27 detsember 2005
ALLJÄRGNEVAST
Teen endale väikse kingituse ning märgin üles oma aasta märksõnad, püüdes illustreerida piltidega nii palju, kui jaksan. Tahan tänada kõiki neid, kes mu tegemistes minu kõrval kaasa rühkisid, ning loodan, et edasine koolilõpp ja peataolek meid üksteisest väga kaugele ei vii. Tervitan kõiki, kes Eestist vahelduseks jalga on lasknud (Külts, tšekka endanimelist kummitust ühel Tantsukäigu-pildil) ning loodan, et mõnele lugejaist mu nimekiri palju hulli ja huvitavaid aegu meelele toob.
Aasta TOPi pole mõtet teha, sest enamik auhindu läheks nagunii nendele samadele sündmustele ja neis kaasa tegevatele inimestele siin.
Käige õues!
viiuldasin kell 23:27
Teen endale väikse kingituse ning märgin üles oma aasta märksõnad, püüdes illustreerida piltidega nii palju, kui jaksan. Tahan tänada kõiki neid, kes mu tegemistes minu kõrval kaasa rühkisid, ning loodan, et edasine koolilõpp ja peataolek meid üksteisest väga kaugele ei vii. Tervitan kõiki, kes Eestist vahelduseks jalga on lasknud (Külts, tšekka endanimelist kummitust ühel Tantsukäigu-pildil) ning loodan, et mõnele lugejaist mu nimekiri palju hulli ja huvitavaid aegu meelele toob.
Aasta TOPi pole mõtet teha, sest enamik auhindu läheks nagunii nendele samadele sündmustele ja neis kaasa tegevatele inimestele siin.
Käige õues!
viiuldasin kell 23:27
JAANUAR-VEEBRUAR
KANUTI GILDI LAVAL
Kanutisse tulevad H stuudio omad Tartus ja peame seal oma juubelit. KOR-21 teeb oma leivanumbrit Swingi, aga seekord ilma Elleni ja Mikuta - viimane saab lõpuks ometi opile. Otsustame Elleni heaks midagi ette võtta ja korraldame kontserdi sealsamas - teeme Swingi ja madruseid, kutsume lindi hopikaid ja võistlustantsijaid, Chadi räägib Terevisioonis minu pastadest ja rahvast tuleb nagu murdu ning keegi ei taha aplausi lõpetada. Saame kokku vajaliku raha, aga talle pakutakse teist võimalust otse haiglalt ning opiks kogutud raha läheb hiljem suvel hoopis Kihnu, kus üks tädi saab remonti teha. KOR-21'el väga hea olla.
viiuldasin kell 23:13
MÄRTS
UUS TANTS
Teen uue tantsu ja näitan teistele Kanuti festivalil. Arvustustest ei saa aru nagu ikka. Pisike olen veel.
Minu rohelised tiivad on väga ilusad.
viiuldasin kell 23:08
UUS TANTS
Teen uue tantsu ja näitan teistele Kanuti festivalil. Arvustustest ei saa aru nagu ikka. Pisike olen veel.
Minu rohelised tiivad on väga ilusad.
viiuldasin kell 23:08
APRILL
KÕIGE ALGUS
Naljapäeval teatab Kamme, et nüüd loome oma teatri. Tegemist ei olegi naljaga ning teater (pisut hilisemasse aega piiludes) läheb väikse vurinaga käima, kogub jõudu ja muudkui müriseb ja müriseb... Tantsuteater Tee Kuubis avab ennast Linnahalli katusel helikopteri äralennuga ning meie ujujad toovad külmetavate vaatajate poolt puhta õuduse laine - mis muidugi meie joovastust ainult suurendab.
SOOSÖÖMAL 2 ETENDUST SUUREL LAVAL
KOR-21 peksab ennast taas vormi ja jõuab nii Sadamateatrisse kui Pärnu "Endlasse". Vastuvõtt vastuoluline, aga meid ei peata ju miski :)
viiuldasin kell 22:51
KÕIGE ALGUS
Naljapäeval teatab Kamme, et nüüd loome oma teatri. Tegemist ei olegi naljaga ning teater (pisut hilisemasse aega piiludes) läheb väikse vurinaga käima, kogub jõudu ja muudkui müriseb ja müriseb... Tantsuteater Tee Kuubis avab ennast Linnahalli katusel helikopteri äralennuga ning meie ujujad toovad külmetavate vaatajate poolt puhta õuduse laine - mis muidugi meie joovastust ainult suurendab.
