta seda, muus polegi probleemi. Teadustöö projekti teema, kus sa oled??? Ma siin mõtlesin igasuguseid huvitavaid, aga ei TEE ühtegi.
Tobe virin.
Söön hästi palju, ostan ka hästi palju. Jäätist ja küpsiseid ja keeksi ja verivorste. Risottot ja glögi ja puuvilla eriti. Ja praegu leban peadpidi arvutilaual ja ei suuda oma tegevusetusest üle olla. Siis ma kuulan natuke rootsikeelset muusikat, hüppan natuke ühe koha peal, tõmban tahvlile kriipsu, ripun pea alaspidi, panen Karu võtmed endale juustesse ja kadreerin Almeh ära! Juuhuu!
viiuldasin kell 18:42
18 november 2004
pam pam pam paa
tshtshtshtshtshtshtsh
aga thmp tahh põhh tss
poink a tiitii tiitii tidii
poink a tiitii tiitii buugi
piimp piimp
peo veo veo veo
MA EI VIITSI PRAEGU MITTE MIDAGI ÕPPIDA VÕI LUUA VÕI MÕELDA VÕI TEHA VÕI OLLA!
viiuldasin kell 19:02
tshtshtshtshtshtshtsh
aga thmp tahh põhh tss
poink a tiitii tiitii tidii
poink a tiitii tiitii buugi
piimp piimp
peo veo veo veo
MA EI VIITSI PRAEGU MITTE MIDAGI ÕPPIDA VÕI LUUA VÕI MÕELDA VÕI TEHA VÕI OLLA!
viiuldasin kell 19:02
Eile oli Tallinn isegi ilus
Hilinesin nagu alati. Ühe õnnetu vinegreti unustasin päevaks kooli sahtlisse. Üleeilne närune päev, millest ma kenasti mööda olin hiilinud, oli läbi ja eilne läks normaalselt, va mõned seigad. Mulle ei meeldi, et ma tajun õppejõudude ebakompetentsi ja kasvavat enda oma - ma hakkan jonnima ja virisema ja jalgu siputama.
Kas pidustused ja tantsud keskaegses Tallinnas on piisavalt huvitavad, et neist oma teadustöö projekt kirjutada?
PS. Süit läheb hästi. Kaks tantsu (maailmamadu ja kahe vaala püüdmine) on juba korras. Järgmisel nädalal kahe uue tantsuga Mustpeade majas (üks jazz, üks müsteerium?), tööd pakuti detsembrikuuks - veel 2 tantsu (ajaloolist) valmis meisterdada...
Kompa tööle mõtlen, aga füüsis pole veel tegema hakanud. Kõik on liiga palju millegi muu sarnane.
Millest minu blog räägib?
viiuldasin kell 16:09
Hilinesin nagu alati. Ühe õnnetu vinegreti unustasin päevaks kooli sahtlisse. Üleeilne närune päev, millest ma kenasti mööda olin hiilinud, oli läbi ja eilne läks normaalselt, va mõned seigad. Mulle ei meeldi, et ma tajun õppejõudude ebakompetentsi ja kasvavat enda oma - ma hakkan jonnima ja virisema ja jalgu siputama.
Kas pidustused ja tantsud keskaegses Tallinnas on piisavalt huvitavad, et neist oma teadustöö projekt kirjutada?
PS. Süit läheb hästi. Kaks tantsu (maailmamadu ja kahe vaala püüdmine) on juba korras. Järgmisel nädalal kahe uue tantsuga Mustpeade majas (üks jazz, üks müsteerium?), tööd pakuti detsembrikuuks - veel 2 tantsu (ajaloolist) valmis meisterdada...
Kompa tööle mõtlen, aga füüsis pole veel tegema hakanud. Kõik on liiga palju millegi muu sarnane.
