<$BlogRSDUrl$>


ikka ta viiuldab

          kodu
      vend siim
   sirel
   helena
    noor e
    geish
   nellu
    mm
    kaisa (maisaa)


viiuldajake
 issemm
siimelina
kataainar&co
kaidivahur&co
vusserdis
geisha
nellu
hundid (love)
FX (love)


vanad:

  2009
1 2 3 4
5 6 7 8
9 10 11 12

  2008
1 2 3 4
5 6 7 8
9 10 11 12

  2007
1 2 3 4
5 6 7 8
9 10 11 12

  2006
1 2 3 4
5 6 7 8
9 10 11 12

  2005
1 2 3 4
5 6 7 8
9 10 11 12

  2004
1 2 3 4
5 6 7 8
9 10 11 12

  2003
1 2 3 4
5 6 7 8
9 10 11 12

  2002
12 8-12

27 oktoober 2009

I liked to think about you,
even though you did not exist,

or maybe you existed unnoticed,
somewhere else and still you.

It is rather easy to start missing love.
It has been only three months and I'm already pathetic.

Please, love,
come to my way very slowly, but surely.


viiuldasin kell 02:17


23 oktoober 2009



andsin pisikestele laost halloween'i riided, üks on absindihaldjas ja teine punkprintsess, mu suurim kahetsus on, et ma ei saa minna musta balletiseeliku ja rämeda gootikuna nendega kaasa,

ma kannan neid kätel ja nad kirvendavad mu meelel ja silmalaugudel,

nad on ilusad ja läbipaistvad.

olen nii töös ja koolis, ma loodan, et ma ikka märkan pühakuid ja hingi tulemas, see on alati mulle oluline olnud, ma ei tohi seda maha magada, nagu ma viimasel ajal KÕIK asjad magan. Olin täna 5 tundi loengutes, jahh, aga hommikul avastasin oma toast kaks külmunud tüdrukut ja ikka ei suutnud tuba koristada, lugesin antropoloogia tekste ja jäin hiljem magama, aga seekord vähemalt ei maganud sisse...

keegi leiutage äratuskell, mis toimiks.


viiuldasin kell 23:22


22 oktoober 2009

Andke mulle üks põhjus voodisse minna,
mida ma kuulaks.

Ja äratage mind nelja tunni pärast üles,
nii et ma ärkaks.

Neil hetkedel ma vihkan üksi elamist.
Ja mul on puudu mu neleoktoober.
'''
give me only one reason to go to bed,
that i would listen

and wake me up in four hours,
so i would really rise

in that moments i detest living alone


viiuldasin kell 04:13


19 oktoober 2009

Every day I'll think at least once to the coming winter in Venice, I feel very different this time, as if I'm going to a much darker or dangerous trip. I don't have much to hide behind lately and it's scarier.

Everything is scarier these days and it's intoxicating.
And then there are moments that are truly boring.
Strange.


viiuldasin kell 21:06


Mu kampsunivarrukad on küünlarasvased.

Me tegime selle aasta viimase võtte, rongkäigu Raekoja platsil ja mungad Dominiiklastes, ja viimaste puhul kiskus asi väga Harry Potteriks ära (lehvivates rüüdes inimesed pikkades kivistes koridorides õhtusöögile minemas). Raekoja ees dresseeris meeskond ühtäkki tuvisid ning Dominiiklastes lisandus meie soundtrack'ile üliootamatult kirikukellade kutse, nii et asi tundus olevat kõrgematele jõududele meelepärane. Ma ei saanud jälle paljusid osalemast tänada, aga õhtuks olid laod ja ruumid taas peaaegu korras, inimesed laiali ning mõtted mu peas ka, seega hea-hea-hea.

Kurb uudis oli ka ja meie söögilaua must lina õigustas ennast.

Hommikuks olin unustanud, et sel nädalal hakkasid meil prantslase loengud. Kihutasin taksoga ja viimase rahaga kohale ning ta kanaliseeris kogu esimese tunni Allo-Allo'd. Püüdsin ärgata oma näljast (siiamaani pole söönud) ning märkasin korraga, et mitmed tööasjad on lootusetult, meeletult, hädiselt laokil. Hakkasin neid otsast näksima.