SOOSÖÖMAL 2 ETENDUST SUUREL LAVAL
KOR-21 peksab ennast taas vormi ja jõuab nii Sadamateatrisse kui Pärnu "Endlasse". Vastuvõtt vastuoluline, aga meid ei peata ju miski :)
viiuldasin kell 22:51
MAI
Tallinna Ülikooli kevadkontserdil teeme väikse dueti, taustaks laulab Kammerkoor. Chi la galliarda...
Pinevad ettevalmistused järgnevaks kuuks, eksamid.
viiuldasin kell 22:48
Tallinna Ülikooli kevadkontserdil teeme väikse dueti, taustaks laulab Kammerkoor. Chi la galliarda...
Pinevad ettevalmistused järgnevaks kuuks, eksamid.
viiuldasin kell 22:48
JUUNI 1
TANTSUKAD TRAMBIVAD KOOLI LÄHEDAL
TANTSUKAD TRAMBIVAD KOOLI LÄHEDAL
Pärast pikki ponnistusi maikuus jõuab viie päeva jooksul lõpusirgele oi kui mitu etendust ja ettevõtmist. Toonane KOR-21 on küll teineteise peale tige ja solvunud, ent siiski jõuab publiku ette viimast korda kallis "SooSöömaL" - vihmases siseõues ehitame me pealtvaatajatele varikatuse peale, pakume neile teed ning küsime, kas nad tahavad etendust näha. Tahavad! Ja me veereme ja libiseme suures vees ning lükkame vahel vett kaltsuga lava äärelt maha ning korraks hakkame olukorra absurduse üle isegi naerma - aga publikut on märkimisväärselt ning nad tunduvad õnnelikud olevat. Oleme siis meiegi.
Juba õhtu hiljem on meil aga järjekordne esikas - "Mängutuba", mis räägib kooliõpilastest ja nende mängudest ja mis õnnetul kombel samuti vihmas möödub. Etendus on kreeka folkmuusikale (muusika tuleb murule pargitud auto kõllidest), tantsitakse Tornide väljakul müüri ääres, publikule jagatakse vihmavarje ja kõik nõuab palju vaeva. Töö saab huvitaval kombel meie hilisema jalkaetenduse algimpulsiks, kuigi viimases enam vana etendust ära ei tunne.
Angela on ingel ja viib meid sauna. Keegi ei jää haigeks.
Angela on ingel ja viib meid sauna. Keegi ei jää haigeks.
viiuldasin kell 22:44
JUUNI 2
TANTSUKÄIK TAANILINNAS
MINU SAAVUTUS 2005
Ja ma tegingi selle ära. Ma võtsin Lizzie ja Maiku ja nad hakkasid kleite ja kuubesid õmblema, ilma et oleks alguses arugi saanud, mida nad tegid. Siis tulid Kate, Ennu, Kamme ja Nellu ning vaaritasid kokku kõik need asjad, mille ma olin välja valinud. Johnny, Miku ja Chadi toetasid jõu ja nõuga, muusikudki said noodid ja pillid kokku ning kõige lõpuks tantsudki valmis. Mul olid mustlased, linnarahvas, metsik näkk ja Narr, kõik andsid oma parima ning pidusöögilauas istudes ei uskunud ma enam millegi võimatusse, mitte millegi. Ma tegingi endale keskaja ümber, päriselt.
Uskumatu.
Või siis et - kümmekond kostüümi oli meie õmmeldud, ülejäänud kokku sobitatud - "E" kostüümilao tädiga on mul siiani soojad sõprussuhted. Pidusöögilaual olid spetsiaalselt valmistatud leibtaldrikud, külmad lõigud, veinised lihapallid (Kamme tegi neid öösel kella neljani), õunamaiused, herne- ja oaroad, mõdu, pehme juust, pähklid, meeleivad ja üldse kõike, mida hing ihaldas - kõik keskaegsete retseptide järgi valmistatud. Sööming toimus kooli keldris, mida hommikul kaheksa paiku läksin üleliigsest puhastama ning küünaldega täitma. Legendid ja tantsud lavastusid rongkäiguna üle vanalinna, Narr muutkui hõikus vaatajaid ning mustlased jagasid leiba ja solvanguid, Johnny üritas näidelda varastamist. Käsitöölised jäid minu kehva korralduse tõttu piisava tähelepanuta, aga olengi järgmisel korral targem.
