29 juuni 2003
ma tunnen ennast hästi ja halvasti, mul on palav ja ma külmetan.
blogger on ikka pekkis ja lõpupildid on naljakad.
hansapäevad on täiesti läbi.
homme...
:(
viiuldasin kell 21:31
blogger on ikka pekkis ja lõpupildid on naljakad.
hansapäevad on täiesti läbi.
homme...
:(
viiuldasin kell 21:31
28 juuni 2003
eile olin siis tantsijate taevas koos shampuse, dushi ja juurdekuuluva smokkides meessooga. täna olin oma isiklikus taevas koos hansapäevade, söömingu, valutavate jalgade ja kallaga.
väike uinak vahele ja uue hooga edasi!
kõik on vaatamist väärt, aga reklaamin siiski omakasupüüdlikult:
raekoja platsi laval:
13:00 keskaegne mõõgavõitlus (RPG)
13:30 meie etendus (kuidas see punastamismärk käiski?)
14:00 meistrikostitus (see tähendab et terve hansainimeste kari, hetero kaasa arvatud, lastakse linna peale lahti ja me pakume teile õlut ja juustu või midagi. väga lõbus oli eelmisel aastal, jootsime ülejäägid kõik müüatele ära ja...)
ja 15:30 tantsime paar tantsu veel pirogovis ning õpetame teistele ka (seegi oli täna väga naljakas)
ja kõik see aeg võib mind või minusuguseid kohata pirogovi telgis lossipiigade nime all ja kui mul on sinine kleit lillade ääristustega, kuldkett (ristiga) kaelas ja pikkust üle kuue jala - then i'm you're girl.
viiuldasin kell 21:40
väike uinak vahele ja uue hooga edasi!
kõik on vaatamist väärt, aga reklaamin siiski omakasupüüdlikult:
raekoja platsi laval:
13:00 keskaegne mõõgavõitlus (RPG)
13:30 meie etendus (kuidas see punastamismärk käiski?)
14:00 meistrikostitus (see tähendab et terve hansainimeste kari, hetero kaasa arvatud, lastakse linna peale lahti ja me pakume teile õlut ja juustu või midagi. väga lõbus oli eelmisel aastal, jootsime ülejäägid kõik müüatele ära ja...)
ja 15:30 tantsime paar tantsu veel pirogovis ning õpetame teistele ka (seegi oli täna väga naljakas)
ja kõik see aeg võib mind või minusuguseid kohata pirogovi telgis lossipiigade nime all ja kui mul on sinine kleit lillade ääristustega, kuldkett (ristiga) kaelas ja pikkust üle kuue jala - then i'm you're girl.
viiuldasin kell 21:40
27 juuni 2003
ta ei posti mul midagi. mul oli kohutav päev ja vaimustav õhtu ja ta ei posti mitte midagi. aaaaaaaaaa!
ja homme on hansapäevad ja ta ei posti ikka midagi!
aaaaaaaaa!
viiuldasin kell 23:38
ja homme on hansapäevad ja ta ei posti ikka midagi!
aaaaaaaaa!
viiuldasin kell 23:38
26 juuni 2003
juba eilne hommik algas valesti. ?rganud üles oma j?rjekordsest ?udusunen?ost (ajasin viljandis r'i ja teistega juttu, kui ?kki taipasin, et katsed juba k?ivad, mul ei olnud ühtegi trenniriidehilpu ja ettevalmistatud soolot ja ma vaatasin kuidas teised tantsisid - üsna imelikku v?rki, muide - ja püüdsin edutult "iseloomu" meelde tuletada. seej?rel otsustasin, et niimoodi ikkagi ei saa sisse astuda ja lahkusin saalist, samal ajal kui juhendaja - rufina noore moodi - mingit veel imelikumat tantsu kiitis) ja kihutanud perearsti juurde ja pildistama, sain ma teadlikuks, et 1. pildid valmivad ?htul kella kaheksaks 2. perearst mind vastu ei saa v?tta ja neljap?eval ning reedel samuti mitte. sellega oli juba mitu p?evakorrapunkti segamini l??dud.
siis ma lonkisin koju, pillasin paar meeleheitepisarat, et mul sisseastumine kohe alguses nii viltu veab (viljandis on ju vastuv?tt k?igest reedeni) ja l?ksin kooli pilte tellima.
nojah, emps oli ingel ja koukis mulle tuttava arsti v?lja ja too kirjutas mulle siinsamas kodus t?endi v?lja, aga viljandisse ma ühes?naga eile ei j?udnud. t?na k?isin ?ra, v?ga tore oli. esmasp?evast kolmap?evani on katsed, arvatavasti vastikud, kurnavad ja l?busad.
aga homme hakkavad hansap?evad! mul on taevalik (te olete juba m?rganud, et mu parasiits?nadeks on kohutavalt, meeletult, jumalik(ult), taevalik(ult), t?eliselt, fantastiline ja muud liialdused)... ühes?naga, mul on taevalik v?imalus k?ndida ja tantsida tartu peal kaks p?eva j?rjest renessansiaegsetes r?ivastes ja kui olukord on sama, mis eelmisel aastal, siis saadud igakülgselt pildistatud ja imetletud. meie telk on pirogovi platsis murul, mingi hetk peame me j?rjekordselt maha oivalise s??mingu (nagu p?ris - nii et p?rast on laud soppa t?is) igasugu puuviljade ja nisup?tsikeste ja suurte kamakate juustu ja singiga, millest l?igatakse pakse viilakaid, ja meil on pudelid t?is mahla ja veini ja k?ike muud head-paremat, kuskilt tuleb veel v?lja koukida m?ned vanaaegsed peekrid v?i midagi (enibodi help? viiuldajake ?t hot punkt ee) ja madli viibib p?ise p?eva ajal paradiisis. laske mul olla keegi teine ja ma kuldan teid üle.
teine lugu on muidugi selle soologa sisseastumisteks. ma eile tegin küll 1:30 valmis ja mingi 1 min on veel teha, aga ma olen juba piisavalt n?rvis, et omada t?ielikku plokki ja luua ainult n?medusi. masendushood ka kogu aeg, aga need on ainult petekas :)
viiuldasin kell 16:42
siis ma lonkisin koju, pillasin paar meeleheitepisarat, et mul sisseastumine kohe alguses nii viltu veab (viljandis on ju vastuv?tt k?igest reedeni) ja l?ksin kooli pilte tellima.
nojah, emps oli ingel ja koukis mulle tuttava arsti v?lja ja too kirjutas mulle siinsamas kodus t?endi v?lja, aga viljandisse ma ühes?naga eile ei j?udnud. t?na k?isin ?ra, v?ga tore oli. esmasp?evast kolmap?evani on katsed, arvatavasti vastikud, kurnavad ja l?busad.
aga homme hakkavad hansap?evad! mul on taevalik (te olete juba m?rganud, et mu parasiits?nadeks on kohutavalt, meeletult, jumalik(ult), taevalik(ult), t?eliselt, fantastiline ja muud liialdused)... ühes?naga, mul on taevalik v?imalus k?ndida ja tantsida tartu peal kaks p?eva j?rjest renessansiaegsetes r?ivastes ja kui olukord on sama, mis eelmisel aastal, siis saadud igakülgselt pildistatud ja imetletud. meie telk on pirogovi platsis murul, mingi hetk peame me j?rjekordselt maha oivalise s??mingu (nagu p?ris - nii et p?rast on laud soppa t?is) igasugu puuviljade ja nisup?tsikeste ja suurte kamakate juustu ja singiga, millest l?igatakse pakse viilakaid, ja meil on pudelid t?is mahla ja veini ja k?ike muud head-paremat, kuskilt tuleb veel v?lja koukida m?ned vanaaegsed peekrid v?i midagi (enibodi help? viiuldajake ?t hot punkt ee) ja madli viibib p?ise p?eva ajal paradiisis. laske mul olla keegi teine ja ma kuldan teid üle.
