30 aprill 2008
München 2
Meil on toas 14,5 ruutmeetrit ja me oleme kõik kolmekesi veel elus. Me muidugi üritame ka väga. Vahepeal. Siis kui juba ära on tülitsetud.
Me kõndisime täna vist küll terve maailma läbi. Maailm põletas meil kaelad ära ja minul ühe rinna ka ja siis sadas meile padusalt kaela ja pildistas meid suure müraga. Kõik oli ilus, aga me ei tea, mida teha, kui homme peaks päev otsa sadama nagu lubatakse. Läheme Bad Tölzi ujuma? Ja kus me homme üldse ööbime?
Vaatasin uuesti siinseid ilusaid inimesi, rääkisin jälle saksa keeles, Asam'id olid täiesti hullud ja miks ma pildistan alati kirikute interjööre, kui ma nagunii hiljem taoliste piltidega mitte midagi peale ei hakka?
Me istusime tulpide, nartsisside, anemoonide, koerte ja Neptunusega ning ma ostsin endale kuldsed papud, heledad säärised ja kahed sokid. Kollaseid tenniseid ei ostnud millegipärast. Õlut maitsesin, aga ikka ei joonud. Las läheb palavamaks.
Mul on vist päiksepeavalu ka.
Ja Walpurgist - mul on linane indigoürp ja mustad retuusid (ja muumitrolliga sokid) ja ma ohverdasin ühe tomati.
Sounds pretty witch to me.
Tegelikult oli linnas paar ilusat nõida küll. Keskaegsetes. Sametist.
Kuhuhuidas ohoholla keeheeheegi theine?
viiuldasin kell 22:29
Meil on toas 14,5 ruutmeetrit ja me oleme kõik kolmekesi veel elus. Me muidugi üritame ka väga. Vahepeal. Siis kui juba ära on tülitsetud.
Me kõndisime täna vist küll terve maailma läbi. Maailm põletas meil kaelad ära ja minul ühe rinna ka ja siis sadas meile padusalt kaela ja pildistas meid suure müraga. Kõik oli ilus, aga me ei tea, mida teha, kui homme peaks päev otsa sadama nagu lubatakse. Läheme Bad Tölzi ujuma? Ja kus me homme üldse ööbime?
Vaatasin uuesti siinseid ilusaid inimesi, rääkisin jälle saksa keeles, Asam'id olid täiesti hullud ja miks ma pildistan alati kirikute interjööre, kui ma nagunii hiljem taoliste piltidega mitte midagi peale ei hakka?
Me istusime tulpide, nartsisside, anemoonide, koerte ja Neptunusega ning ma ostsin endale kuldsed papud, heledad säärised ja kahed sokid. Kollaseid tenniseid ei ostnud millegipärast. Õlut maitsesin, aga ikka ei joonud. Las läheb palavamaks.
Mul on vist päiksepeavalu ka.
Ja Walpurgist - mul on linane indigoürp ja mustad retuusid (ja muumitrolliga sokid) ja ma ohverdasin ühe tomati.
Sounds pretty witch to me.
Tegelikult oli linnas paar ilusat nõida küll. Keskaegsetes. Sametist.
Kuhuhuidas ohoholla keeheeheegi theine?
viiuldasin kell 22:29
29 aprill 2008
München 1
Kõik jooksid tervist - köhisin ikka veel nagu Preili Bronhiit ja olin kade. Homse päeva kavatsen veeta Englisher Gartenis, kui vihm taeva jääb (sülitagem). Siin läheduses on Kreeka maiustuste pood ja seal oli vähemasti kuut erinevat sorti lukumit. Kui seal homme baklavat ka on, olen ma suht doomed.
Õlut täna ei joonud. Kuidagi kahju.
Isa võttis taskuläpaka kaasa, nii et saan mingeid tööasju siit edasi ajada. Nii mõtetu.
Muidu on saksa asjad suured ja koledad või suured ja põnevad.
Mulle meeldib väga.
viiuldasin kell 23:20
Kõik jooksid tervist - köhisin ikka veel nagu Preili Bronhiit ja olin kade. Homse päeva kavatsen veeta Englisher Gartenis, kui vihm taeva jääb (sülitagem). Siin läheduses on Kreeka maiustuste pood ja seal oli vähemasti kuut erinevat sorti lukumit. Kui seal homme baklavat ka on, olen ma suht doomed.
Õlut täna ei joonud. Kuidagi kahju.
Isa võttis taskuläpaka kaasa, nii et saan mingeid tööasju siit edasi ajada. Nii mõtetu.
Muidu on saksa asjad suured ja koledad või suured ja põnevad.