Inimesed, kes mu ellu viimasel ajal on (pea ees) hüpanud, on väga teistsugused. See tekitab elevust.

'''
ohh, end then I went to see 'the ugly truth' just so that I wouldn't have to think about anything, but they didn't sell me any popcorn, closed etc, I was so sad. They didn't sell any popcorn for I, either, although he has the nicest ass.
Later we were having drinks, just because for once (it has happened more, of course) I deserved it and felt like it.
I came home and those sweet sweet girls were sitting on the balcony for whatever reason. I had the second sigarette of my life and went to talk to my dog.
I woke up rememebering that I had the lectures of the french guy starting in 20 minutes.
That's why I'm still wearing the sweater with candlewax on it's sleeves.


viiuldasin kell 17:16


17 oktoober 2009

Lihtsalt korraks, üheks õhtuks, andke
AJAKEERAJA,
palun, palun,
palun,
mul on vaja minna 20 tundi tagasi ja MAGADA.


viiuldasin kell 02:36


14 oktoober 2009

I think my cousin is living my dream life because she is artistic soft punk and junkie in Tartu and my other cousin is living my other dream life because she has fiery pink hair and she works as a cook in London. My third cousin might live my third dream life because she is a mother of two beautiful daughters working as a teacher in Hiiumaa and my brother is simply traveling my dream life away. And my sister has a dream home.
It's all very nice and well.

Kind of failed my photography lesson today, I'm badly in need for a new lens and some proper light.
Proper light. In autumn in Estonia.
Hah.

The wind is trying to kill my gate and the dog left me big and stinky SOS messages on the carpet today. I apologized and cleaned it up. The kitchen shelf fell on the stove the other day and lot's of things burned, together with a perfectly good package of caramel tea. There was also a shower of macaronis and rice...
The vinegar flies decided to live on the bathroom wall.

I should be INCREDIBLY organized to stay in one piece this week, but I just don't feel like it. I'm lazy when I'm alone.
This is so stupid.
It's autumn and people craving for romance are bleeding everywhere around.


viiuldasin kell 20:54


uuuu uuu

ma peaksin teile rääkima Heimtalist, me istusime Anu Rauaga ja hiljem üksinda telgedel ja püüdsime musterdada linde ja näputasime nööre,
lambad olid igal pool ja kihnu.
aga ma jälle ei jaksa.

ma kahtlustan, et mu ajutine plomm tuli ära, ja tuim valu igemes, ma ei taha vaadata,
ja liiga palju magusat kaks päeva.
4 ja pool auku veel.

olen olnud rohkem koeraga ning püüan luua pilte, arvasind seda mitte oskavat, tuli välja, et kõlban nii filmideks kui visanditeks. tahaksin jälle poseerida, see oli korraks easy money. ja õhtul vestlesin ühe vanema eksiga, see oli lõbustav, ta kapuutsikõrvad nagu koeral,

aa, mul on vaja mustavalgekirjut koera, kui operaator-lavastaja selle heaks peaks kiitma.
vahel pole mul üldse maitset.

ma vihkan, kui te nii kirjutate, mul läheb süda pahaks ja judinad tulevad peale, huvitav, millist õppetundi ma teie kaudu küll saan? ma ei ole varem selliseid mõtteid kuulnud. need tunduvad väljamõeldud. kogu see probleem on välja mõeldud, kas te ei märka?

ei ma ei lasku seletamisse praegu,

aga muide, pidin täna endale põhjendama mingeid muid asju:

Näiteks

Tee Kuubis ...
on ülikooliharidust hädavajalikult täiendav reaalse proovi- ja etenduskogemuse andja. Tee Kuubis projektidest suuremad on pikaajalised, professionaalse kunstniku tiimiga ja reaalse publikuga, kelle peal oma ideesid ning oma lavalist valmisolekut testida ja kellelt saada välisringi vastukaja. Tee Kuubis on kasvava partnerite võrgustikuga produktsiooniüksus, mille projektides osalemiseta oleks tudengitele jäänud avanemata väga mitmed arenguvõimalused.
Ma annan oma pea - kui Tee Kuubis poleks pakkunud mitmele tudengile etendusprotsessides osalemise kogemust, ei oleks need nii loovad, südikad, kiire reageerimise ja professionaalse suhtumisega (ning oma ideedega) nagu nad on.
Mina näiteks.