Meie tantsisime ja kahurikuul läks Pirita poole teele...
viiuldasin kell 21:50
JUULI
TARTU HANSAMÖLL
Ma pole küll ametlik osaline, aga osalen nii et vahutab! Õmblen mitu uut ürpi ja jookseme kõik päevad ringi ning püüame ahmida endasse nii palju kui võimalik (selline amokk muidugi viib selleni, et näeme palju vähem, kui oleks võinud). Peame öiseid piknikke ja sõidame lootsikuvooriga lodjani, piilume tantsijaid ja pillimehi ning teeme nendega kaupa, vahetame kostüüme ja rolle ning Tartus on selline melu ja elu, et ise ka ei usu!
EESTI-SOOME TANTSUPIDU
Saan naisrühmi ühe punni pealt teise peale lükata, saan pisut päikest ja töö on mõnus ning rõõmu tegev. Tantsupidude uus põlvkond, sest kasutatakse valgusteid ja lavakujundus on mõnus.
SOLEMNITAS HAPSALIENSIS KUTSUB SÕJAMEHI
Aga sõjameestel on silmailu vaja - ning kaubitsejatelgi. Selepärast ruttab laienenud Uue Lordi Trupp Haapsallu ja näitab seal oma kasvanud oskusi. Väga, väga, väga juba tahaks sinna tagasi minna.
viiuldasin kell 21:34
AUGUST
SUVE JÄTKUMINE
Märksõnadeks tavapäraselt Hiiumaa, Saaremaa, Illi, Pedaspää, kangasteljed, erilisena jääb meelde kohtumine paljude uute vanade sugulastega ja suguvõsa pidev laienemine.
viiuldasin kell 14:48
SEPTEMBER
KOR-31 PEAB ESIMESE SEPTEMBRI PEO
Pole puudust ruumist, kartulisalatist ja viineritest. Sööme torti "Tere kool!", joome purgikoolat. Naerame erinevate lolluste üle. Kool ruulib! Ahjaa, telekamängu mängime ka.
viiuldasin kell 14:35
OKTOOBER-NOVEMBER
TEE KUUBIS TEEB JALGPALLI
Valmib, esietendub ja lisandub mängukavva KOR-31 jalkaetendus, mida võetakse kõikjal (Tallinna Kunstihoones, Pärnu "Endlas", Tartu Lastekunstikoolis) soojalt vastu ja mille üle palju rõõmu saame tunda - nii enda oskuste suurenemisest kui esimesest grupitööna valminud täispikast arvestatavast tantsuetendusest. Oleme jälle targemad. Oksana Titova lavastab 11-le tantsijale teise samalaadse etenduse.
Lilleküla staadionil toimub Siim Telleri fotosession - fotograaf kõõksub naerda nii südamest, et pildistamine unub. KOR-31 ei allu korraldustele ja ajab kriisates palli mööda staadioni taga. Maiku püüab võistkonda saada.
KAMME JA VIIULDAJA TEEVAD KUNSTI
muutudes elavateks skulptuurideks samanimelisel näitusel Tallinna Kunstihoones, võideldes 6 tundi allalibisevate siidkardinkleitide, hiiliva külma ja muietega. Kanuti Gildi SAALis võib neid jällegi kohata marmelaadi-ettekandjatena.
VIIULDAJAKE ANNAB ÜLE PIKA AJA TANTSUTUNNI
Tund on pimedatele ja mul läheb peaaegu kõik hästi.
viiuldasin kell 14:09
DETSEMBER
TEE KUUBIS TANTSIJAD JÕUAVAD ESIMESTE SEAS KUMU LAVALE
Tegemist on mehelikkuse-teemalise konverentsiga New Masculinity Tallinn 2005, esitusele tulevad kaks tööd ja Viiuldaja saab Kamme pinevas tangotöös tantsida frakis näotut meessportlast, samal ajal kui Chadi kannab võrksukki, Miku võrksärki ja keegi ei märkagi, et Kate on lapseootel.