Mulle meeldib väga.
viiuldasin kell 23:20
I went away to Germany
I might be getting better
there in my parents company
with Middle-Europe's weather
Today it was the final breath
and truly final effort
in Estland I'll soon meet my death
Komm schnell - geh'n wir sofort!
viiuldasin kell 03:49
I might be getting better
there in my parents company
with Middle-Europe's weather
Today it was the final breath
and truly final effort
in Estland I'll soon meet my death
Komm schnell - geh'n wir sofort!
viiuldasin kell 03:49
24 aprill 2008
dekadents
ma olen unustanud kõik asjad, mida ma praegu veel tegema pean, mul on meeles ainult peavärvimine, ja seda ma ei pea, vaid võin.
ma tahaks, et mingid inimesed mu tutvusringkonnas veel bloge kirjutaks, aga samas olen suurimad solvumised just oma sõpru lugedes üle elanud. mina, kes ma kunagi uskusin end mitte solvuvat.
mul on tunne, et ma olen mingid asjad väga ära rikkunud, ja samas ma ju soovisin parimat.
ma imestan oma motiveeritust. see on nagu mingi ookean, seda jätkub iga asja leevenduseks ja turgutuseks. esimest korda elus mõistan näiteks jüri eluviisi, aga temal ei tuksu sellist väikest hirmu nagu mul, ma olen kindel.
kui palju peab rattas jooksma, enne kui mootor läbi kulub?
kuhu ma 23 aasta jooksul jõudnud olen - ma ei oota enam. ma tean kõiki tähtaegu ja nende kukkumised tekitavad minus suurt elevust ja armastust, aga ma ei oota enam asjade lõppemist ning ma ei oota enam vabadust.
sest vist oskan juba, 80% korraga küll juba oskan, hetked on olulisemad - see mis ma hetkes saan anda, luua, mõelda, tunda.
jah, ma tean, et ma keskmistele õpetajaks ei sobi. nad on liiga erinevates vanustes ja ühtedega peaks töötama nagu lastega ja teistega nagu tantsijatega ja kokku ma ei saagi kuidagi sobida. see on elu. juuniore tahaksin enda käe alla saada uuesti ja uuesti ja proovidagi niimoodi täiesti veidraid projekte ja värke, mis saaksid iga kord mulle tõestada, kui andekad on noored inimesed. suurtest võiks mõni minna tantsu, mõni koreograafia, mõni tantsuõpetamise peale. tartus oleks ju rahvast küll. minu jaoks olid nende viimased kaks aastat suur kasvamise ja proovimise aeg, geniaalne tegelikult. intelligentne savi. aga ma ei saanud kunagi aru, kas sellele savile kujuri käed ka meeldisid rohkem kui... lihtsalt.
jõgeva pisikesed on nii tibud. nad kallistavad, tõstavad kätt, räägivad oma lugusid, tantsivad, hullavad, keerutavad, kohendavad oma tibusulgi ja armastavad maailma nii siiralt, mulle näib. tahan ka nende maailma armastada. ja pärlid on profigrupp, ma ei teagi, miks. neid on palju? nad on noored ja suhtuvad rollidesse nagu elukutselised? nad on karakteersed, julgemad kui alguses tunduvad, aga nõuavad väga palju tähelepanu, mis on ühele inimesele väga väsitav. või on mind siis liiga vähe. montele ma jälle väga hästi ei sobi, pole kunagi sobinud. ma päris ei tea, mis võiks olla see stiil, mis neile lõpuni meeldib ja neid tantsima, "tantsima" paneb, aga esinemistel on nad alati üllatunud ja nad on omamoodi heas mõttes jonnakad oma tegemistes. tahaksin neile kindlust, aga äkki nad ongi hoopis lüüriline grupp? peab veel viimastes tundides midagi uut proovima.
ja föönix on pähkel, aga see kõige parema maitsega. ma olen vist halastamatu olnud. nad on eliitgrupp, nad ei saa sellest allapoole mõelda, neil on kogemus ja eeldused tõeliselt särada, neil on sisu nii palju, et suudavad sellest toita ka vormi, nad on igaüks oma plussidega ja neil on veel nii palju võimalik peale hakata oma miinustega... ja loomulikult tahaksid nad kõik mind rohkem endale, aga ju siis mulle on ka mitutmitut vaja, et ma õnnelik oleks.
ma olen väga kaval olnud tegelikult. iga grupp on mul täiesti erinevate katsete jaoks, iga grupp omamoodi vaatlusalune ja õnnestumine.
mad professor strikes again, tõepoolest. ma peaksin hakkama valget kitlit kandma.
aga mis muu see tantsuõppimine siis on kui üks suur üritamine? kui me ei proovi käsi maha panna, ei saa kunagi hundiratas välja tulla. kui me ei proovi naeratada, ei leia me võibolla üht või teist naudingunüanssi oma liikumisest. kui me ei proovi olla endast suuremad, pisemad, sirgemad, kõveramad, pehmemad, teravamad, rõõmsamad, kurvemad, elavamad, siis võibolla ei saagi me teada, kui suured/väiksed/sirged/kõverad/õnnelikud, ÕNNELIKUD me üldse olla saame...
ja kui alguses proovimine ei tule välja, siis sellestki pole. mitte midagi ei ole! proovida saab lõputult. meil on terve eluaeg proovimiseks. mul vähemasti on. ükskõik kui pikk.