Millest minu blog räägib?
viiuldasin kell 16:09
16 november 2004
Rahvatantsusüitidest
Homseks pean ma siis sellega hakkama saama - jutustama lugu sellest, kuidas Tor käis hiid Hymeriga kala püüdmas, võttis söödaks viimase härjakarja parima eksemplari pea ja otsa näkkas ekvaatori ümber keerduv maailmamadu...
Mh, jah, ainult et ma pean seda väljendama eesti tantsu kaudu :)
Aga Midgardi-madu pole täna veel päevakorras. MUL OLI POPIPÄEV! See on muidugi saladus, millest emme-issi ja õppejõud ei tohi teada ja puha, aga ma olin kodus, sõin mandariine ja kuulasin jazzu, sest pean nähtavasti järgmiseks nädalaks suutma riigiteaduskonna juubeliõhtule midagi luua - aga kuidas see võimalik peab olema, kui saaliajad on kõik neljanda kursuse poolt meeleheitlikult blokeeritud? Saame hakkama, elame üle, meel on rõõmus ka ja.
Rootsi joogilaul sellest, kuidas täna mu puusal on pudel nagu eilegi; kui me kõnnime, siis võtame sellest lonksu...
Muidu millega tegelen? Auväärt Kadri Teller väljendab seda theme song'is: "Ma tantsin-tantsin-tantsin, mis targemat saaks teha..."
Ma naersin selle peale nii et söögilaud hüples.
Mul on 29ndal vist juba esimene eksam, mis on tüütu. Ma võiksin siinkohal väljendada oma nördimust ühe meie õppetooli aine üle üldse mitte selle sisu, vaid vääritinimetamise pärast - nime järgi ma ju aineid valin. Ja nüüd - ma ei kujuta ette, kuidas saaksin protestida aine vastu, milles saan seitsme tunni jooksul hinde ja pole õppinud üht sammugi... isegi mitte tagumikuväristamist.
Aitab igapäevasest. Edasi ikka Põhjala mütoloogia lainetel. Ahjaa, lained - pärast eilset "Mulholland Drive'i" olin sunnitud koheselt neelama "The Day After Tomorrow", sest see oli ainus asi, mis mu ajud uuesti kenasti lihtsalt ja lineaarselt liikuma sai. Efektidega jäin rahule.
viiuldasin kell 18:21
Homseks pean ma siis sellega hakkama saama - jutustama lugu sellest, kuidas Tor käis hiid Hymeriga kala püüdmas, võttis söödaks viimase härjakarja parima eksemplari pea ja otsa näkkas ekvaatori ümber keerduv maailmamadu...
Mh, jah, ainult et ma pean seda väljendama eesti tantsu kaudu :)
Aga Midgardi-madu pole täna veel päevakorras. MUL OLI POPIPÄEV! See on muidugi saladus, millest emme-issi ja õppejõud ei tohi teada ja puha, aga ma olin kodus, sõin mandariine ja kuulasin jazzu, sest pean nähtavasti järgmiseks nädalaks suutma riigiteaduskonna juubeliõhtule midagi luua - aga kuidas see võimalik peab olema, kui saaliajad on kõik neljanda kursuse poolt meeleheitlikult blokeeritud? Saame hakkama, elame üle, meel on rõõmus ka ja.
Rootsi joogilaul sellest, kuidas täna mu puusal on pudel nagu eilegi; kui me kõnnime, siis võtame sellest lonksu...
Muidu millega tegelen? Auväärt Kadri Teller väljendab seda theme song'is: "Ma tantsin-tantsin-tantsin, mis targemat saaks teha..."
Ma naersin selle peale nii et söögilaud hüples.
Mul on 29ndal vist juba esimene eksam, mis on tüütu. Ma võiksin siinkohal väljendada oma nördimust ühe meie õppetooli aine üle üldse mitte selle sisu, vaid vääritinimetamise pärast - nime järgi ma ju aineid valin. Ja nüüd - ma ei kujuta ette, kuidas saaksin protestida aine vastu, milles saan seitsme tunni jooksul hinde ja pole õppinud üht sammugi... isegi mitte tagumikuväristamist.