VIIULDAJAKE GOES AJALOOLINE AGAIN
Kaks renessansiajastu tantsude esitamist kvartetina, üks Saue mõisas, üks Lucca restoranis. Oleme väga ilusad, leian palju uusi muusikaid ja olen õnnelik, et saan taas Geishaga koos olla - proovis, laval ja telefonis.
KOR-31 ANNAB OMA LÕPUEKSAMID
Higistame end oimetuks, aga publik saab nii naerda kui pilku peita ja kui ballett meilt ka tasakaalu viib, siis vene karaktertants süstib jälle elu sisse ning viimast korda stange ääres pingutamine päädib liigutuspisaratega. Kool on parim!
TAASKOHTUMINE PÕHIKOOLI KLASSIKAASLASTEGA
Väikses saunaruumis suurel lumeväljal vaadatakse teineteisele säravate silmadega otsa ja pubekakompleksid on unustatud - kõik käperdavad kõiki neid, keda nad kunagi tahtsid käperdada. See on päris naljakas ja paljut hiljem ei mäletata, aga need säravad silmad on mul meeles. Ja viiuldajake sai massaaži, nii et talt võeti umbes aastajagu rakse seljast ja kaelast välja.
JÕULUAEG - perene, koogine, lumine, koerane, küünlane, unine, mitteüldsetantsune...
viiuldasin kell 12:54
The lord of the cakes
Praeguseks olen küpsetanud ei rohkem ega vähem kui üheksa kooki, hunniku kookosküpsiseid ja natuke nämmasid kaneelisaiu. Me oleme tänulikult tervitanud köögiviljavormi hallitusjuustuga ja mitmetest jõulupraadidest ma ei räägigi. Ning vanaema tegi verikäkki.
Täna, kui kõik läeb hästi, saame munarooga köögiviljadega ja piparkoogid on veel tegemata.
Talveuni on muidugi ka peal.
viiuldasin kell 12:20
23 detsember 2005
Hilinenult: väljavõte kirjast jõuluvanale.
täiesti aegumatu soov: Harry Potteri kleebistealbumi kleepekad, mida müüakse 8-krooniste pakkidena R-kioskites.
Muide, ega keegi lugejatest sama asjaga ei tegele? Mul oleks vaja vahetust teha.
M
viiuldasin kell 11:23
täiesti aegumatu soov: Harry Potteri kleebistealbumi kleepekad, mida müüakse 8-krooniste pakkidena R-kioskites.
Muide, ega keegi lugejatest sama asjaga ei tegele? Mul oleks vaja vahetust teha.
M
viiuldasin kell 11:23
19 detsember 2005
ma ei leidnud ennast kohe tema toast ja see pani mu hirmu tundma. aga lõpuks ikkagi olin seal, nii et sirutasin koivad seinale ja vaikisin totralt nagu ikka, kui kellegi uuega tutvun. miks ma ei oska siis olla kümnendikkugi sellest, kes on madli?
ma olen siiani varjatult väga väsinud, väga kergesti ärrituv, samal ajal oskan ma millegipärast väga õnnelik olla (kasvõi lambanahkade üle). aga ma puhken liiga kergesti nutma ja mul on raske mingeid mõtteid mõelda - ma raputan koheselt pead, nagu midagi unustada püüdes.
ta on järjest rohkem nagu marmorist kuju, kui ma vaatan ta fotosid. ta kumab mesiselt ja tabamatult, ta ei ole... sharp - nagu mu mõte temast. parem on mitte-mõte viimasel ajal, muidu veel hakkab pihta. äkki ta muutubki ühel hetkel kujuks ja pannakse itaalia muuseumi ja ma lähen teda vaatama - ma loodan, et ta kuju juures on pink valutavate põlvedega külastajale.
mu kodud on viimasel ajal soojad ja kuidagi pehmelt valged. ja ma näen nagu kergelt pimestatud silmadega inimesi, kes mu kodudes liiguvad. üks pehme valendav keha tuleb tihti dushi alt ja kuivatab peegli ees oma juukseid ning kammib neid seejärel nii kauakaua. vana konn.