23 aastat olen proovinud erinevaid asju teha ka.
loving every second of it.
kui ma milleski olen tõeliselt fanaatiline, siis on see vist elu ise.
...
tahtsin mingi lause siia juurde panna, aga ükski enam ei sobinud.
nutma hakkasin ka nagu.
ootame homseid - lihtsalt selle pärast, et neid siis põnevusega läbi elada.
viiuldasin kell 23:02
ma olen unustanud kõik asjad, mida ma praegu veel tegema pean, mul on meeles ainult peavärvimine, ja seda ma ei pea, vaid võin.
ma tahaks, et mingid inimesed mu tutvusringkonnas veel bloge kirjutaks, aga samas olen suurimad solvumised just oma sõpru lugedes üle elanud. mina, kes ma kunagi uskusin end mitte solvuvat.
mul on tunne, et ma olen mingid asjad väga ära rikkunud, ja samas ma ju soovisin parimat.
ma imestan oma motiveeritust. see on nagu mingi ookean, seda jätkub iga asja leevenduseks ja turgutuseks. esimest korda elus mõistan näiteks jüri eluviisi, aga temal ei tuksu sellist väikest hirmu nagu mul, ma olen kindel.
kui palju peab rattas jooksma, enne kui mootor läbi kulub?
kuhu ma 23 aasta jooksul jõudnud olen - ma ei oota enam. ma tean kõiki tähtaegu ja nende kukkumised tekitavad minus suurt elevust ja armastust, aga ma ei oota enam asjade lõppemist ning ma ei oota enam vabadust.
sest vist oskan juba, 80% korraga küll juba oskan, hetked on olulisemad - see mis ma hetkes saan anda, luua, mõelda, tunda.
jah, ma tean, et ma keskmistele õpetajaks ei sobi. nad on liiga erinevates vanustes ja ühtedega peaks töötama nagu lastega ja teistega nagu tantsijatega ja kokku ma ei saagi kuidagi sobida. see on elu. juuniore tahaksin enda käe alla saada uuesti ja uuesti ja proovidagi niimoodi täiesti veidraid projekte ja värke, mis saaksid iga kord mulle tõestada, kui andekad on noored inimesed. suurtest võiks mõni minna tantsu, mõni koreograafia, mõni tantsuõpetamise peale. tartus oleks ju rahvast küll. minu jaoks olid nende viimased kaks aastat suur kasvamise ja proovimise aeg, geniaalne tegelikult. intelligentne savi. aga ma ei saanud kunagi aru, kas sellele savile kujuri käed ka meeldisid rohkem kui... lihtsalt.
jõgeva pisikesed on nii tibud. nad kallistavad, tõstavad kätt, räägivad oma lugusid, tantsivad, hullavad, keerutavad, kohendavad oma tibusulgi ja armastavad maailma nii siiralt, mulle näib. tahan ka nende maailma armastada. ja pärlid on profigrupp, ma ei teagi, miks. neid on palju? nad on noored ja suhtuvad rollidesse nagu elukutselised? nad on karakteersed, julgemad kui alguses tunduvad, aga nõuavad väga palju tähelepanu, mis on ühele inimesele väga väsitav. või on mind siis liiga vähe. montele ma jälle väga hästi ei sobi, pole kunagi sobinud. ma päris ei tea, mis võiks olla see stiil, mis neile lõpuni meeldib ja neid tantsima, "tantsima" paneb, aga esinemistel on nad alati üllatunud ja nad on omamoodi heas mõttes jonnakad oma tegemistes. tahaksin neile kindlust, aga äkki nad ongi hoopis lüüriline grupp? peab veel viimastes tundides midagi uut proovima.
ja föönix on pähkel, aga see kõige parema maitsega. ma olen vist halastamatu olnud. nad on eliitgrupp, nad ei saa sellest allapoole mõelda, neil on kogemus ja eeldused tõeliselt särada, neil on sisu nii palju, et suudavad sellest toita ka vormi, nad on igaüks oma plussidega ja neil on veel nii palju võimalik peale hakata oma miinustega... ja loomulikult tahaksid nad kõik mind rohkem endale, aga ju siis mulle on ka mitutmitut vaja, et ma õnnelik oleks.
ma olen väga kaval olnud tegelikult. iga grupp on mul täiesti erinevate katsete jaoks, iga grupp omamoodi vaatlusalune ja õnnestumine.
mad professor strikes again, tõepoolest. ma peaksin hakkama valget kitlit kandma.