teine lugu on muidugi selle soologa sisseastumisteks. ma eile tegin küll 1:30 valmis ja mingi 1 min on veel teha, aga ma olen juba piisavalt n?rvis, et omada t?ielikku plokki ja luua ainult n?medusi. masendushood ka kogu aeg, aga need on ainult petekas :)
viiuldasin kell 16:42
24 juuni 2003
see oli nüüd tõeline puhkus tõeliselt fantastilises seltskonnas, lausa taevalik aeg! see oli mulle midagi nii uut, et ma olen nüüd surmani kurnatud ja rooman voodisse. aga ma olen kahe kuupäeva sees katnud (umbkaudu) autoga 185 km, bussiga 60 km ja jala 10 km ning pean homme hommikul 45 minuti jooksul saama 1. perearsti juurde visiidiaja + sooritama antud visiidi 2. koolis tellima ja kinni maksma lõpetamise pildid 3. laskma kuskil endast võtta 6 dokumendifotot (3x4) ja 2 fotot (4x5), sellele järgneva kuue tunni jooksul pean ma jõudma viljandisse ja tagasi (olles vahepeal edukalt paberid sisse andnud), sellele omakorda järgneva viie tunni jooksul tegelema 1. enda trenniga ehk soologa sisseastumisteks (2h) 2. anne prooviga reedeseks esinemiseks (1,5h) 3. kai ajaloolise trenniga hansapäevade lõbutsemiseks (1,5h).
ai appi.
oi jumpsus küll.
igavene kullerkupp.
viiuldasin kell 23:35
ai appi.
oi jumpsus küll.
igavene kullerkupp.
viiuldasin kell 23:35
22 juuni 2003
ja ikka ma viiuldan... kui juuksur mu soengusoovi ära oli kuulanud, ajas ta silmad jõlli, hakkas sinist vahtu välja ajama ja teatas, et tema pole nii lihtsat soengut eluilmaski teinud. lõpuks pressis ta mult paar ilujubinat esialgsele juurde, aga kokkuvõttes oli mul ikkagi pähelõigatud hobusesaba - st kui ma juuksed lõpuks lahti võtsin, paistsin silma juuksesalkude väga varieeruva pikkusega - varem omasin enamvähem U-kujulist soengut (ma mõtlen tagantvaates juuksepiiri), nüüd on see rohkem A. või no MAM.
pävea highlight oli ikkagi juhtum, kus ma tahtsin u-ga pilta teha, aga ta oli kadunud, nii et siim röökis üle kogu kooliõue (filled with lõpetajad õnnitlejatega omas mahlas): UUUURMAAAAS!!! mina läksin punaseks nagu peet, emps arvatavasti tundis piinlikkust, terve familie naeris ja urmast polnud kuskil silmapiiril, nii et vahur läks võlus ta kuskilt välja ja ta tuli (punetus põsil) ja küsis, mis lahti on.
pärast kodus naeris siim, et see variant oli igatahes palju parem, kui et emme oleks heledal kädistanud uuuurmaas! ooh, aga kõik olid mudakenad.
päeva järgmine highlight oli see meeletu hunnik pangest tellitud toitu, mis võluval kombel täitis kogu laua ja mida oleksin söönud nõrkemiseni, kui poleks pidanud ahti juurde kihutama ja pidu panema sõitma. ma pole ammu olnud nii nördinud, et ei saanud oma perega olla - püüan seda viga parandada ülikooli lõpus, kui sinna peaksin jõudma - siis äkki on perekond juba suurem ka...
laupäeva hommik algas muuseas kohutavalt, kui mind peksti enne kaheksat üles ja ma pidin purupaljalt hakkama vusserdise kakast tagumikku kasima.
aga ma sain palju ilusaid ja tõsiseid sõnu, palju kallistusi ja päris palju suudlusi, teate! ja nüüd tahan ma siimult nii oma leeritamise kui ka lõpetamise pilte as soon as humanly possible.
lõpupeod on vististi selleks, et klassitäiel inimestel oleks OMETI võimalik üksteisega tuttavaks saada. väga tervitatav, nüüd lõpuks sain ma siis veenduda ka, et oman igatpidi toredaid (ex)klassikaaslasi.
ja sisseastumistest saab üks suur must auk minu suves.
viiuldasin kell 21:37
pävea highlight oli ikkagi juhtum, kus ma tahtsin u-ga pilta teha, aga ta oli kadunud, nii et siim röökis üle kogu kooliõue (filled with lõpetajad õnnitlejatega omas mahlas): UUUURMAAAAS!!! mina läksin punaseks nagu peet, emps arvatavasti tundis piinlikkust, terve familie naeris ja urmast polnud kuskil silmapiiril, nii et vahur läks võlus ta kuskilt välja ja ta tuli (punetus põsil) ja küsis, mis lahti on.
pärast kodus naeris siim, et see variant oli igatahes palju parem, kui et emme oleks heledal kädistanud uuuurmaas! ooh, aga kõik olid mudakenad.
päeva järgmine highlight oli see meeletu hunnik pangest tellitud toitu, mis võluval kombel täitis kogu laua ja mida oleksin söönud nõrkemiseni, kui poleks pidanud ahti juurde kihutama ja pidu panema sõitma. ma pole ammu olnud nii nördinud, et ei saanud oma perega olla - püüan seda viga parandada ülikooli lõpus, kui sinna peaksin jõudma - siis äkki on perekond juba suurem ka...
laupäeva hommik algas muuseas kohutavalt, kui mind peksti enne kaheksat üles ja ma pidin purupaljalt hakkama vusserdise kakast tagumikku kasima.
aga ma sain palju ilusaid ja tõsiseid sõnu, palju kallistusi ja päris palju suudlusi, teate! ja nüüd tahan ma siimult nii oma leeritamise kui ka lõpetamise pilte as soon as humanly possible.
lõpupeod on vististi selleks, et klassitäiel inimestel oleks OMETI võimalik üksteisega tuttavaks saada. väga tervitatav, nüüd lõpuks sain ma siis veenduda ka, et oman igatpidi toredaid (ex)klassikaaslasi.
ja sisseastumistest saab üks suur must auk minu suves.
viiuldasin kell 21:37
21 juuni 2003
ja viimane selle öö highlight: tervitan palavalt hp5 tulekut avalikkusesse! ma kavatsen blokeerida end meediast vaevarikkaks neljaks-viieks kuuks, et ma ei saaks teada, kelle rowling on maha löönud või sünnitanud või ära kivistanud. ma kavatsen pidada harry sünnat juulis, nagu mul juba kombeks on, ning ma kavatsen end viiendast raamatust oimetuks lugeda.
igaühel on omad nõrkused.
viiuldasin kell 00:20
igaühel on omad nõrkused.