kujutle: "ta on mu algus. ta mõtles mu välja."
viiuldasin kell 00:46
ma olen siiani varjatult väga väsinud, väga kergesti ärrituv, samal ajal oskan ma millegipärast väga õnnelik olla (kasvõi lambanahkade üle). aga ma puhken liiga kergesti nutma ja mul on raske mingeid mõtteid mõelda - ma raputan koheselt pead, nagu midagi unustada püüdes.
ta on järjest rohkem nagu marmorist kuju, kui ma vaatan ta fotosid. ta kumab mesiselt ja tabamatult, ta ei ole... sharp - nagu mu mõte temast. parem on mitte-mõte viimasel ajal, muidu veel hakkab pihta. äkki ta muutubki ühel hetkel kujuks ja pannakse itaalia muuseumi ja ma lähen teda vaatama - ma loodan, et ta kuju juures on pink valutavate põlvedega külastajale.
mu kodud on viimasel ajal soojad ja kuidagi pehmelt valged. ja ma näen nagu kergelt pimestatud silmadega inimesi, kes mu kodudes liiguvad. üks pehme valendav keha tuleb tihti dushi alt ja kuivatab peegli ees oma juukseid ning kammib neid seejärel nii kauakaua. vana konn.
kujutle: "ta on mu algus. ta mõtles mu välja."
viiuldasin kell 00:46
18 detsember 2005
magamajäämised nahk vastu nahka
tekikuhila all tühja põrandaga vanas toas
karamelliõuna läige kellele seda täna viia
raskuse pitser kaaslaste näol
kõik peame veel vastu pidama kõik saame
ja mõistma teineteise vihasid
veel enne pühi las lumi silub kulmude vahet
las naer uhub vastikuse sedasi otsa vaadates
kui see ei õnnestu enam tuleb sulgeda
sest pole vaja meid niiviisi häält tõstmas alati
kui kõigil on raske veel enne pühi
viiuldasin kell 14:26
tekikuhila all tühja põrandaga vanas toas
karamelliõuna läige kellele seda täna viia
raskuse pitser kaaslaste näol
kõik peame veel vastu pidama kõik saame
ja mõistma teineteise vihasid
veel enne pühi las lumi silub kulmude vahet
las naer uhub vastikuse sedasi otsa vaadates
kui see ei õnnestu enam tuleb sulgeda
sest pole vaja meid niiviisi häält tõstmas alati
kui kõigil on raske veel enne pühi
viiuldasin kell 14:26
15 detsember 2005
Käte värinal... viimase nelja öö jooksul kahe öö jagu und. Praeguseks tunnen end surnuna, kes on ikka veel sunnitud ringi jooksma ja suuri kotte tassima, kuigi ta peab oma keha funktsioneerimist ajuga tahtlikult juhtima. Terve nädala jooksul iga päev uus eksam, täna ja homme 3 jõulupidu ning sama palju esinemisi, nendest kõik alles pooleli. Uppumine kostüümimuredesse ja palganumbrite keerukusse.
Ma olen hoolikas, et positiivsus üleval püsiks, aga keha vedas lõpuks alt - ma oleks nagu palavikus või unes, ma tunnen valutavaid põski, mul on raske pead liigutada ja mu käed värisevad nii palju, et klaviatuuril liikumine on tunduvalt raskendatud, ammugi siis veel hiirega. Aga käes on kaks "A-d", üks "B", eilne kultuuriantropoloogia oli erutav, sest olin hästi ette valmistunud, ning kultuuripoliitika grupitöö sai ka täna kella kolmeks öösel mingi vormi, nii et selle sai kell 8 hommikul ette kanda.
On veel need eelmainitud jõulupeod, esinemised, klassikokkutulek, eetika eksam ja kahe kirjaliku töö esitamine järgmisel nädalal ning väga palju Tee Kuubis paberite korrastamist.