aga mis muu see tantsuõppimine siis on kui üks suur üritamine? kui me ei proovi käsi maha panna, ei saa kunagi hundiratas välja tulla. kui me ei proovi naeratada, ei leia me võibolla üht või teist naudingunüanssi oma liikumisest. kui me ei proovi olla endast suuremad, pisemad, sirgemad, kõveramad, pehmemad, teravamad, rõõmsamad, kurvemad, elavamad, siis võibolla ei saagi me teada, kui suured/väiksed/sirged/kõverad/õnnelikud, ÕNNELIKUD me üldse olla saame...
ja kui alguses proovimine ei tule välja, siis sellestki pole. mitte midagi ei ole! proovida saab lõputult. meil on terve eluaeg proovimiseks. mul vähemasti on. ükskõik kui pikk.
23 aastat olen proovinud erinevaid asju teha ka.
loving every second of it.
kui ma milleski olen tõeliselt fanaatiline, siis on see vist elu ise.
...
tahtsin mingi lause siia juurde panna, aga ükski enam ei sobinud.
nutma hakkasin ka nagu.
ootame homseid - lihtsalt selle pärast, et neid siis põnevusega läbi elada.
viiuldasin kell 23:02
23 aprill 2008
Hea oli.
Oleksin pidanud ainult vähem karjuma, sest neil pole seda vaja ja mul pole ka vaja, et ma õhtuti oma kopsud välja köhiks.
Janari kiri tegi ka tujule pai ja.
viiuldasin kell 23:00
Oleksin pidanud ainult vähem karjuma, sest neil pole seda vaja ja mul pole ka vaja, et ma õhtuti oma kopsud välja köhiks.
Janari kiri tegi ka tujule pai ja.
viiuldasin kell 23:00
22 aprill 2008
Mingisugune oivaline tööpäev (nägid head välja, töötasid, pingutasid, mõtlesid kaasa, I could just melt into all that). Ja ma isegi sain natuke, hästi natuke tubagi koristada.
Samas jälle - Alfie sõnu kasutades - tahtsin ma hommikul endal pead ära lõigata.
Ma vahel mõtlen, milleks meil üldse nina vaja on, aga siis tuleb meelde, et hingamiseks. Milleks meil siis nohu vaja on? See ei lase ju elada.
Ma olen selle nädala pärast nii elevil, et ma ei suuda peaaegu paigalgi istuda.
Rokkpunkgrunge.
viiuldasin kell 21:35
Samas jälle - Alfie sõnu kasutades - tahtsin ma hommikul endal pead ära lõigata.
Ma vahel mõtlen, milleks meil üldse nina vaja on, aga siis tuleb meelde, et hingamiseks. Milleks meil siis nohu vaja on? See ei lase ju elada.
Ma olen selle nädala pärast nii elevil, et ma ei suuda peaaegu paigalgi istuda.
Rokkpunkgrunge.
viiuldasin kell 21:35
21 aprill 2008
Alfie'l on laulunädal, mul tantsu-. Energiat jätkub veel, aga mitte öödesse, sest siis saan rahulikult järgi mõelda, kui palju mul TEGELIKULT teha on. Üks väga intensiivne tööpäev ei peakski üle 8 tunni kestma ka. 12 või 14. Ei peaks.
Nii et kui ma nüüd need kümmekond päevakorrapunkti veel korda ajan, siis on täitsa hästi.
Haa. Haa.
Samas jälle on mul veel ainult mõned üksikud päevad vaja vastu pidada - see on peaaegu nunnu.
PS. Kui juba KINGITUSED, siis kõike muud kui maiustusi. Ei mingit šokolaadi. Ei mingit kommi. Ei.
Kuigi jah, eelmisel aastal oli nii mugav kõik saadud kommid hiljem külalistele sisse sööta.
:)
viiuldasin kell 22:20
Nii et kui ma nüüd need kümmekond päevakorrapunkti veel korda ajan, siis on täitsa hästi.
Haa. Haa.
Samas jälle on mul veel ainult mõned üksikud päevad vaja vastu pidada - see on peaaegu nunnu.
PS. Kui juba KINGITUSED, siis kõike muud kui maiustusi. Ei mingit šokolaadi. Ei mingit kommi. Ei.
Kuigi jah, eelmisel aastal oli nii mugav kõik saadud kommid hiljem külalistele sisse sööta.
:)
viiuldasin kell 22:20
Ma Olen Väsinud.
Tundsin täna headmeelt ja ebamugavust ka.
Eile puhkasin stiilis - U-S-F-S-U-F-Õ-F-U. Hea oli.
Side lõpp.
viiuldasin kell 01:11
Tundsin täna headmeelt ja ebamugavust ka.
Eile puhkasin stiilis - U-S-F-S-U-F-Õ-F-U. Hea oli.