Millisena tahaks ülikool näha oma suhet Tee Kuubiga? Minu meelest on meie põhilisemaid ülesandeid ülikooli nime edastamine ja maine üleval hoidmine, samuti koreograafia osakonna eesmärkide täpsustamine (me ei tegele stripikavadega, meie töödel on sisu, meie silmad pärani ruumi, kostüümi, rolli, teema, inimeste, muusika jne kasutamise suhtes. Me oleme loovKUNSTNIKUD, mitte jalatõstjad).

Igal pool seome oma nimetutvustuse Ülikooli nimega. Mina isiklikult oma projektidele olen saanud väga palju tunnustavat vastukaja ja huvi meie kooli tegemiste vastu on suur. Sageli küsitakse hiljem, mis õppetoolis toimub ja mis õpilastest saab, mida õpetatakse jne (Hiiumaa publiku näide). Taoline reklaam on väärt ruumide kasutamist. Meie proovid ei ole minu teada seni takistanud õppetööd, pigem kasutanud ja elavdanud ruumi, mis seisab tühjana. Tee Kuubil ei oleks võimalik tasuda üüri, paljudele eriliselt huvitavatele projektidele maksame nagunii peale. Ülikool võiks toetada oma õpilaste ja vilistlaste üritust tantsukeskkonnas tegutseda.

Projektides osalemise soovi kohta tehakse avalik päring Tee Kuubis liikmete hulgas ning viimase valiku tantsijatest teeb projektijuht või lavastaja. Kui liikmete hulgas soovijaid pole, laiendatakse küsimist tuttavatele tantsijatele ja tudengitele üldiselt. Jah-sõna korral lepitakse kokku kõigi loengutega sobiv proovigraafik. Isiklikult mina garanteerin lavastajana alati selle, et keegi tantsijatest ei peaks loengutest või töölt ära tulema va peaproovi puhul (mis tavaliselt on etenduspäeva hommikul). Selliseid kordi juhtub kord paari kuu tagant. Esinemised on headel puhkudel tasustatud, mõned rasked, ent kunstiliselt väljakutsuvad projektid kasutavad ka vabatahtlikku osalust. Sel juhul ei kattu projekti protsess õppetööga.

millega võiks olla tagatud Tee Kuubis kunstiline tase... see on kõige intrigeerivam küsimus. Maailmas ju teadupoolest kindlad ainult surm ja maksud ning kvaliteeti suhtub igaüks äärmise subjektiivsusega... nii näiteks taunin mina kiireid ja lohakaid tööprotsesse, mille tulemusena esinemisel end ebakindlalt tuntakse, ent samal ajal tunnen professionaalset väljakutset ka selle ülesandega hakkama saamiseks. Millega on tagatud Tallinna Ülikooli tudengitööde kunstiline tase?

Siinkohal võin aga märkida maha, mis projektidega mina olen Tee Kuubis tegevusse panustanud alates 2006. aastast

1. koostöö eesti ühe tuntuma vanamuusika-ansambli Rondellusega - kaasaegse tantsu etendus "Tuul torniaknas" (2006 ja 2007) ja selle töötlused Nunnatornis, Dominiiklastes ja Padisel [seda etendust on proovitud korduvalt uuesti lavale saada erinevate küsijate poolt, samuti on asjas osalemises huvitatud tantsijad], Eesti Kontserti produtseeritud suurkontsert "Püha Nikolause legendid" (2007) Niguliste kirikus ja Pärnu kontserdimajas, tulekul on kontsert-etendus "Inglite laulud" Niguliste kirikus. Projekte on toetanud Kulka ja Eesti kontsert ning need on saanud meie jätkuva koostöö aluseks Eesti Kontserdiga, samuti eesti kontserdipublikuga. Tantsijad on saanud kogemuse töötamaks illustratsiooni, žesti, loo ja atmosfääriga.