Jooksen Linnateatrisse.
viiuldasin kell 13:01
Ma olen hoolikas, et positiivsus üleval püsiks, aga keha vedas lõpuks alt - ma oleks nagu palavikus või unes, ma tunnen valutavaid põski, mul on raske pead liigutada ja mu käed värisevad nii palju, et klaviatuuril liikumine on tunduvalt raskendatud, ammugi siis veel hiirega. Aga käes on kaks "A-d", üks "B", eilne kultuuriantropoloogia oli erutav, sest olin hästi ette valmistunud, ning kultuuripoliitika grupitöö sai ka täna kella kolmeks öösel mingi vormi, nii et selle sai kell 8 hommikul ette kanda.
On veel need eelmainitud jõulupeod, esinemised, klassikokkutulek, eetika eksam ja kahe kirjaliku töö esitamine järgmisel nädalal ning väga palju Tee Kuubis paberite korrastamist.
Jooksen Linnateatrisse.
viiuldasin kell 13:01
11 detsember 2005
Saue mõis
Kõik oli ju tegelikult ebameeldiv - peaaegu paduvihmane ilm lund poriks uhtumas; pidutsejate loomamöirged ja solvav mõistmatus; hiline õhtutund, lavale kiirustamine ja pessimistlikud meeleolud.
Kuidas see siis äkki keset esinemist mul niiviisi muutuda sai - joovastuseks, täielikuks avanemiseks kuskilt ülevalt poolt, õnnetundeks nendesamade varem vihatud pidutsejate keskel tantsides ja neid naerma pannes. Tajumishetkeks. Kõige.
Olin hommikutundideni õige pisut transis - kõik oli ikkagi õige. Kahjuks küll mitte õ i g l a n e, aga õ i g e ja asjad läksid jälle just nii, nagu pidid, sest neid oli kindlasti millekski vaja.
Võibolla.
Nägin unes suuremas osas muusikat, nii nagu eile suuremas osas seksi. Geisha magas nii, et ma ei märganudki teda. Chadi oli Õismäel. Kolmas advent tuli vaarikapudru ja meega. Lugesin uuesti Harryt ja Ginnit ja musta järve ja Snape'i murdumatut tõotust, hea oli olla.
Sest meestantsija käed muutuvad - nad hakkavad tundma puudutatavat materjali. Mitte kunagi enam ei ole juhuslik käsi ümber naistantsija piha juhuslik, vaid see tähendab peopesa, sõrmi, nahka, luid ja käsivarre jõudu ning teatud märkamatut tähelepanu selle kogumi vastu, mis kahte keha ühendab. Käsi on vajalik, ta on oluline ja ta on instrument. Või kui ta alateadlikult mängib mu seljal või pigistab puusakonte - lihtsalt kellegi teisega vesteldes - on kogu tähelepanu käes ikka sees alles. See käsi elab.
Kogu keha hakkab märkama kõiki puudutusi - kui keegi juhuslikult läheb vastu mu põlve (või kraabib seda õige vaikselt mittejuhuslikult) või sätib mu juukseid kõrva taha või ootab käsikäes tantsu algust, kuni sõrmed seosest lahti libisevad.
Keha loobub ebavajalikust ja õpib selgeks kõige otsesemad teed. Kõndimine ei vaja ülakeha lihaste liikumist, see võtab liiga palju väärtuslikku aega. Kiirus tähendab maksimaalset otstarbekust. Luustiku kõige otsemat pidi maast taevasse ehitamine säästab tohutul määral energiat (välja arvatud siis, kui kõht on ägamiseni täis söödud, sest siis tuleb appi võtta pardiliikumine). Mõnikord tuleb loobuda kätega hoo andmisest. Iga keeruka asja tegemiseks on ca kolm elementi, mis lihtsustavad selle tegemist labasuseni, ja need kolm asja tuleb omandada.
Kõike tuleb õppida liigutama ükshaaval. Kohutavalt tähtsad on küünarnukk, peopesa, pea ja rüht.
Ma pean teadma, kes ma olen.
Kui ma pimedatele keskaegseid ringtantse õpetasin, panin ma kohkudes tähele, et ma ei suutnud oma vasaku käe sõrmi paigal hoida - rääkimise taustaks silitasin ma katkematult võõra kõrvalseisja pöialt.