viiuldasin kell 00:20
ps. on kohutavalt hariv minna lillega trennist koju, sest see, millega ma seni pole pidanud tegelema, on vaikimine. aga kui sisukas vaikimine! lill täidab selle kõikvõimalike teooriatega oma armastusest, nii et sa seda armastust lõpuks kahel käel koju tassid ja imestad - kas tõesti on taolisi hulle veel maailmas? oh, et nende armastus eal ei lahtuks!
viiuldasin kell 00:15
viiuldasin kell 00:15
eino ausõna, mul on homme lõpetamine. mind ootab varahommikune mikriproov (kas ma pole siin järjekordset laulamist tõepoolest maininud? j'ga, nagu ikka, mu oma diplomeeritud kitarrist), soeng ja kalla.
ahjaa, aktus ja bankett ja perekonnaläbu ka. meid on kümme: emmiss, kaidivahur, siimelina, kadriainar, vanama ja mina! siin on tõeline itaalia perekond ja meid iseloomustavad hiigelsuured (riesengross - ma ei väsi iial selle sõna esimest poolt saksamoodi ja teist poolt inglise moodi hääldamast) egod, mis üksteisega lahedasti umbes 45 minutit hakkama saavad, enne kui neil ühte tuppa mahtumisega raskusi tuleb. ma ei valeta, ma olen ise üks elav näide, uskuge mind.
ah et tulemused? mis ma siin petan ennast, keegi lugejatest ei küsinud endalt mu tulemuste kohta. ma kavatsen nendega sellest hoolimata kekata - viiest riigieksamist tõid kolm mulle tordi! eelmise aasta keemia eksam kukkus nagunii natuke ämbrisse (ma ei käinud üheski konsultatsioonis ja õppisin kogu materjali viie päevaga selgeks ja sain 66 punkti vist) ja selle aasta inka oleks tulnud rohkem kui 85, kui ma ei oleks viimasel otsustaval hetkel hakanud vastuseid valeks parandama. no aga matapunktid võisin isale üpris rahuloleval häälel teatada (49+46 ehk 95), olgugi et ta ei paistnud suuremat märkavatki.
kirjandilugu oli muidugi kurb, kuigi keegi teine normaalne inimene 95 punkti üle ei viriseks. ma ei julge apelleerida ka, äkki läheb allapoole. niisiis on seis 96-95-95-85-66 kodumeeskonna kasuks ja lisaks on mul kena tugev kirjanduse koolieksami viis (kas ma tõepoolest ei maininud kuidagi ka kaitsmist, mis mul väga meeldivalt läks?). kui ma suudaks nüüd järelejäänud 8 päeva jooksul (viljandini) või 18 päeva jooksul (tallinnani) ennast hüpervormi ka peksta, oleks elu ilus.
ma loomulikult ei suuda, kellel siis keset suurt suve seda ajakest leidub? hansapäevad on ju pidada ja enne seda jaanidki ja ilmast ma ei hooli karvavõrdki, kui ta just homme mul kleiti ei kavatse ära märjata. ma olen roosa nagu vanajumala mannavaht ja see värv ajab mind itsitama ja kudrutama. pole just eriti hea kombinatsioon esindusliku lõpetamise puhuks.
viiuldasin kell 00:13
ahjaa, aktus ja bankett ja perekonnaläbu ka. meid on kümme: emmiss, kaidivahur, siimelina, kadriainar, vanama ja mina! siin on tõeline itaalia perekond ja meid iseloomustavad hiigelsuured (riesengross - ma ei väsi iial selle sõna esimest poolt saksamoodi ja teist poolt inglise moodi hääldamast) egod, mis üksteisega lahedasti umbes 45 minutit hakkama saavad, enne kui neil ühte tuppa mahtumisega raskusi tuleb. ma ei valeta, ma olen ise üks elav näide, uskuge mind.
ah et tulemused? mis ma siin petan ennast, keegi lugejatest ei küsinud endalt mu tulemuste kohta. ma kavatsen nendega sellest hoolimata kekata - viiest riigieksamist tõid kolm mulle tordi! eelmise aasta keemia eksam kukkus nagunii natuke ämbrisse (ma ei käinud üheski konsultatsioonis ja õppisin kogu materjali viie päevaga selgeks ja sain 66 punkti vist) ja selle aasta inka oleks tulnud rohkem kui 85, kui ma ei oleks viimasel otsustaval hetkel hakanud vastuseid valeks parandama. no aga matapunktid võisin isale üpris rahuloleval häälel teatada (49+46 ehk 95), olgugi et ta ei paistnud suuremat märkavatki.
kirjandilugu oli muidugi kurb, kuigi keegi teine normaalne inimene 95 punkti üle ei viriseks. ma ei julge apelleerida ka, äkki läheb allapoole. niisiis on seis 96-95-95-85-66 kodumeeskonna kasuks ja lisaks on mul kena tugev kirjanduse koolieksami viis (kas ma tõepoolest ei maininud kuidagi ka kaitsmist, mis mul väga meeldivalt läks?). kui ma suudaks nüüd järelejäänud 8 päeva jooksul (viljandini) või 18 päeva jooksul (tallinnani) ennast hüpervormi ka peksta, oleks elu ilus.
ma loomulikult ei suuda, kellel siis keset suurt suve seda ajakest leidub? hansapäevad on ju pidada ja enne seda jaanidki ja ilmast ma ei hooli karvavõrdki, kui ta just homme mul kleiti ei kavatse ära märjata. ma olen roosa nagu vanajumala mannavaht ja see värv ajab mind itsitama ja kudrutama. pole just eriti hea kombinatsioon esindusliku lõpetamise puhuks.
viiuldasin kell 00:13
20 juuni 2003
eks ta ole. tulemused saabusid täna õhtul kooli, aga kuna ma olin 1. trennis 2. telefonitu ja 3. hulluksminemiseäärel, ei suutnud ma teada saada muud, kui saksat - ja seda ka ainult tänu õpetaja ploomipuule, kes oli tõepoolest nii armas ja isiklikult igaühele koju helistas ja talle punktid teada andis. tänaudtänudtänud, ta on oma lilled kenasti välja teeninud. nii et siis kui ma saaksin iga eksami eest, mille olen sooritanud rohkemale kui 90le punktile, ühe sefiiritordi, oleks mul üks tort edukalt olemas ja 96 punkti ka! sinna ei mahtunud isegi mu kõige... optistlikumad ootused, nii et viiuldaja kavatseb olla häppi ja väsinud kuni poole kümneni hommikul, mil kõik ülejäänud ka teada saab.
jep, nüüd olen ma otsustanud kinkida oma homme köitmisse mineva luulevärgelduse 15le inimesele ja lilli anda 9le õpsile. sobib? ma ei tea küll, mida iss ütleb, kui ma tal järjekordselt 300 lehekülge tulematerjali moodustada lasen...
viiuldasin kell 01:03
jep, nüüd olen ma otsustanud kinkida oma homme köitmisse mineva luulevärgelduse 15le inimesele ja lilli anda 9le õpsile. sobib? ma ei tea küll, mida iss ütleb, kui ma tal järjekordselt 300 lehekülge tulematerjali moodustada lasen...