Aitab igapäevasest. Edasi ikka Põhjala mütoloogia lainetel. Ahjaa, lained - pärast eilset "Mulholland Drive'i" olin sunnitud koheselt neelama "The Day After Tomorrow", sest see oli ainus asi, mis mu ajud uuesti kenasti lihtsalt ja lineaarselt liikuma sai. Efektidega jäin rahule.
viiuldasin kell 18:21
14 november 2004
Hiidämblikud
Mu käed on natuke tuimad, põsesarnad ja selg samuti. Isa üritas õlgu mudida, aga karjusin ta käte vahel liiga palju.
"Vanas teatris" armastasin hetke, kus Krissu ämblikuna mööda minu käsivart üles ronis, et mööda mind limana alla libiseda. Laud oli viinamarju täis, varastasin hiljem ühe liua - see sai kuidagi kähku tühjaks, kuigi selleks kellaks jäänud oli meid õige vähe. Sain natuke igaühega rääkida, natuke ei saanud ka. Palju õnne, HeteroStuudio! Viie aasta pärast... huvitav, kuidas see näeb välja viie aasta pärast? Mida mina seal teen? Kus see üldse toimub? Kes seal tantsivad? Siis saab juba veerand sajandit...
Juuksur võttis vähem raha, taksojuht hakkas kohe millegipärast etenduse kohta küsima, näitlejatest rääkima.
Ma olen, ma saan! Ma tean seda nüüd. Mul on öelda, mitte küll Vahurile, aga näiteks Janele, heal juhul Kaile ka (seda peab veel harjutama).
Hiljem:
Kogu tee suvilast tagasi kiskusin vusserdise karvust väikeseid okkalisi rassiseemneid välja, kümnete kaupa. Pellel polnud autos kuskile põgeneda kah. Naabrimees pidas mind profiks: tavaliselt öeldavat kobale korvimängijale "Võta kindad käest ära!", aga mina olin õue peal ja loopisin kinnastega mmmm... umbes kahepunktikorve. Paar tükki. Kui vedas.
Porgandid olid ägedad. Kunagi on mul oma aed igasugu värkidega. Siniste lilledega ka. Ja puude ja põõsaste ja mingite selliste värkidega, mille korrashoiu kallal saab nikerdada, enda põski mullaseks määrida ja romantiline välja näha. Ka. Ja traksipükse ning õlgkübaraid kanda :)
viiuldasin kell 11:43
Mu käed on natuke tuimad, põsesarnad ja selg samuti. Isa üritas õlgu mudida, aga karjusin ta käte vahel liiga palju.
"Vanas teatris" armastasin hetke, kus Krissu ämblikuna mööda minu käsivart üles ronis, et mööda mind limana alla libiseda. Laud oli viinamarju täis, varastasin hiljem ühe liua - see sai kuidagi kähku tühjaks, kuigi selleks kellaks jäänud oli meid õige vähe. Sain natuke igaühega rääkida, natuke ei saanud ka. Palju õnne, HeteroStuudio! Viie aasta pärast... huvitav, kuidas see näeb välja viie aasta pärast? Mida mina seal teen? Kus see üldse toimub? Kes seal tantsivad? Siis saab juba veerand sajandit...
Juuksur võttis vähem raha, taksojuht hakkas kohe millegipärast etenduse kohta küsima, näitlejatest rääkima.
Ma olen, ma saan! Ma tean seda nüüd. Mul on öelda, mitte küll Vahurile, aga näiteks Janele, heal juhul Kaile ka (seda peab veel harjutama).
Hiljem:
Kogu tee suvilast tagasi kiskusin vusserdise karvust väikeseid okkalisi rassiseemneid välja, kümnete kaupa. Pellel polnud autos kuskile põgeneda kah. Naabrimees pidas mind profiks: tavaliselt öeldavat kobale korvimängijale "Võta kindad käest ära!", aga mina olin õue peal ja loopisin kinnastega mmmm... umbes kahepunktikorve. Paar tükki. Kui vedas.
