<$BlogRSDUrl$>


ikka ta viiuldab

          kodu
      vend siim
   sirel
   helena
    noor e
    geish
   nellu
    mm
    kaisa (maisaa)


viiuldajake
 issemm
siimelina
kataainar&co
kaidivahur&co
vusserdis
geisha
nellu
hundid (love)
FX (love)


vanad:

  2009
1 2 3 4
5 6 7 8
9 10 11 12

  2008
1 2 3 4
5 6 7 8
9 10 11 12

  2007
1 2 3 4
5 6 7 8
9 10 11 12

  2006
1 2 3 4
5 6 7 8
9 10 11 12

  2005
1 2 3 4
5 6 7 8
9 10 11 12

  2004
1 2 3 4
5 6 7 8
9 10 11 12

  2003
1 2 3 4
5 6 7 8
9 10 11 12

  2002
12 8-12

14 oktoober 2009

uuuu uuu

ma peaksin teile rääkima Heimtalist, me istusime Anu Rauaga ja hiljem üksinda telgedel ja püüdsime musterdada linde ja näputasime nööre,
lambad olid igal pool ja kihnu.
aga ma jälle ei jaksa.

ma kahtlustan, et mu ajutine plomm tuli ära, ja tuim valu igemes, ma ei taha vaadata,
ja liiga palju magusat kaks päeva.
4 ja pool auku veel.

olen olnud rohkem koeraga ning püüan luua pilte, arvasind seda mitte oskavat, tuli välja, et kõlban nii filmideks kui visanditeks. tahaksin jälle poseerida, see oli korraks easy money. ja õhtul vestlesin ühe vanema eksiga, see oli lõbustav, ta kapuutsikõrvad nagu koeral,

aa, mul on vaja mustavalgekirjut koera, kui operaator-lavastaja selle heaks peaks kiitma.
vahel pole mul üldse maitset.

ma vihkan, kui te nii kirjutate, mul läheb süda pahaks ja judinad tulevad peale, huvitav, millist õppetundi ma teie kaudu küll saan? ma ei ole varem selliseid mõtteid kuulnud. need tunduvad väljamõeldud. kogu see probleem on välja mõeldud, kas te ei märka?

ei ma ei lasku seletamisse praegu,

aga muide, pidin täna endale põhjendama mingeid muid asju:

Näiteks

Tee Kuubis ...
on ülikooliharidust hädavajalikult täiendav reaalse proovi- ja etenduskogemuse andja. Tee Kuubis projektidest suuremad on pikaajalised, professionaalse kunstniku tiimiga ja reaalse publikuga, kelle peal oma ideesid ning oma lavalist valmisolekut testida ja kellelt saada välisringi vastukaja. Tee Kuubis on kasvava partnerite võrgustikuga produktsiooniüksus, mille projektides osalemiseta oleks tudengitele jäänud avanemata väga mitmed arenguvõimalused.
Ma annan oma pea - kui Tee Kuubis poleks pakkunud mitmele tudengile etendusprotsessides osalemise kogemust, ei oleks need nii loovad, südikad, kiire reageerimise ja professionaalse suhtumisega (ning oma ideedega) nagu nad on.
Mina näiteks.


Millisena tahaks ülikool näha oma suhet Tee Kuubiga? Minu meelest on meie põhilisemaid ülesandeid ülikooli nime edastamine ja maine üleval hoidmine, samuti koreograafia osakonna eesmärkide täpsustamine (me ei tegele stripikavadega, meie töödel on sisu, meie silmad pärani ruumi, kostüümi, rolli, teema, inimeste, muusika jne kasutamise suhtes. Me oleme loovKUNSTNIKUD, mitte jalatõstjad).

Igal pool seome oma nimetutvustuse Ülikooli nimega. Mina isiklikult oma projektidele olen saanud väga palju tunnustavat vastukaja ja huvi meie kooli tegemiste vastu on suur. Sageli küsitakse hiljem, mis õppetoolis toimub ja mis õpilastest saab, mida õpetatakse jne (Hiiumaa publiku näide). Taoline reklaam on väärt ruumide kasutamist. Meie proovid ei ole minu teada seni takistanud õppetööd, pigem kasutanud ja elavdanud ruumi, mis seisab tühjana. Tee Kuubil ei oleks võimalik tasuda üüri, paljudele eriliselt huvitavatele projektidele maksame nagunii peale. Ülikool võiks toetada oma õpilaste ja vilistlaste üritust tantsukeskkonnas tegutseda.

Projektides osalemise soovi kohta tehakse avalik päring Tee Kuubis liikmete hulgas ning viimase valiku tantsijatest teeb projektijuht või lavastaja. Kui liikmete hulgas soovijaid pole, laiendatakse küsimist tuttavatele tantsijatele ja tudengitele üldiselt. Jah-sõna korral lepitakse kokku kõigi loengutega sobiv proovigraafik. Isiklikult mina garanteerin lavastajana alati selle, et keegi tantsijatest ei peaks loengutest või töölt ära tulema va peaproovi puhul (mis tavaliselt on etenduspäeva hommikul). Selliseid kordi juhtub kord paari kuu tagant. Esinemised on headel puhkudel tasustatud, mõned rasked, ent kunstiliselt väljakutsuvad projektid kasutavad ka vabatahtlikku osalust. Sel juhul ei kattu projekti protsess õppetööga.

millega võiks olla tagatud Tee Kuubis kunstiline tase... see on kõige intrigeerivam küsimus. Maailmas ju teadupoolest kindlad ainult surm ja maksud ning kvaliteeti suhtub igaüks äärmise subjektiivsusega... nii näiteks taunin mina kiireid ja lohakaid tööprotsesse, mille tulemusena esinemisel end ebakindlalt tuntakse, ent samal ajal tunnen professionaalset väljakutset ka selle ülesandega hakkama saamiseks. Millega on tagatud Tallinna Ülikooli tudengitööde kunstiline tase?