viiuldasin kell 01:03
19 juuni 2003
18 juuni 2003
m oli minu eriti optistlike arvestuste järgi viimase aasta jooksul taga-kaukaasias või shanghais või uruguays (tegelikult küll malaisias). ta oli oma heledad lokid tumedaks toonitanud ja lõua otsa väikse karvkatte tekitanud. selle kahe sekundi jooksul, millal mu pilk teda haarata jõudis (enne kui aju tuttaval kombel röökima pistis ja vaatama läks, millega siseelundid tegelevad), tundus ta ka olevat alla võtnud ning uuesti saavutanud selle vastupandamatu külgetõmbejõu, mis teda aastaid tagasi iseloomustas. aga ma võin ka eksida. igatahes kiusas saatus mind temaga veel ühe kahvatu korra, mil mu buss temast mööda sõitis. mul polnud küll prille ees, aga tema kuju suudan ma eksimatult ka kuklaga teiste hulgast eristada. siin pole isegi vahet, kas kuklaga olen mina või tema.
lõpp hea, kõik hea.
mulle meenus, kuidas pühapäeval kairikaisa juurest lahkudes oli autoaknast näha taevalapp, kus mitme kilomeetri kaugusel vihma sadas. ja selle sajupilve sees oli mõne ruutsentimeetri suurune värvilaik. see oli näpuotsatäis vikerkaarevärve, mis seal sadas. see oli midagi uut.
järgmine päev: optistlik=optimistlik
viiuldasin kell 00:14
lõpp hea, kõik hea.
mulle meenus, kuidas pühapäeval kairikaisa juurest lahkudes oli autoaknast näha taevalapp, kus mitme kilomeetri kaugusel vihma sadas. ja selle sajupilve sees oli mõne ruutsentimeetri suurune värvilaik. see oli näpuotsatäis vikerkaarevärve, mis seal sadas. see oli midagi uut.
järgmine päev: optistlik=optimistlik
viiuldasin kell 00:14
17 juuni 2003
and we've got the winner! (või de viineer, nagu maria n või keegi taoline eelmisel aastal lõõritas)
päris puhta südamega võin tunnistada, et saabusin just elina lõpetamiselt, mis sai üsna kähku ka andri, kalmeri, kalmer kase (gothiuse), mari zobeli, kadri kivistiku tütre ja veel tohutute masside lõpetamine. eino ausõna. ma nägin ühte meie kooli vilistlast, keda kavatsesime suureks kutsuda ning kes oli kiilaks läinud ja püüdis seda üle otsmiku kammitud karvadega veelgi esile tõsta. ma nägin tema kauaaegset küljeluud brittat, samuti meie vil!i, kelle pea oli brünetist heleblondiks läinud. ma nägin kukat - ja ta NOOGUTAS mulle! ohjaa, siis ma nägin tarmot - ja ma ei kahtlustanud mitte kõige vähimatki. ma arvutasin kähku välja, kui kaugel tambet peaks omadega olema (mul ei tulnud isegi pähe, et tegelikult on tarmo ise juba neljandal kursal), ma silmasin kaugelt jaanust - ahjaa, tema lõpetamisel tarmo ongi! - ning ma ei tulnud selle pealegi, et NÜÜD midagi kahtlustada.
aga siis muidugi tuli m ja tervitas mind.
kas ma siin üldse kunagi m'ist olen rääkinud? ega ma ei kavatse nüüd ka suuremat seletada. tõsi ju on, et peaksin ta endale depressioonide korral ravimiks palkama - ikka veel toob ta nägemine mulle järgnevaks kümneks tunniks näole mitte ainult naeratuse, vaid tõelise naeru.
talle võiks kukkuda pähe telliskivi kirjaga "madlil on laupäeval lõpetamine".
ahjaa, see ka veel: laupäeval kell 14:00 tartu kommertsgümnaasiumis on viiuldajake isiklikult üleni roosasse seelikusse ja korsetti mässitud ning ootab teie lilli ja naeratusi.
viiuldasin kell 19:13
päris puhta südamega võin tunnistada, et saabusin just elina lõpetamiselt, mis sai üsna kähku ka andri, kalmeri, kalmer kase (gothiuse), mari zobeli, kadri kivistiku tütre ja veel tohutute masside lõpetamine. eino ausõna. ma nägin ühte meie kooli vilistlast, keda kavatsesime suureks kutsuda ning kes oli kiilaks läinud ja püüdis seda üle otsmiku kammitud karvadega veelgi esile tõsta. ma nägin tema kauaaegset küljeluud brittat, samuti meie vil!i, kelle pea oli brünetist heleblondiks läinud. ma nägin kukat - ja ta NOOGUTAS mulle! ohjaa, siis ma nägin tarmot - ja ma ei kahtlustanud mitte kõige vähimatki. ma arvutasin kähku välja, kui kaugel tambet peaks omadega olema (mul ei tulnud isegi pähe, et tegelikult on tarmo ise juba neljandal kursal), ma silmasin kaugelt jaanust - ahjaa, tema lõpetamisel tarmo ongi! - ning ma ei tulnud selle pealegi, et NÜÜD midagi kahtlustada.
aga siis muidugi tuli m ja tervitas mind.
kas ma siin üldse kunagi m'ist olen rääkinud? ega ma ei kavatse nüüd ka suuremat seletada. tõsi ju on, et peaksin ta endale depressioonide korral ravimiks palkama - ikka veel toob ta nägemine mulle järgnevaks kümneks tunniks näole mitte ainult naeratuse, vaid tõelise naeru.
talle võiks kukkuda pähe telliskivi kirjaga "madlil on laupäeval lõpetamine".
ahjaa, see ka veel: laupäeval kell 14:00 tartu kommertsgümnaasiumis on viiuldajake isiklikult üleni roosasse seelikusse ja korsetti mässitud ning ootab teie lilli ja naeratusi.
viiuldasin kell 19:13
16 juuni 2003
mu suguvõsa on suures osas rase.
ma isegi ei võta enam vaevaks väidelda inimestega selle üle, misasi on tõeline tarkus ja kui palju seda kellelgi olevat tundub - ma leian, et mul pole selleks õigusi.
ma lähen põgenen kuskile thomas more'i ja dante vahele unenägude rüppe. nood (unenäod, mitte dante) segavad ju mu öid nagunii kogu aeg.
viiuldasin kell 01:02
ma isegi ei võta enam vaevaks väidelda inimestega selle üle, misasi on tõeline tarkus ja kui palju seda kellelgi olevat tundub - ma leian, et mul pole selleks õigusi.
ma lähen põgenen kuskile thomas more'i ja dante vahele unenägude rüppe. nood (unenäod, mitte dante) segavad ju mu öid nagunii kogu aeg.
viiuldasin kell 01:02
15 juuni 2003
Näe aeg on maas
vajun`d varjuta
näe aeg
aeg on maas
kõik noodiread on olnud head
näe aeg on maas
näe aeg on maas
ainult hetk taeva poole veab
nõnda ülevas toonis on lood
ja ka kirjaread
on head
pead tõstma pead
Näe aeg on maas
vajun`d varjuta
näe aeg
aeg on maas
kõik noodiread on olnud head
näe aeg on maas
näe aeg on maas
ma kallistasin neid ja me vaatasime naeratades üksteisele otsa. mu süda kukkus pisikesteks killukesteks nende jalge ette, kairi korjas need üles, puhus teetolmust puhtaks ja pistis taskusse. me naeratasime üksteisele veel korra, ma istusin autosse ja sõitsin minema.
kaisa on vaieldamatult eriline plikatirts, pisike nagu kirbusitt ja käbe nagu väike nõid.