Side lõpp.
viiuldasin kell 01:11
17 aprill 2008
"Hommikusöögiks" jõin putru. Lokkidega naeratav korterinaaber oli läinud. Vann oli täis veidraid objekte.
Köögiseinal oli uus kiri.
Kui nüüd täpsemini rääkida.
Minu eilse päeva päästis tomatimahl. Ma jälestan tomatimahla, aga ma olin kella kaheksani hommikul arvuti taga "tööd" teinud (ma jälestan ka avaldusi, motivatsioonikirju ja tähtaegu, btw) ning Jõgevale jõudes kogesin ajusurma. Peaaegu. Õnneks ostsin ma enne tomatimahla. Nagu öeldud, polnud mul heaoluks muud vaja.
Läksin ostsin veel liitri tomatimahla.
Kiusasin lapsi, oo, kuidas kiusasin. Ma üldse vahepeal tõmban jälle nö rihma koomale, kui tundub, et tantsimisele enam ei keskenduta. Kuigi nad meeldivad mulle. Väga. Ma kodustaks mõned ja teistega tantsiks veel kaua, kui elu ei käsiks korraks muud teha.
Ikkagi võib see olla väga vale valik, aga kusagilt maailmast vast leiab sel juhul mingi undo nupu.
Järgmine nädal tuleb nendega... huvitav. Närvirakud hakkavad surema nagu kärbsed.
Aga see kõik toob rõõmu.
Eelmisest nädalast, jah, Cloudspeak Kloostri Aidas ning hiljem meie pool. Trummar Eno oli ilus ja viisakas, Paavo ja Kadi on nagunii... nad on ligitõmbavad, jah, vägagi, ja tuttavlikud kuskilt eelmistest aegadest või paralleeleludest. Ka nemad olid viisakad - vist ikkagi nii palju vanemad kui mina? Nad lebasid lounge'is ja küsisid Alfie'lt otseseid küsimusi ja ma ei teagi täpselt, kas ma kuulasin, aga ma imestasin natuke kaasa. Kus üldse peidavad end kõik enamvähem korralikud mehed? Kas ma ei tunne ühtegi? Turvalisus on Madlide muinasjutt.
Korter ei olnud täis, sest oleks veel mahtunud, ja keegi ei olnud täis, sest siia tavaliselt ei käi alkoholi. Viimasel ajal käib ainult tee.
Alfie lebas kirjul diivanil ja ei lubanud mul enda juurest ära minna.
Sellest õhtu enne oli David minu pool, the Master of Lobapidamatus. Käisime enne keskööd veel Bassos söömas ja jätsime head aega. Ma ei teagi, kas me asjast rääkisime. See pole tema puhul vist eriti oluline. Kas ameeriklased on kõige fännid?
Eestlasena tekib selle puhul alati ettevaatlikkus.
Alfie jõudis palju hiljem ja tõmbus kerra. Ma käskisin tal magama minna, aga ta ei kuulanud tol öösel sõna.
Minu vedamine.
Koolitants oli suhteliselt mõnus - vabatantsud olid terve päeva võrra estraadi ja show omadest eraldatud, st keegi ei rääkinud tantsude ajal idiootsusi ja ei kiljunud mõttetult ning me saime keskenduda sellele, milles kõik on professionaalid - st mina peksin närvirakke passiivselt surnuks ja teised andsid endast laval absoluutse parima. Valgusvõimalused olid üle pea mitte ainult meile Annega, vaid ka valgustajale endale.
Ja siis oli pikk paradiis - Neti tegi mulle massaaši (millal see viimati üldse juhtus?) ja kui algul tundusidki tema käed korraks närvilised, siis suhteliselt ruttu pidin hakkama vaeva nägema, et ma mõnust kaasa ei oigaks. Nad sättisid end minu ümber suurele madratsile laiali nagu noored inglid ja rääkisid veidrusi oma vanematest ja muid fantastilisi lugusid. Nagu enne ütlesin - kui ma poleks Madli, siis ma kodustaks neist mõned, aga neile poleks seda vaja. Pealegi ei kuuleks ma siis enam kunagi selliseid jutuajamisi pealt.
Mu dekoltee oli liiga suur.
Me läksime Maasikasse aftekale, kui cheesy. Mind lõbustas, et keskmiste grupist olid kaks kolmanda või neljanda klassi plikat kaasa tulnud. Enamik juunioridest olid vist esimest korda klubis? Me tantsisime, aga oleksin tahtnud, et mul oleks osa oma tantsukate seltskonnast kaasas olnud.
Ma ju ei oska normaalselt tantsida, mul on vaja alati grupikest ebanormaalsust enda ümber. Nemad ei julgenud veel, aga muidu on lihtsalt liiga... viisakas. Ptui.
Tegelikult ma olen ju väga korralik tüdruk.