Mul on homme klassikalise tantsu (e balleti) lõpueksam, võimalik, et viimane mu elus.
viiuldasin kell 20:59
Kõik oli ju tegelikult ebameeldiv - peaaegu paduvihmane ilm lund poriks uhtumas; pidutsejate loomamöirged ja solvav mõistmatus; hiline õhtutund, lavale kiirustamine ja pessimistlikud meeleolud.
Kuidas see siis äkki keset esinemist mul niiviisi muutuda sai - joovastuseks, täielikuks avanemiseks kuskilt ülevalt poolt, õnnetundeks nendesamade varem vihatud pidutsejate keskel tantsides ja neid naerma pannes. Tajumishetkeks. Kõige.
Olin hommikutundideni õige pisut transis - kõik oli ikkagi õige. Kahjuks küll mitte õ i g l a n e, aga õ i g e ja asjad läksid jälle just nii, nagu pidid, sest neid oli kindlasti millekski vaja.
Võibolla.
Nägin unes suuremas osas muusikat, nii nagu eile suuremas osas seksi. Geisha magas nii, et ma ei märganudki teda. Chadi oli Õismäel. Kolmas advent tuli vaarikapudru ja meega. Lugesin uuesti Harryt ja Ginnit ja musta järve ja Snape'i murdumatut tõotust, hea oli olla.
Sest meestantsija käed muutuvad - nad hakkavad tundma puudutatavat materjali. Mitte kunagi enam ei ole juhuslik käsi ümber naistantsija piha juhuslik, vaid see tähendab peopesa, sõrmi, nahka, luid ja käsivarre jõudu ning teatud märkamatut tähelepanu selle kogumi vastu, mis kahte keha ühendab. Käsi on vajalik, ta on oluline ja ta on instrument. Või kui ta alateadlikult mängib mu seljal või pigistab puusakonte - lihtsalt kellegi teisega vesteldes - on kogu tähelepanu käes ikka sees alles. See käsi elab.
Kogu keha hakkab märkama kõiki puudutusi - kui keegi juhuslikult läheb vastu mu põlve (või kraabib seda õige vaikselt mittejuhuslikult) või sätib mu juukseid kõrva taha või ootab käsikäes tantsu algust, kuni sõrmed seosest lahti libisevad.
Keha loobub ebavajalikust ja õpib selgeks kõige otsesemad teed. Kõndimine ei vaja ülakeha lihaste liikumist, see võtab liiga palju väärtuslikku aega. Kiirus tähendab maksimaalset otstarbekust. Luustiku kõige otsemat pidi maast taevasse ehitamine säästab tohutul määral energiat (välja arvatud siis, kui kõht on ägamiseni täis söödud, sest siis tuleb appi võtta pardiliikumine). Mõnikord tuleb loobuda kätega hoo andmisest. Iga keeruka asja tegemiseks on ca kolm elementi, mis lihtsustavad selle tegemist labasuseni, ja need kolm asja tuleb omandada.
Kõike tuleb õppida liigutama ükshaaval. Kohutavalt tähtsad on küünarnukk, peopesa, pea ja rüht.
Ma pean teadma, kes ma olen.
Kui ma pimedatele keskaegseid ringtantse õpetasin, panin ma kohkudes tähele, et ma ei suutnud oma vasaku käe sõrmi paigal hoida - rääkimise taustaks silitasin ma katkematult võõra kõrvalseisja pöialt.
Mul on homme klassikalise tantsu (e balleti) lõpueksam, võimalik, et viimane mu elus.
viiuldasin kell 20:59
03 detsember 2005
Laiad villased püksid hõljumas külmunud maa kohal, otsides tuttavaid tähti (mitte leides), olles pisikestele sõbraks.
viiuldasin kell 23:56
viiuldasin kell 23:56
01 detsember 2005
Salvestatud saadetud kirjade kausta:
käisin just pimedatele tantsutundi andmas. see pidi olema seltskonnatants (nad on juba igasugu samba-rumba-salsasid õppinud), aga otsustasin ise endale vastu tulla ja piinasin neid ühe kõige vanema eesti tantsu ja kahe keskaegse tantsukesega. nad olid kõik minust palju lühemad, neile meeldis naeru kihistada ja nad pöördusid mind kõnetades alati sinnapoole, kust oli tulnud viimane kuuldav heli. ma tundsin ennast nagu suur puu ja ühe korra juhtisin ma nad toolidesse, paar korda jäi põrand meile jalgu ning pisut tammusime varvastel, kuid kokkuvõttes nägid nad tantsides välja täiesti õiged ja õppisid täpselt nii suure segadusega, nagu seda oleks teinud ka uue lordi trupp.