kairiga on lood sootuks hullemad. kõigist meie erinevustest hoolimata on kairi minuga lubamatult sarnane. meil on samasugune huumorimeel, mõtteviis, intelligentsustase, maailmapilt, vabameelsuse level.
ma arvan, et see peaks olema keelatud.
viiuldasin kell 19:31
vajun`d varjuta
näe aeg
aeg on maas
kõik noodiread on olnud head
näe aeg on maas
näe aeg on maas
ainult hetk taeva poole veab
nõnda ülevas toonis on lood
ja ka kirjaread
on head
pead tõstma pead
Näe aeg on maas
vajun`d varjuta
näe aeg
aeg on maas
kõik noodiread on olnud head
näe aeg on maas
näe aeg on maas
ma kallistasin neid ja me vaatasime naeratades üksteisele otsa. mu süda kukkus pisikesteks killukesteks nende jalge ette, kairi korjas need üles, puhus teetolmust puhtaks ja pistis taskusse. me naeratasime üksteisele veel korra, ma istusin autosse ja sõitsin minema.
kaisa on vaieldamatult eriline plikatirts, pisike nagu kirbusitt ja käbe nagu väike nõid.
kairiga on lood sootuks hullemad. kõigist meie erinevustest hoolimata on kairi minuga lubamatult sarnane. meil on samasugune huumorimeel, mõtteviis, intelligentsustase, maailmapilt, vabameelsuse level.
ma arvan, et see peaks olema keelatud.
viiuldasin kell 19:31
13 juuni 2003
eiei. nüüd siis sain tegelased avalikkuse ette toodud ja põrkasin kohemaid inimeste vastikule kombele fotode peal kena välja näha. osadele leidsin küll piisavalt pullid pildid, aga teistest pole lihtsalt olemas, tee mis tahad. kurb.
eile oli üle pika aja jälle r'i näha - osutus, et kõrgkooli edukaks lõpetamiseks on tal vaja teha meiega veel üks kähkukas lastetantsu näol. me olime muidugi pisut pubelikult solvunudki, et me lastetantsu nimetuse alla kõlbame (keskmine vanus ikkagi 18), aga elas üle. eile niisiis sai jälle pisut sinikaid moodustatuid (jah tõesti, teisipäevane-kolmapäevane annetrenn jättis siinkohal puudujäägid sisse) ja täna tegi nele sellist klassikat, et ohohoo. ta võttis meid jupphaaval läbi (kas mu jutt on piisavalt seksistlikult ebaselge?) ja lasi meil töötada ainult nende lihastega, mille olemasolust mul aimugi pole ja mille kasuatmisoskused mul puuduvad - aga ma julgen oletada, et seda enam saan ma homme nende eksistentsist teadlikuks. kui lugejail äkki nüüd küsimus tekib (keset suve veel trenni?), siis püüame end mingil määral vormi ajada ja sisseastumisteks valmistada. viljandis kestavad tantsukate katsed kolm, tallinnas neli päeva ning nalja ja naeru saab nabani. muuseas hakkasin ma uuesti kaaluma seda kirjanduse/rahvaluule värki, tulemuseks - närin end praegu gümnaasiumi kirjandusõpikutest uuesti läbi. hõissa koolivaheaeg. aga tegelikult arvestasin ma juba eelmisel aastal, et sel suvel koolivaheaega polegi...
ahja, u läks juba teist aastat järjest beach partyle kuskile bubisse turvana tööle. enne minekut harjutas veel kapikõndi, nii et mul külm higi otsaette tõusis. aga ta vähemalt teeskleb - täna nägin tänaval sellist jupatsi kulturisti taolist meest, kellel olid tagumikulihased nii suured, et teksad hädisena nende vahele olid surutud... ja tema tegi kapikõndi loomulikust intelligentsist. naljanumber.
kui veab, saab täna illile põrutet. mind ootab seal individuaalne trenn ja kirjanduseõpikud.
viiuldasin kell 19:32
eile oli üle pika aja jälle r'i näha - osutus, et kõrgkooli edukaks lõpetamiseks on tal vaja teha meiega veel üks kähkukas lastetantsu näol. me olime muidugi pisut pubelikult solvunudki, et me lastetantsu nimetuse alla kõlbame (keskmine vanus ikkagi 18), aga elas üle. eile niisiis sai jälle pisut sinikaid moodustatuid (jah tõesti, teisipäevane-kolmapäevane annetrenn jättis siinkohal puudujäägid sisse) ja täna tegi nele sellist klassikat, et ohohoo. ta võttis meid jupphaaval läbi (kas mu jutt on piisavalt seksistlikult ebaselge?) ja lasi meil töötada ainult nende lihastega, mille olemasolust mul aimugi pole ja mille kasuatmisoskused mul puuduvad - aga ma julgen oletada, et seda enam saan ma homme nende eksistentsist teadlikuks. kui lugejail äkki nüüd küsimus tekib (keset suve veel trenni?), siis püüame end mingil määral vormi ajada ja sisseastumisteks valmistada. viljandis kestavad tantsukate katsed kolm, tallinnas neli päeva ning nalja ja naeru saab nabani. muuseas hakkasin ma uuesti kaaluma seda kirjanduse/rahvaluule värki, tulemuseks - närin end praegu gümnaasiumi kirjandusõpikutest uuesti läbi. hõissa koolivaheaeg. aga tegelikult arvestasin ma juba eelmisel aastal, et sel suvel koolivaheaega polegi...
ahja, u läks juba teist aastat järjest beach partyle kuskile bubisse turvana tööle. enne minekut harjutas veel kapikõndi, nii et mul külm higi otsaette tõusis. aga ta vähemalt teeskleb - täna nägin tänaval sellist jupatsi kulturisti taolist meest, kellel olid tagumikulihased nii suured, et teksad hädisena nende vahele olid surutud... ja tema tegi kapikõndi loomulikust intelligentsist. naljanumber.
kui veab, saab täna illile põrutet. mind ootab seal individuaalne trenn ja kirjanduseõpikud.
viiuldasin kell 19:32
12 juuni 2003
11 juuni 2003
et olla eriti jobu, tuleb leppida ma'ga kokku, et ta tuleb minu poole - siis saab ta oma kauaoodatud pildid tagasi ja eagle eye jerry plaadi ka. no ja siis tuleb hommikul pisut lobiseda ja mingil määral filosofeeridagi ja amelié'd vaadata (kolmandat korda) ja siis trenni joosta, nii et plaat ja pildid kenasti üle andmata jäävad. mul oli eriti loll, mõttetu ja saamatu tunne (nagu tihti tegelikult).