Pühapäeval olin surnud. Esmaspäeval ka peaaegu. Ma ei mäleta isegi, mida ma sõin.
Ahjaa, laipadel pole süüa vaja.
Eile näiteks, jällegi - kell üheksa õhtul istusin mina kultuurikeskuse keldris väikses akendeta ruumis ja tagusin esimest korda elus trumme mängida. Võiks olla addictive, kui endal kodus set oleks.
Appi, ma tõesti tahan kluppi üle tüki aja.
AGA me peame homme Maikuga sünnipäev. Tulge kui tahate.
viiuldasin kell 15:12
Köögiseinal oli uus kiri.
Kui nüüd täpsemini rääkida.
Minu eilse päeva päästis tomatimahl. Ma jälestan tomatimahla, aga ma olin kella kaheksani hommikul arvuti taga "tööd" teinud (ma jälestan ka avaldusi, motivatsioonikirju ja tähtaegu, btw) ning Jõgevale jõudes kogesin ajusurma. Peaaegu. Õnneks ostsin ma enne tomatimahla. Nagu öeldud, polnud mul heaoluks muud vaja.
Läksin ostsin veel liitri tomatimahla.
Kiusasin lapsi, oo, kuidas kiusasin. Ma üldse vahepeal tõmban jälle nö rihma koomale, kui tundub, et tantsimisele enam ei keskenduta. Kuigi nad meeldivad mulle. Väga. Ma kodustaks mõned ja teistega tantsiks veel kaua, kui elu ei käsiks korraks muud teha.
Ikkagi võib see olla väga vale valik, aga kusagilt maailmast vast leiab sel juhul mingi undo nupu.
Järgmine nädal tuleb nendega... huvitav. Närvirakud hakkavad surema nagu kärbsed.
Aga see kõik toob rõõmu.
Eelmisest nädalast, jah, Cloudspeak Kloostri Aidas ning hiljem meie pool. Trummar Eno oli ilus ja viisakas, Paavo ja Kadi on nagunii... nad on ligitõmbavad, jah, vägagi, ja tuttavlikud kuskilt eelmistest aegadest või paralleeleludest. Ka nemad olid viisakad - vist ikkagi nii palju vanemad kui mina? Nad lebasid lounge'is ja küsisid Alfie'lt otseseid küsimusi ja ma ei teagi täpselt, kas ma kuulasin, aga ma imestasin natuke kaasa. Kus üldse peidavad end kõik enamvähem korralikud mehed? Kas ma ei tunne ühtegi? Turvalisus on Madlide muinasjutt.
Korter ei olnud täis, sest oleks veel mahtunud, ja keegi ei olnud täis, sest siia tavaliselt ei käi alkoholi. Viimasel ajal käib ainult tee.
Alfie lebas kirjul diivanil ja ei lubanud mul enda juurest ära minna.
Sellest õhtu enne oli David minu pool, the Master of Lobapidamatus. Käisime enne keskööd veel Bassos söömas ja jätsime head aega. Ma ei teagi, kas me asjast rääkisime. See pole tema puhul vist eriti oluline. Kas ameeriklased on kõige fännid?
Eestlasena tekib selle puhul alati ettevaatlikkus.
Alfie jõudis palju hiljem ja tõmbus kerra. Ma käskisin tal magama minna, aga ta ei kuulanud tol öösel sõna.
Minu vedamine.
Koolitants oli suhteliselt mõnus - vabatantsud olid terve päeva võrra estraadi ja show omadest eraldatud, st keegi ei rääkinud tantsude ajal idiootsusi ja ei kiljunud mõttetult ning me saime keskenduda sellele, milles kõik on professionaalid - st mina peksin närvirakke passiivselt surnuks ja teised andsid endast laval absoluutse parima. Valgusvõimalused olid üle pea mitte ainult meile Annega, vaid ka valgustajale endale.
Ja siis oli pikk paradiis - Neti tegi mulle massaaši (millal see viimati üldse juhtus?) ja kui algul tundusidki tema käed korraks närvilised, siis suhteliselt ruttu pidin hakkama vaeva nägema, et ma mõnust kaasa ei oigaks. Nad sättisid end minu ümber suurele madratsile laiali nagu noored inglid ja rääkisid veidrusi oma vanematest ja muid fantastilisi lugusid. Nagu enne ütlesin - kui ma poleks Madli, siis ma kodustaks neist mõned, aga neile poleks seda vaja. Pealegi ei kuuleks ma siis enam kunagi selliseid jutuajamisi pealt.
Mu dekoltee oli liiga suur.
Me läksime Maasikasse aftekale, kui cheesy. Mind lõbustas, et keskmiste grupist olid kaks kolmanda või neljanda klassi plikat kaasa tulnud. Enamik juunioridest olid vist esimest korda klubis? Me tantsisime, aga oleksin tahtnud, et mul oleks osa oma tantsukate seltskonnast kaasas olnud.