Porgandid olid ägedad. Kunagi on mul oma aed igasugu värkidega. Siniste lilledega ka. Ja puude ja põõsaste ja mingite selliste värkidega, mille korrashoiu kallal saab nikerdada, enda põski mullaseks määrida ja romantiline välja näha. Ka. Ja traksipükse ning õlgkübaraid kanda :)
viiuldasin kell 11:43
Isadepäevaks
Ikka seesama:
sängi laia uinun ja näen kui’s me sõidame
isaga draakonil
kroonid peast rebib tuul
me ei hooli, me kuningad ikkagi
pungil purjed me draakonil
me eebenist draakonil
täna tuju tal hea, saab veel suhkrut me käest
ja me naerame kui me lendame
üle lainete
isaga draakonil
Kui veider, aga Heteros mulle meeldisid Juuniorid Helinas, ma oleksin tahtnud nendega millestki lobiseda. Aga siis jälle - millest täpsemalt?
Närvi läksin õhtul, endast välja - salakesi, sisemuses, välja näitasin ainult üksiste tusaste hetkedena, kui põhjused mul silme ees edasi-tagasi jalutasid ja ENNAST HÄSTI TUNDSID.
Muidu olen ma täna parem inimene, kui olin eile, ja nii edasi.
viiuldasin kell 01:43
Ikka seesama:
sängi laia uinun ja näen kui’s me sõidame
isaga draakonil
kroonid peast rebib tuul
me ei hooli, me kuningad ikkagi
pungil purjed me draakonil
me eebenist draakonil
täna tuju tal hea, saab veel suhkrut me käest
ja me naerame kui me lendame
üle lainete
isaga draakonil
Kui veider, aga Heteros mulle meeldisid Juuniorid Helinas, ma oleksin tahtnud nendega millestki lobiseda. Aga siis jälle - millest täpsemalt?
Närvi läksin õhtul, endast välja - salakesi, sisemuses, välja näitasin ainult üksiste tusaste hetkedena, kui põhjused mul silme ees edasi-tagasi jalutasid ja ENNAST HÄSTI TUNDSID.
Muidu olen ma täna parem inimene, kui olin eile, ja nii edasi.
viiuldasin kell 01:43
12 november 2004
Punaste kaltsuribade lehvides, pead punasesse läbipaistvasse mässides kõndis see keegi aeglaste rõhutatud sammudega ümber purskaevude ja lasi väga väljapeetult võtmekimbul oma ühest peopesast teise kukkuda. Ja siis vastupidi. Ja sinna ta jäigi nii olema.
Ma teen homme ka nagu. Sadamateatrit ja tantsu, sest tantsuteatrit mul ju veel ei paista. Õhtul kell kuus. Muide. Millal mind jälle Tartus näha võib, onju?
Ma natuke muretsen, et äkki see Hetero plikade meenutustega kavaleht kukub välja nii ülevoolav, et see muutub maitsetuks?
Mis kaltsud mul homme lehvivad, seda veel ei tea. Ma loodan, et ma täna öösel jälle kahte põõsas seksivat toredat meest unes ei näe. Eile küsitlesime me pikalt, kuidas siis oli. See oli mõlemi jaoks esimene kord ka ja.
Nad olid vist vennad.
viiuldasin kell 22:30
Ma teen homme ka nagu. Sadamateatrit ja tantsu, sest tantsuteatrit mul ju veel ei paista. Õhtul kell kuus. Muide. Millal mind jälle Tartus näha võib, onju?
Ma natuke muretsen, et äkki see Hetero plikade meenutustega kavaleht kukub välja nii ülevoolav, et see muutub maitsetuks?