pratchettist niisiis. lugema hakkasin juhuslikult, maitse on mul nagu ta on (coelhot pole lugenud ja ei tunne huvi ka, kenderkõussaarteised jätavad külmaks, erakordse tortrusega meeldib mulle harry potter, galaktikas hääletaja käsiraamatud, gerald durrelli tööd ja karl may. huviga võin lugeda veel sherlock holmesi, perry masoni juhtumeid ja hesset, samuti shakespeare'i ja tove janssonit, varem neelasin lindgreni kõiki lugusid jne. maailmaklassikast eriti ei pea, aga kui ema mulle sunniviisiliselt ette paneb, siis loen. üldiseks kahtlaseks harjumuseks on raamatute ülelugemine veel... ja veel... ja niiviisi aastas vähemalt korra - eriti just durrelli, lindgreni, janssoni ja may korral. viimase winnetou-lugudest suudaksin mitmeidki kohti tsiteerida. ja no potterist ma parem ei räägi, seda ma tean eest taha ja tagant ette ja pea alaspidi ning olen selle lisaks veel ajalis-sisuliselt sügavalt läbi analüüsinud. emme kaebab pidevalt, et ma peaksin lasteraamatute lugemise maha jätma). loetud on "võlukunsti värv", "fantastiline valgus", "võluv võrdsus", "mort", "vahid!vahid!", "eric", "liikuvad pildid", "õed nõiduses", "vaibarahvas". ja muidugi tema ja neil geimehe "head ended" on üle igasuguse prahi, võta kuidas tahad. viimasena (õigemini viimase uuena, sest peale seda olen sel nädalal vist kolme pratchettit veel lugenud) lugesin "ürgsortsi" ja see oli ausalt öeldes halb üllatus, kuna mingeil kummalistel põhjustel oli see üks kehvemaid. võibolla tal olid pahad päevad sel ajal või biovoolud tegid jõnkse või mine tea.
nüüd lähen olen pube ja jalutan käsikäes mööda linna ringi. muuseas töötab lill kosmeetikafirma reklaamijana ja eile nägin teda lõunakeskuses. lobisesime trenniasjadest (ta tegi kogu aeg näo, nagu tutvustaks mulle toodet, sest tuttavatega oli tal keelatud rääkida) ja siis lõpuks küsisin, et no kuidas siis see kosmeetikaasi on. ta naeratas mulle säravalt, näitas kenasti tootele ja teatas vaikselt, milline jube pask see on.
viiuldasin kell 18:56
pratchettist niisiis. lugema hakkasin juhuslikult, maitse on mul nagu ta on (coelhot pole lugenud ja ei tunne huvi ka, kenderkõussaarteised jätavad külmaks, erakordse tortrusega meeldib mulle harry potter, galaktikas hääletaja käsiraamatud, gerald durrelli tööd ja karl may. huviga võin lugeda veel sherlock holmesi, perry masoni juhtumeid ja hesset, samuti shakespeare'i ja tove janssonit, varem neelasin lindgreni kõiki lugusid jne. maailmaklassikast eriti ei pea, aga kui ema mulle sunniviisiliselt ette paneb, siis loen. üldiseks kahtlaseks harjumuseks on raamatute ülelugemine veel... ja veel... ja niiviisi aastas vähemalt korra - eriti just durrelli, lindgreni, janssoni ja may korral. viimase winnetou-lugudest suudaksin mitmeidki kohti tsiteerida. ja no potterist ma parem ei räägi, seda ma tean eest taha ja tagant ette ja pea alaspidi ning olen selle lisaks veel ajalis-sisuliselt sügavalt läbi analüüsinud. emme kaebab pidevalt, et ma peaksin lasteraamatute lugemise maha jätma). loetud on "võlukunsti värv", "fantastiline valgus", "võluv võrdsus", "mort", "vahid!vahid!", "eric", "liikuvad pildid", "õed nõiduses", "vaibarahvas". ja muidugi tema ja neil geimehe "head ended" on üle igasuguse prahi, võta kuidas tahad. viimasena (õigemini viimase uuena, sest peale seda olen sel nädalal vist kolme pratchettit veel lugenud) lugesin "ürgsortsi" ja see oli ausalt öeldes halb üllatus, kuna mingeil kummalistel põhjustel oli see üks kehvemaid. võibolla tal olid pahad päevad sel ajal või biovoolud tegid jõnkse või mine tea.
nüüd lähen olen pube ja jalutan käsikäes mööda linna ringi. muuseas töötab lill kosmeetikafirma reklaamijana ja eile nägin teda lõunakeskuses. lobisesime trenniasjadest (ta tegi kogu aeg näo, nagu tutvustaks mulle toodet, sest tuttavatega oli tal keelatud rääkida) ja siis lõpuks küsisin, et no kuidas siis see kosmeetikaasi on. ta naeratas mulle säravalt, näitas kenasti tootele ja teatas vaikselt, milline jube pask see on.
viiuldasin kell 18:56
10 juuni 2003
ma tahaks liiva alla pugeda. üsna sügavale.
ma isegi EI TUNNE mõtlikku kahetsust selle üle, et asjad on ilmselgelt nii, nagu nad on - nii et ma pole kurbus.
ma olen suht õnn.
viiuldasin kell 22:50
ma isegi EI TUNNE mõtlikku kahetsust selle üle, et asjad on ilmselgelt nii, nagu nad on - nii et ma pole kurbus.
ma olen suht õnn.
viiuldasin kell 22:50
08 juuni 2003
nagu mul poleks olnud targemat teha. ma sõitsin illile kõigest selleks, et joonistada, pratchetti "vaibarahvast" lugeda, emmekadriainariga otepääl "eesti matusel" käia, rohida, riisuda, põrandaid pühkida, vaipu kloppida, saepuru köhida, süüa teha, grillida, saunas käia ja ära põleda. ja sellest midagi targemat polegi, teate! ei, mitte ärapõlemisest, see on küllaltki loll. see on valus ja punane ja kole ja teatud viisil eksootiline, nii et ma üsna suure alastusastmega oma toas sambarütmides ennastunustavalt ringi kargan ja püüan üheaegselt puusi väristada ja kõhtu võngutada ja see kõik peab veel ahvatlev välja ka nägema... tulemuseks muidugi itsitav ja mitteahvatlevväljanägev mina.
ma olin juba unustanud, millise rahulduse võib saada tartu turuhoone külastamisest. ma kõndisin seal reedel paar tiiru ringi, siis kõndisin asju hankides veel neli-viis tiiru ja siis kõndisin niisama nautides ning tegin paar kaheksat ja kuut. see oli tõeline sanatoorium, silmas pidades tõsiasja, et just enne olin ma läbi elanud situatsiooni, kus ma MITTE KUIDAGI käituda ei osanud. ma tundsin, et ma olen olemas ja et ma olen isegi mina, aga ma ei osanud mitte midagi öelda, mitte midagi teha, mitte kuhugi vaadata. mu tunded olid sügavale kõhu alaossa kukkunud ja keeldusid minuga kontakteerumast. mu aju lehvitas mulle pläsku katuselt ja tõmbas hašši. mu varbad jäätusid. totaalne plokk. sellest on isegi kahju.
igal juhul sain ma tundideks sukelduda pizzavalmistamise õndsusesse. ma arvan, et täiskasvanute koduotsimine-pereloomine-jne pole muud kui üks mastaapne kodumäng. kui mina teen süüa, tunnen ma ennast igatahes samamoodi nagu siis, kui ma mängisin söögi tegemist.
järelikult kuskil mu sisemuses need mõisted kattuvad ja elu ongi mäng.
see viimane avastus nüüd küll eriti originaalne polnud - aga millal olen mina enne hoolinud?
möödunud nädalal tuli siis kolm külastatud muuseumi, kusjuures ma teen seda seetõttu, et kogu kunstipahna sees leidub alati mõni pärl.