ja nad olid täiesti pimedad, kujutad ette.
vaatasin "constantine'i" ja see on nüüd mu viimase aja lemmikfilm, kuigi ka neljas potter oli 50% väga hea. "constantine" on maailmalõpufilm a la "head ended" (naljakas onju, kui palju on selliseid filme ja raamatuid olemas ning absoluutselt kõigis neist lükkub see armutu maailmalõpp alati kuidagi edasi), selles on kohustuslikud gabriel, lucifer, tõelised eksortsistid, selgeltnägijad ja deemonid, põrgu ja suured inglitiivad, ristid, pühad veed, piibli kadunud peatükid ja iroonia. Kõike on täpselt piisaval hulgal, miski ei ole ekraanile plärtsatatud ja kui mulle filmi lõpumonoloog ei meeldinudki, oli õnneks lisa-dvd'l kaasas alternative ending, nii et kõik läks ikkagi hästi.
ma tahaksin, et sa saaksid näha mu detsembri lavalolemisi. ma saan kanda nii ülikonda kui suuri kleite ja vististi tuttavat jalkavormigi ning ma olen endale huvitavam, sest teen veidraid asju veidrates kohtades. ja sa ei näinud mind elava skulptuurina kuus tundi järjest - punaseks värvitud õlgade ja näoga, juuksekuhja all siidkardinas külmetavana ja lõpmatult pendleid püüdvana (samal ajal kardinat alla libisemast takistades)!
Sellest on mul kahju.
Puu
Salvesta mind endale kusagile.
viiuldasin kell 21:17
käisin just pimedatele tantsutundi andmas. see pidi olema seltskonnatants (nad on juba igasugu samba-rumba-salsasid õppinud), aga otsustasin ise endale vastu tulla ja piinasin neid ühe kõige vanema eesti tantsu ja kahe keskaegse tantsukesega. nad olid kõik minust palju lühemad, neile meeldis naeru kihistada ja nad pöördusid mind kõnetades alati sinnapoole, kust oli tulnud viimane kuuldav heli. ma tundsin ennast nagu suur puu ja ühe korra juhtisin ma nad toolidesse, paar korda jäi põrand meile jalgu ning pisut tammusime varvastel, kuid kokkuvõttes nägid nad tantsides välja täiesti õiged ja õppisid täpselt nii suure segadusega, nagu seda oleks teinud ka uue lordi trupp.
ja nad olid täiesti pimedad, kujutad ette.
vaatasin "constantine'i" ja see on nüüd mu viimase aja lemmikfilm, kuigi ka neljas potter oli 50% väga hea. "constantine" on maailmalõpufilm a la "head ended" (naljakas onju, kui palju on selliseid filme ja raamatuid olemas ning absoluutselt kõigis neist lükkub see armutu maailmalõpp alati kuidagi edasi), selles on kohustuslikud gabriel, lucifer, tõelised eksortsistid, selgeltnägijad ja deemonid, põrgu ja suured inglitiivad, ristid, pühad veed, piibli kadunud peatükid ja iroonia. Kõike on täpselt piisaval hulgal, miski ei ole ekraanile plärtsatatud ja kui mulle filmi lõpumonoloog ei meeldinudki, oli õnneks lisa-dvd'l kaasas alternative ending, nii et kõik läks ikkagi hästi.
ma tahaksin, et sa saaksid näha mu detsembri lavalolemisi. ma saan kanda nii ülikonda kui suuri kleite ja vististi tuttavat jalkavormigi ning ma olen endale huvitavam, sest teen veidraid asju veidrates kohtades. ja sa ei näinud mind elava skulptuurina kuus tundi järjest - punaseks värvitud õlgade ja näoga, juuksekuhja all siidkardinas külmetavana ja lõpmatult pendleid püüdvana (samal ajal kardinat alla libisemast takistades)!
Sellest on mul kahju.
Puu
Salvesta mind endale kusagile.
viiuldasin kell 21:17
kujundas: maali