2. koostöö eesti ühe tuntuma vanamuusika-ansambli Hortus Musicusega - ajalooline fantaasia "Muusikaline Pidusöök" ja selle arendus "Minnesingerite laulud" korduvalt Estonia Kontserdimajas, Jõhvi Kontserdimajas (viimane number tuli kordamisele), Pärnu Kontserdimajas ning Lätis Rundale Barokkfestivali lõpetava kontserdina. Kunstiliselt väga õnnestunud koostöö, mis tekitas palju elevust ning milles on eriti kiidetud noorte tantsijate värskust, füüsist, esteetilisust ja atmosfääri tekitamise oskust. Olen olnud Ülikooli tudengite üle selles projektis väga uhke ning nad on ületanud ennast karakterite loomise ja rollis improviseerimise oskusega.

3. osalemine projektis Court of Comedians Tee Kuubis liikmetega aastatel 2007-2009. Igal aastal saame sealt projektist uusi oskusi, mida oma esinemistel kasutada (teater, pantomiimiteater, lavaline võitlus, žongleerimine, nukuteater, kaskadööritrikid) ning viime endaga kaasa ajaloolist tantsu ja eesti tantsu, laulu ja kultuuri, mida huviga ja õhinaga vastu võetakse. Sel aastal põhines kogu üldlavastuse (Suveöö unenägu) kaks osa (armastajad ja haldjariik) eesti rahvapärimuslikele tantsudele.
Samuti viisime kaasa oma kaasaegse tantsu etenduse "Näki nägemised", mis on üks erakordsemaid näiteid tööprotsessist Tee Kuubis - töö algas pool aastat enne sõitu, lavastusgrupp töötas etenduse stsenaariumi, rollide, kostüümide, kunstiliste lahenduste ja teema kallal ühise ajuna ning tulemuseks oli müstiline ja lummav näide eesti rahvapärimuse kasutamisest tänapäeva (igasuguse) publiku kaasa viimiseks... Sama etendust esitati ka spontaanse otsusena Hiiumaal Käinas Tobiase majamuuseumis, pärast mida kostus publikust aplausi aegu:"Tehke veel...". Ning jäädi rääkima ja Ülikooli kohta küsimusi esitama. Ning kutsuti tagasi ruttu ja kohe. Ning mõned tantsijad hääletasid end saarele lihtsalt selleks, et seda etendust teha saaks.

4. töö (ajaloolise) tantsu, keskkondade ja keha ning kaasaja sidumisel projektides "Tantsukäik Taanilinnas" ja praeguses suurprojektis "OLD SPACES, LIVING ART", mille on oma programmi võtnud Tallinn 2011 ja mille kallal oleme nüüd juba aasta vaeva näinud (kaks samasugust veel ees). Ma ei saa olla tänulikum, et mul on antud võimalus sellises suures ettevõtmises lavastajatoolile ronida. Tee Kuubis valitud liikmed saavad end proovile panna filminäitlejatena suures plaanis, armutult kalli tehnikaga ja kunstiliste lahendustega, nad peavad endas ühendama tantsija ja näitleja parimad küljed ja hiljem hakkama kogetut kooliõpilaste peal edasi uurima, nad peavad liitma teemad koht, aeg, keha, lugu, iva üheks suureks kogemuseks ning selle hiljem uuesti lavale asetama.. Kogu lavastusgrupp ja tehniline meeskond (koostöö Balti Filmi- ja Meediakolledži noortega) töötab praegu vaid entusiasmist, pudru, kohvi ja supi hinnaga, 12-15 tundi võttepäevas, kui vaja, ja minu lootus on, et pärast seda protsessi pole ma enam see, kes ma olin enne.

Ma ei saa uskuda, et need näited pole olnud kvaliteedi proovikivideks, me oleme pärast iga piiripunkti püüdnud pea kohe (ja liiga kirglikult) analüüsida kõike, mis on hästi või halvasti tundunud, me püüame pidevalt viia publiku ja enda nõudmisi ühesugusele tasandile, anda endast inimlikult võimalik vaatajate kaasaviimiseks ja loo edastamiseks parimate võimalike vahenditega. Etenduskunsti küsimused on meie kirglikum teema. Me oleme noored, meil on nii palju veel õppida, muidugi märkan ma oma eelmisi vigu meeletute palkidena oma tuldud teel vedelemas, aga see, kuidas Tee Kuubis teatris on võimalik grupina ja kunstnikuna areneda, on minu puhul asendamatu.