viiuldasin kell 23:55
ma olin juba unustanud, millise rahulduse võib saada tartu turuhoone külastamisest. ma kõndisin seal reedel paar tiiru ringi, siis kõndisin asju hankides veel neli-viis tiiru ja siis kõndisin niisama nautides ning tegin paar kaheksat ja kuut. see oli tõeline sanatoorium, silmas pidades tõsiasja, et just enne olin ma läbi elanud situatsiooni, kus ma MITTE KUIDAGI käituda ei osanud. ma tundsin, et ma olen olemas ja et ma olen isegi mina, aga ma ei osanud mitte midagi öelda, mitte midagi teha, mitte kuhugi vaadata. mu tunded olid sügavale kõhu alaossa kukkunud ja keeldusid minuga kontakteerumast. mu aju lehvitas mulle pläsku katuselt ja tõmbas hašši. mu varbad jäätusid. totaalne plokk. sellest on isegi kahju.
igal juhul sain ma tundideks sukelduda pizzavalmistamise õndsusesse. ma arvan, et täiskasvanute koduotsimine-pereloomine-jne pole muud kui üks mastaapne kodumäng. kui mina teen süüa, tunnen ma ennast igatahes samamoodi nagu siis, kui ma mängisin söögi tegemist.
järelikult kuskil mu sisemuses need mõisted kattuvad ja elu ongi mäng.
see viimane avastus nüüd küll eriti originaalne polnud - aga millal olen mina enne hoolinud?
möödunud nädalal tuli siis kolm külastatud muuseumi, kusjuures ma teen seda seetõttu, et kogu kunstipahna sees leidub alati mõni pärl.
viiuldasin kell 23:55
06 juuni 2003
hmm. homse päeva, kella järgi tänase, võib üsna mitteametlikult kuulutada järjekordseks pitsapäevaks! varem püüdsin neid pidada kord kuus, aga pisut tihti tundus, nii et nüüd tegin suurema pausi... ehk siis viimased pitsad veeretasin keset detsembri kuumi sündmusi. ma vist olen paari päevaga jälle kilokese alla võtnud (kondenspiima dieet ja füüsiline tegevusetus, kuigi väheldane siseelundite treenimine), nii et võib endale lubada küll.
võtsin future ametlikult kodukalt need pildid ja tegin natuke ilusamaks, kahjuks pole minu tantsu omad veel cd pealt ära päästetud.
mul ei olnud täna absoluutselt mitte midagi öelda ja ma tegin seda tervelt kaheksal real!
viiuldasin kell 02:12
võtsin future ametlikult kodukalt need pildid ja tegin natuke ilusamaks, kahjuks pole minu tantsu omad veel cd pealt ära päästetud.
mul ei olnud täna absoluutselt mitte midagi öelda ja ma tegin seda tervelt kaheksal real!
viiuldasin kell 02:12
04 juuni 2003
eriti nilbe on see, kuidas kõik head mõtted, mille ma süstemaatiliselt päeva jooksul endale kõrva taha panen, on blogimise ajaks kuskile hulpima läinud. eks ma siis alusta sellest viimasest, mis minu õhtut täitis, ehk siis IQ testidest. ma võtsin vahuri eeskujul käsile ja lahendasin hooga kolm ära, nii et tulemuseks tulid 137, 110 ning 135 - ehk siis vastavalt pisigeenius, keskmine inimene ja visual mathematic. absurd. ma ei teadnud mida ingliskeelse arvutamise juures need odd ja even numbrid tähendasid ja üldse mängisin mitme koha peal pisijumalat. kas te ka teate, kuidas ma oma saksa proovieksamil mõned valikvastused välja munesin? lugesin palvet: meie-isa-kes-sa-oled.. jne. see vastus tuli õige.
vahur mainis esimest korda mind pikemalt ära seoses pubede sarnasusega hormonaalsete viitsüstikuga pommidele. ma kaalusin seda asja nii- ja naapidi ja leidsin, et tänapäeval pole vanematel enam probleemi, võsukesed leiavad juba kuuendas-seitsmendas klassis endale käepikendused ja hormonaalsed probleemid aetakse päeva jooksul koridorinurkades ja õhtu jooksul mujal paikades kenasti korda. küll aga suutis ta mulle meelde tuletada ühe mu viimaseist mõtteainetest - tantsuetenduse vaatamisel muutub üsna pea ebaoluliseks tulemus, mida looja taotlenud on. ei ole vahet, mis idee autor oma tööle andis, loeb vaid see, mida see vaatajale tähendama hakkab. niimoodi on armastus ka - ma MÕTLEN, et ma armastan kedagi, see on üdini illusoorne seisund, millel põhineb siin maailmas ometigi nii palju... ehk siis tegelikult pole reaalsus kuigi reaalne, suurem osa sellest on väljamõeldis ja enamik asju on nii, nagu me arvame, et nad on.
ma olen salatite kuninganna.
viiuldasin kell 23:30
vahur mainis esimest korda mind pikemalt ära seoses pubede sarnasusega hormonaalsete viitsüstikuga pommidele. ma kaalusin seda asja nii- ja naapidi ja leidsin, et tänapäeval pole vanematel enam probleemi, võsukesed leiavad juba kuuendas-seitsmendas klassis endale käepikendused ja hormonaalsed probleemid aetakse päeva jooksul koridorinurkades ja õhtu jooksul mujal paikades kenasti korda. küll aga suutis ta mulle meelde tuletada ühe mu viimaseist mõtteainetest - tantsuetenduse vaatamisel muutub üsna pea ebaoluliseks tulemus, mida looja taotlenud on. ei ole vahet, mis idee autor oma tööle andis, loeb vaid see, mida see vaatajale tähendama hakkab. niimoodi on armastus ka - ma MÕTLEN, et ma armastan kedagi, see on üdini illusoorne seisund, millel põhineb siin maailmas ometigi nii palju... ehk siis tegelikult pole reaalsus kuigi reaalne, suurem osa sellest on väljamõeldis ja enamik asju on nii, nagu me arvame, et nad on.
ma olen salatite kuninganna.
viiuldasin kell 23:30
aaaga just praegu avasin teller.diip.ee pommpildi ja jõllitasin seda uskumatult vähemalt 45 sekundit!
mul jääb sõnadest puudu.
viiuldasin kell 02:19
mul jääb sõnadest puudu.
viiuldasin kell 02:19
hmmm. viimase nädala jooksul olen lugenud-vaatanud mingit viit variatsiooni teemal eva-adam-patt-maailmalõpp. can't help thinkin see võib olla mingi vihje. ma ei ütle, et see mu vaimsele olukorrale head mõju avaldab: olles jõudnud "dogma" vaatamisega senimaale, kus naisele tänaval kolm kolli kallale tulevad ja ta auto alt oma võtmeid kätte ei saa, läksin ma koeraga välja ning terve selle aja pigistasin hajameelselt taskus võtmeid. muuseas suutsin ma üsna pika (ja ladusa) ingliskeelse arutelu tulemusena iseendale selgeks teha, et inimesed on lehmad, kasutades mõningaid lapselikke filoloogilisi ja keele iseärasustest tulenevaid vahendeid. mu avalause kujutas endast kaebust minu hääletooni üle, muuseas.