Ma ju ei oska normaalselt tantsida, mul on vaja alati grupikest ebanormaalsust enda ümber. Nemad ei julgenud veel, aga muidu on lihtsalt liiga... viisakas. Ptui.
Tegelikult ma olen ju väga korralik tüdruk.
Pühapäeval olin surnud. Esmaspäeval ka peaaegu. Ma ei mäleta isegi, mida ma sõin.
Ahjaa, laipadel pole süüa vaja.
Eile näiteks, jällegi - kell üheksa õhtul istusin mina kultuurikeskuse keldris väikses akendeta ruumis ja tagusin esimest korda elus trumme mängida. Võiks olla addictive, kui endal kodus set oleks.
Appi, ma tõesti tahan kluppi üle tüki aja.
AGA me peame homme Maikuga sünnipäev. Tulge kui tahate.
viiuldasin kell 15:12
14 aprill 2008
13 aprill 2008
Oot,
püüdsin end praegu hot'i sisse logida parooliga 'magama' ja ei märganudki peaaegu oma viga.
Tule, Suur Uni, tule.
Mul on olnud kaks, ei kolm, ei neli, ei, ma ei mäletagi... pagan, mul on olnud täiesti geniaalne nädal, iga päev sellest niivõrd rikas oma emotsioonide ja piltidega ja lõpuks nii üdini õnnelik, et ise ka ei usu... ma äkki homme jaksan neist pikemalt mainida, praegu püüan paariks tunniks rahu leida ja väikesed paljaste õlgadega punased kuradikesed ja sinised sheikivad väikelapsed ja suured täiskasvanud unibrow-sõdalased peavad mind unenägudes uuesti kinni püüdma.
Chalice'ilt täna õhtul:
Läbi on valu vaev
Läbi on pinge töö
Läbi on muretsemisaeg
Ja läbi ka jube möll
Läbi on vihavaen ja kõik muu närvesööv
Algamas on ettearvamatu öö
head ö-ööd
Kõik on jäänud vaikseks
Kätte jõudnud õhtutund
See laul ja kuupaiste
Toovad rahu toovad und
See on just siin praega
Mitte olnud mitte ees
See pole head aega
Sest unenäos me kohtume
Head ööd,
you really give me life.
viiuldasin kell 00:58
püüdsin end praegu hot'i sisse logida parooliga 'magama' ja ei märganudki peaaegu oma viga.
Tule, Suur Uni, tule.
Mul on olnud kaks, ei kolm, ei neli, ei, ma ei mäletagi... pagan, mul on olnud täiesti geniaalne nädal, iga päev sellest niivõrd rikas oma emotsioonide ja piltidega ja lõpuks nii üdini õnnelik, et ise ka ei usu... ma äkki homme jaksan neist pikemalt mainida, praegu püüan paariks tunniks rahu leida ja väikesed paljaste õlgadega punased kuradikesed ja sinised sheikivad väikelapsed ja suured täiskasvanud unibrow-sõdalased peavad mind unenägudes uuesti kinni püüdma.
Chalice'ilt täna õhtul:
Läbi on valu vaev
Läbi on pinge töö
Läbi on muretsemisaeg
Ja läbi ka jube möll
Läbi on vihavaen ja kõik muu närvesööv
Algamas on ettearvamatu öö
head ö-ööd
Kõik on jäänud vaikseks
Kätte jõudnud õhtutund
See laul ja kuupaiste
Toovad rahu toovad und
See on just siin praega
Mitte olnud mitte ees
See pole head aega
Sest unenäos me kohtume
Head ööd,
you really give me life.
viiuldasin kell 00:58
08 aprill 2008
Mul ei ole ju siia midagi kirjutada.
Esmaspäev - Hommik, söök, buss Tartusse, uni, tunnid kell 4-9, kodu, söök, arvuti, uni.
Teisipäev - Hommik, söök, tunnid kell 4-9, kodu, söök, arvuti, uni.
Kolmapäev - Hommik, söök, buss Jõgevale, uni, kohvik, tunnid kell 1-8, kultuurimaja garderoob, söök, uni.
Neljapäev - Hommik, söök, tunnid kell 1-6, rong Tallinnasse, kodu, söök, sõbrad, uni.
Reede - Hommik, söök, tunnid kell 4-6, proovid, kodu, söök, sõbrad, uni.
Laupäev ja pühapäev - Vabakava. tavaliselt tunnid või proovid või esinemised.
Mismõttes mul on siia siis midagi kirjutada?
Tegelikult on mul viimasel ajal palju mõistlikke mõtteid tekkinud. Kui mõni neist kirja saab, eks siis avaldan.
:)
viiuldasin kell 22:16
Esmaspäev - Hommik, söök, buss Tartusse, uni, tunnid kell 4-9, kodu, söök, arvuti, uni.