Kui see on Ülikooli jaoks siiski põhjendamatu koostöö, peame me leidma end väljaspool Ülikooli toetust. Nii kurb oleks lahti ütelda sellest, mis mind minu jaoks osaliselt defineerib, Tee Kuubis all olen püüdnud Ülikooli nime kanda endaga nagu aumärki... Meid on siin selliseid mitmeid. Ma ei ole veel kordagi eristanud Tee Kuubis mõistet lõplikult Ülikooli mõistest.
Nagu vist osakond pole veel märganud neid kahte kokku liita.

Neetud, olin ikka liiga kirglik.
Neetud.


viiuldasin kell 01:12


12 oktoober 2009

ei, ma ei väljendanud õigesti,
mul on praegu nii halb, et ma tahan endast väga kaugele saada.


viiuldasin kell 00:16


Tähelepanuvajaduse manifest,

targutamine, käsutamine, kamandamine, lihtsalt liiga palju rääkimine, pisarad.

hurraa, madli, hurraa.


viiuldasin kell 00:05


07 oktoober 2009

Kirjutades kirja, mis ei saanud valmis,

täna oli jälle vihmasem päev. Pidin palju mõtlema ja sain vähe naerda ja ei taha teadagi, mis ma praegu enne minekut veel tegema peaksin, ja homme hommikul kell 7 Õie tänaval? Kuidas ma ärkan?

Kuidas ma üldse olen neil hetkedel, kui ma ei taha?

Ja sain vastukajasid ja see oli halb.


viiuldasin kell 23:48


06 oktoober 2009

Eile öösel kahepaiku koperdasin pimedas kuuris ja otsisin tagasi neid mulle mitte kuuluva nahkdiivani osi.

Hiljem pehmes ja soojas ei saanud mu puus enam valutada ning ma nägin hommikupoolikul unes E'd, kes mainis, et talle meeldib, kuidas ma kontakti otsin. Vastasin, et mul ongi viimasel ajal kõrgenenud lähedusvajadus, et ärgu pangu seda tähele.

Ärkasin ja otsustasin kõik hästi korraks ja salaja pikalt saata. Ta süda lõi kiiremini kui ma arvasin.

Tänases õhtus karglen oma toas ringi ja olen seletamatult heas tujus. Raudselt on mul midagi kahe silma vahele jäänud.
(või siis tuleb mul tunnistada tõtt ja öelda välja, et viimased kaks päeva on olnud nii lihtne aru saada tõsiasjast - kõik ümbritsev on lihtsalt nautimist väärt. Sel ei ole agasid. See on nagu mis iganes venitusasend või liiga pikk kombinatsioon või natuke unine loeng või paberitöö, mille lõpuks pead käsile võtma. Pole vahet, kui see välja ei tule, seda peaks siiski üritama nautida.)

Ja mul on seni välja tulnud, need kaks päeva.


viiuldasin kell 22:56


04 oktoober 2009

üks veel üks veel pliispliispliis

Cause love's such an old fashioned word and love dares you to care for the people on the edge of the night and love dares you to change your ways of caring about ourselves this is our last dance this is ourselves...


viiuldasin kell 23:25


Ma olin rahutu, otsisin adrenaliini valedest kohtadest, ja ei märganud, et siinsamas oli nii võluv, valged hambad punasesse huulde hammustamas, värsked hundimõtted kuu all kappamas, ma hakkasin naerma ja see oli kergendus,
inimesed olid kusagil veel ilusad.

ja nüüd hakkas puus valutama.
ma vajan voodit.


viiuldasin kell 23:15


She had nothing to say, f***

Being enormously old today, ancient, my snow white hair are covering the grounds around me, my pulse slow as the seasons, my tears heavy and dry, completely dry.

I almost don't need the food today.

It was the day of raining and many thanks, I thanked the heavens, even if I wasn't quite sure, what for.

Now my hip aches.


viiuldasin kell 23:09


01 oktoober 2009

Ohh, ja nüüd ainult, ainult,

tuleb leida süüa ja hakata õmblema,
praegu korraks nii väsinud, aga samas sain võlgu ära maksta, sest täna jõudis pisut raha.

Ohh, oli ka aeg.


viiuldasin kell 01:22


kujundas: maali

blogger