Mis kaltsud mul homme lehvivad, seda veel ei tea. Ma loodan, et ma täna öösel jälle kahte põõsas seksivat toredat meest unes ei näe. Eile küsitlesime me pikalt, kuidas siis oli. See oli mõlemi jaoks esimene kord ka ja.
Nad olid vist vennad.
viiuldasin kell 22:30
11 november 2004
Yggdrasil
Istun puu otsas ja vaatan ringi.
Vaatan itta - päike tõuseb jäätaevasse: kahvatuna, udusena, tuletades meelde augustihommikuid ja kõiki sõpru, kellega ma pole ühendust hoida julenud. Kaugemal sööstab pisike öine draakon mägede vahele, kapsapea küüniste vahel.
Vaatan läände - suured valged kummituslaevad lahkuvad sadamast, lastiks hingedepäev, purjeid puhumas kaunitarkoletis-valküürid, suletud silmil.
Vaatan lõunasse - lumejuustega naine tantsib inimeste allika kohal. Lumejuuksed kukuvad kõikjale: allikasse ja maapinnale, sambla ja okste vahele, inimeste maale ja surnute merre, vihtlevad mu nägu, vihisevad-tuhisevad mu kõrvus, tantsivad igal pool oma tantse...
Vaatan põhja - tikulosside vahel jalutavad hundinahkades aasid ja nornid, mängivad hiidudele vingerpusse, kaaluvad beebide saatusi, näevad mind puu otsas, lehvitavad ja hüüavad hõikeid, saadavad öödesse ronki ja unenägusid, mis jäävad mulle kõik täispikkuses meelde, on ebaunenäolikult loogilised, filmilikult selged ja uskumatult vägivaldsed.
Kui tüütu.
Ja siis ma kõnnin päev otsa ringi, mõlgutades vesiselgeid mälestusi väikestest kerjustüdrukutest; tillukestest vägistatud tüdrukutest või armsatest mustkunstiga vangistatud tüdrukutest, kellele ma olen 5 krooni ja õlut andnud, keda ma olen lohutanud või keda ma olen hiiglaslikest müstilistest majadest usutalituste vahelt otsinud.
Yggdrasili otsas istuja.
viiuldasin kell 11:23
Istun puu otsas ja vaatan ringi.
Vaatan itta - päike tõuseb jäätaevasse: kahvatuna, udusena, tuletades meelde augustihommikuid ja kõiki sõpru, kellega ma pole ühendust hoida julenud. Kaugemal sööstab pisike öine draakon mägede vahele, kapsapea küüniste vahel.
Vaatan läände - suured valged kummituslaevad lahkuvad sadamast, lastiks hingedepäev, purjeid puhumas kaunitarkoletis-valküürid, suletud silmil.
Vaatan lõunasse - lumejuustega naine tantsib inimeste allika kohal. Lumejuuksed kukuvad kõikjale: allikasse ja maapinnale, sambla ja okste vahele, inimeste maale ja surnute merre, vihtlevad mu nägu, vihisevad-tuhisevad mu kõrvus, tantsivad igal pool oma tantse...
Vaatan põhja - tikulosside vahel jalutavad hundinahkades aasid ja nornid, mängivad hiidudele vingerpusse, kaaluvad beebide saatusi, näevad mind puu otsas, lehvitavad ja hüüavad hõikeid, saadavad öödesse ronki ja unenägusid, mis jäävad mulle kõik täispikkuses meelde, on ebaunenäolikult loogilised, filmilikult selged ja uskumatult vägivaldsed.
Kui tüütu.
Ja siis ma kõnnin päev otsa ringi, mõlgutades vesiselgeid mälestusi väikestest kerjustüdrukutest; tillukestest vägistatud tüdrukutest või armsatest mustkunstiga vangistatud tüdrukutest, kellele ma olen 5 krooni ja õlut andnud, keda ma olen lohutanud või keda ma olen hiiglaslikest müstilistest majadest usutalituste vahelt otsinud.
Yggdrasili otsas istuja.
viiuldasin kell 11:23
kujundas: maali