Teisipäev - Hommik, söök, tunnid kell 4-9, kodu, söök, arvuti, uni.
Kolmapäev - Hommik, söök, buss Jõgevale, uni, kohvik, tunnid kell 1-8, kultuurimaja garderoob, söök, uni.
Neljapäev - Hommik, söök, tunnid kell 1-6, rong Tallinnasse, kodu, söök, sõbrad, uni.
Reede - Hommik, söök, tunnid kell 4-6, proovid, kodu, söök, sõbrad, uni.
Laupäev ja pühapäev - Vabakava. tavaliselt tunnid või proovid või esinemised.
Mismõttes mul on siia siis midagi kirjutada?
Tegelikult on mul viimasel ajal palju mõistlikke mõtteid tekkinud. Kui mõni neist kirja saab, eks siis avaldan.
:)
viiuldasin kell 22:16
05 aprill 2008
Oh, oh - I hate my bed right now.
At the moment:
1. it's not very inviting
2. it's in the wrong town
3. it lacks the right Teddy Bear
4. it lacks the right Madli
mott
viiuldasin kell 23:12
At the moment:
1. it's not very inviting
2. it's in the wrong town
3. it lacks the right Teddy Bear
4. it lacks the right Madli
mott
viiuldasin kell 23:12
Hello, my children, let's have some pizza and talk about liqueur and weird methods in porn industry.
Väga hea päev oli, tegin vahelduseks (nali) kõvasti tööd ja siis istusin eskimona Toomel ning vaatasin väikest kasvu punapeasid ja ühte ilusate jalgadega blondiini mööda treppe üles-alla jooksmas. Sellised hetked panevad uusi homseid ja ülehomseid huviga ootama (vaba tsitaat).
Aga mida neist aprillis oodata? Niipalju kui kalendris päevi - kõik on üks suur töötamise supp, mida edasi seda intensiivsemalt, rohkem tunde, rohkem etendusi, rohkem südant, mida sisse pakkida, ära higistada ja kellelegi kinkida, rohkem alaealiste kuuldes kasutatud sõimusõnu ning pisikesi, kuid siiski rõõmuga kärvavaid närvirakke... Samal ajal on oodata järjest vähem isiklikku elu, loodetavasti ka vähem riidekihte, õnnetuseks vähem und ja mittemitte ühtegi puhkepäeva või vabas looduses viibimist :)
Ja lõpp on näha, see on siinsamas. Ja mis kurat minust siis saama peaks?
viiuldasin kell 23:03
Väga hea päev oli, tegin vahelduseks (nali) kõvasti tööd ja siis istusin eskimona Toomel ning vaatasin väikest kasvu punapeasid ja ühte ilusate jalgadega blondiini mööda treppe üles-alla jooksmas. Sellised hetked panevad uusi homseid ja ülehomseid huviga ootama (vaba tsitaat).
Aga mida neist aprillis oodata? Niipalju kui kalendris päevi - kõik on üks suur töötamise supp, mida edasi seda intensiivsemalt, rohkem tunde, rohkem etendusi, rohkem südant, mida sisse pakkida, ära higistada ja kellelegi kinkida, rohkem alaealiste kuuldes kasutatud sõimusõnu ning pisikesi, kuid siiski rõõmuga kärvavaid närvirakke... Samal ajal on oodata järjest vähem isiklikku elu, loodetavasti ka vähem riidekihte, õnnetuseks vähem und ja mittemitte ühtegi puhkepäeva või vabas looduses viibimist :)
Ja lõpp on näha, see on siinsamas. Ja mis kurat minust siis saama peaks?
viiuldasin kell 23:03
01 aprill 2008
Roosad kirjatähed mustal taustal peaaegu nagu keskaegse bassadanza üleskirjutused ning võibolla ka paksud blondid juuksekahlud pühkisid mu tuju uuesti heaks, nii ootamatu kui see ka ei oleks.
Kirjutagem, kallid, sest keegi kusagil loeb ja siis see kõik loeb, siis on sel' mõte.
Me peegeldume üksteise silmades.
viiuldasin kell 23:16
Kirjutagem, kallid, sest keegi kusagil loeb ja siis see kõik loeb, siis on sel' mõte.
Me peegeldume üksteise silmades.
viiuldasin kell 23:16
Ma katsetasin ja nautisin ja nautisin katsetamist väga, näiteks viimased kaks päeva.
Ja see olevat lobitöö.
Kuradi kuul pähe möödarääkimiste pärast.
Kui tuleb välja, et ma seda ka ei oska, siis mida ma üldse oskan?
viiuldasin kell 21:28
Ja see olevat lobitöö.
Kuradi kuul pähe möödarääkimiste pärast.
Kui tuleb välja, et ma seda ka ei oska, siis mida ma üldse oskan?
viiuldasin kell 21:28
kujundas: maali