ma kohtusin täna bussis kahe noore küünarnukiga, kes mind üsna otsustavalt peksid ja soovitud tulemuste puudumisel suu appi kutsusid, nii et mind saadeti kõiksugu mõnusatesse kohtadesse, samal ajal kui mina ei näinud esiteks põhjust hakata ukse poole tormama juba kaks bussipeatust enne ning samuti oli mul astuda ainult vanatädide jalgadesse - nii et ma valisin siis kõne all oleva noormehe füüsilised ja verbaalsed tähelepanuavaldused. ma olin pärast püha viha täis ja mõtlesin juba blogijate võimsaimale kättemaksuvahendile SISSEKANNE, aga ma ei hakka kurema (mis iganes see verb ka ei peaks tähendama).
samas jälle sellele maailmalõpule mõeldes. see, et ma olen näinud päris erinevaid variatsioone "olen-loom-kes-toitub-sinu-ajust-kuni-sured" teemal, ei tähenda ju, et mul selliste loomakestega pistmist tuleb. või mis.
can't help it, but it's a teller disease - laiskus üle kõige.
viiuldasin kell 02:15
ma kohtusin täna bussis kahe noore küünarnukiga, kes mind üsna otsustavalt peksid ja soovitud tulemuste puudumisel suu appi kutsusid, nii et mind saadeti kõiksugu mõnusatesse kohtadesse, samal ajal kui mina ei näinud esiteks põhjust hakata ukse poole tormama juba kaks bussipeatust enne ning samuti oli mul astuda ainult vanatädide jalgadesse - nii et ma valisin siis kõne all oleva noormehe füüsilised ja verbaalsed tähelepanuavaldused. ma olin pärast püha viha täis ja mõtlesin juba blogijate võimsaimale kättemaksuvahendile SISSEKANNE, aga ma ei hakka kurema (mis iganes see verb ka ei peaks tähendama).
samas jälle sellele maailmalõpule mõeldes. see, et ma olen näinud päris erinevaid variatsioone "olen-loom-kes-toitub-sinu-ajust-kuni-sured" teemal, ei tähenda ju, et mul selliste loomakestega pistmist tuleb. või mis.
can't help it, but it's a teller disease - laiskus üle kõige.
viiuldasin kell 02:15
03 juuni 2003
mmm
kusjuures ma sattusin ürgsesse vaimustusse supernormaalse jeesusemängust.
vajan abi.
viiuldasin kell 12:21
kusjuures ma sattusin ürgsesse vaimustusse supernormaalse jeesusemängust.
vajan abi.
viiuldasin kell 12:21
aga tolle pläskufotoga sai muidugist nalja nabani. päev enne käisin u-ga piilumas, et mis võimalused seal on ja kuidas tantsimiseks ruumi jätkub ja mis seal üldse teha annab. külmetasime päris kaua, siis kõllas siim tella, tahtis taskuarvutit ja ma kobisin tema poole.
järgmisel päeval trennis olin nahhaal: sul 10 krooni on? jah. lämme siis pläskusse. ok.
ma lasin neil kõigepealt lihtsalt karelda, siis süstemaatiliselt karelda ja siis temaatiliselt karelda või kuidagi nii. ise vedelesin erinevates poosides pikali maas või hüplesin käsipuude peal edasitagasi (aga seda tegid nemad ka). siis sai mul film täis ja me hakkasime hoopis matrixit tegema, nii et mina jooksin mööda katust edasi tagasi, geisha oli taldrik, mis lendas läbi õhu, ja kuul, mis lendas ka läbi õhu. mina murdsin peaaegu selja ja oleks peaaegu peadpidi katile kõhtu hüpanud, kui ta ei oleks üheksandat raseduskuud piisavalt ilmekalt demonstreerinud, nii et me naerust luksudes alla pidime potsatama. kellelgi oli mingil põhjusel õhupall kaasas ja see üritas kolm korda minema lennata ja siis käis õhupallijaht - ning ventilaatorile me ei meeldinud ja ta möirgas üha kõvemini. kõige lõpuks taipas vist väike kati, et ta kardab kõrgust, ning me leidsime, et sel juhul oli ta küll õigesse kohta sattunud.
kui tagasi alla jõudsime, siis letis olev blond tibi irvitas teadjalt. turvakaamerad on üldse kõva sõna viimasel ajal - atlantise garderoobis oleva turvakaamera avastasime me alles siis, kui geisha oli viis minutit järjest palja ülakehaga põrandal istunud ja ennastunustavalt oma trikood õmmelnud. väike kati istus pesuväel oma toolil ja hakkas vist ka just midagi vahetama, kui ta pilk juhtus ühele seinale ja selles seinas oli klaasuks. sellepeale ütles ta "kui tore" ning istus otsustavalt põrandale.
kurb, aga tõsi - tantsijatena on meil igasugused tunded alastusse kadunud ja meie pärast võib ruumis olla kasvõi sada meest, peaasi, et nad näljased pole.
viiuldasin kell 12:15
järgmisel päeval trennis olin nahhaal: sul 10 krooni on? jah. lämme siis pläskusse. ok.
ma lasin neil kõigepealt lihtsalt karelda, siis süstemaatiliselt karelda ja siis temaatiliselt karelda või kuidagi nii. ise vedelesin erinevates poosides pikali maas või hüplesin käsipuude peal edasitagasi (aga seda tegid nemad ka). siis sai mul film täis ja me hakkasime hoopis matrixit tegema, nii et mina jooksin mööda katust edasi tagasi, geisha oli taldrik, mis lendas läbi õhu, ja kuul, mis lendas ka läbi õhu. mina murdsin peaaegu selja ja oleks peaaegu peadpidi katile kõhtu hüpanud, kui ta ei oleks üheksandat raseduskuud piisavalt ilmekalt demonstreerinud, nii et me naerust luksudes alla pidime potsatama. kellelgi oli mingil põhjusel õhupall kaasas ja see üritas kolm korda minema lennata ja siis käis õhupallijaht - ning ventilaatorile me ei meeldinud ja ta möirgas üha kõvemini. kõige lõpuks taipas vist väike kati, et ta kardab kõrgust, ning me leidsime, et sel juhul oli ta küll õigesse kohta sattunud.
kui tagasi alla jõudsime, siis letis olev blond tibi irvitas teadjalt. turvakaamerad on üldse kõva sõna viimasel ajal - atlantise garderoobis oleva turvakaamera avastasime me alles siis, kui geisha oli viis minutit järjest palja ülakehaga põrandal istunud ja ennastunustavalt oma trikood õmmelnud. väike kati istus pesuväel oma toolil ja hakkas vist ka just midagi vahetama, kui ta pilk juhtus ühele seinale ja selles seinas oli klaasuks. sellepeale ütles ta "kui tore" ning istus otsustavalt põrandale.
kurb, aga tõsi - tantsijatena on meil igasugused tunded alastusse kadunud ja meie pärast võib ruumis olla kasvõi sada meest, peaasi, et nad näljased pole.
viiuldasin kell 12:15
01 juuni 2003
ma mõtlen, et kui valu on vägaväga suur, kuidas saab siis selle kohta valu öelda? valus on põlv ära lüüa või valus on õla peal keerelda - too on valu. aga SUUR valu on nii suur, et valu on selle kohta nagu vähe öeldud.
armastusega on umbes sama lugu.
aga praegu on vägaväga valus ja põhjuseks on luuüdini ulatuv armastus, igatsus, iha
tantsu vastu.
viiuldasin kell 23:44
armastusega on umbes sama lugu.
aga praegu on vägaväga valus ja põhjuseks on luuüdini ulatuv armastus, igatsus, iha
tantsu vastu.
viiuldasin kell 23:44
kujundas: maali