Siinkohal võin aga märkida maha, mis projektidega mina olen Tee Kuubis tegevusse panustanud alates 2006. aastast

1. koostöö eesti ühe tuntuma vanamuusika-ansambli Rondellusega - kaasaegse tantsu etendus "Tuul torniaknas" (2006 ja 2007) ja selle töötlused Nunnatornis, Dominiiklastes ja Padisel [seda etendust on proovitud korduvalt uuesti lavale saada erinevate küsijate poolt, samuti on asjas osalemises huvitatud tantsijad], Eesti Kontserti produtseeritud suurkontsert "Püha Nikolause legendid" (2007) Niguliste kirikus ja Pärnu kontserdimajas, tulekul on kontsert-etendus "Inglite laulud" Niguliste kirikus. Projekte on toetanud Kulka ja Eesti kontsert ning need on saanud meie jätkuva koostöö aluseks Eesti Kontserdiga, samuti eesti kontserdipublikuga. Tantsijad on saanud kogemuse töötamaks illustratsiooni, žesti, loo ja atmosfääriga.

2. koostöö eesti ühe tuntuma vanamuusika-ansambli Hortus Musicusega - ajalooline fantaasia "Muusikaline Pidusöök" ja selle arendus "Minnesingerite laulud" korduvalt Estonia Kontserdimajas, Jõhvi Kontserdimajas (viimane number tuli kordamisele), Pärnu Kontserdimajas ning Lätis Rundale Barokkfestivali lõpetava kontserdina. Kunstiliselt väga õnnestunud koostöö, mis tekitas palju elevust ning milles on eriti kiidetud noorte tantsijate värskust, füüsist, esteetilisust ja atmosfääri tekitamise oskust. Olen olnud Ülikooli tudengite üle selles projektis väga uhke ning nad on ületanud ennast karakterite loomise ja rollis improviseerimise oskusega.

3. osalemine projektis Court of Comedians Tee Kuubis liikmetega aastatel 2007-2009. Igal aastal saame sealt projektist uusi oskusi, mida oma esinemistel kasutada (teater, pantomiimiteater, lavaline võitlus, žongleerimine, nukuteater, kaskadööritrikid) ning viime endaga kaasa ajaloolist tantsu ja eesti tantsu, laulu ja kultuuri, mida huviga ja õhinaga vastu võetakse. Sel aastal põhines kogu üldlavastuse (Suveöö unenägu) kaks osa (armastajad ja haldjariik) eesti rahvapärimuslikele tantsudele.
Samuti viisime kaasa oma kaasaegse tantsu etenduse "Näki nägemised", mis on üks erakordsemaid näiteid tööprotsessist Tee Kuubis - töö algas pool aastat enne sõitu, lavastusgrupp töötas etenduse stsenaariumi, rollide, kostüümide, kunstiliste lahenduste ja teema kallal ühise ajuna ning tulemuseks oli müstiline ja lummav näide eesti rahvapärimuse kasutamisest tänapäeva (igasuguse) publiku kaasa viimiseks... Sama etendust esitati ka spontaanse otsusena Hiiumaal Käinas Tobiase majamuuseumis, pärast mida kostus publikust aplausi aegu:"Tehke veel...". Ning jäädi rääkima ja Ülikooli kohta küsimusi esitama. Ning kutsuti tagasi ruttu ja kohe. Ning mõned tantsijad hääletasid end saarele lihtsalt selleks, et seda etendust teha saaks.

4. töö (ajaloolise) tantsu, keskkondade ja keha ning kaasaja sidumisel projektides "Tantsukäik Taanilinnas" ja praeguses suurprojektis "OLD SPACES, LIVING ART", mille on oma programmi võtnud Tallinn 2011 ja mille kallal oleme nüüd juba aasta vaeva näinud (kaks samasugust veel ees). Ma ei saa olla tänulikum, et mul on antud võimalus sellises suures ettevõtmises lavastajatoolile ronida. Tee Kuubis valitud liikmed saavad end proovile panna filminäitlejatena suures plaanis, armutult kalli tehnikaga ja kunstiliste lahendustega, nad peavad endas ühendama tantsija ja näitleja parimad küljed ja hiljem hakkama kogetut kooliõpilaste peal edasi uurima, nad peavad liitma teemad koht, aeg, keha, lugu, iva üheks suureks kogemuseks ning selle hiljem uuesti lavale asetama.. Kogu lavastusgrupp ja tehniline meeskond (koostöö Balti Filmi- ja Meediakolledži noortega) töötab praegu vaid entusiasmist, pudru, kohvi ja supi hinnaga, 12-15 tundi võttepäevas, kui vaja, ja minu lootus on, et pärast seda protsessi pole ma enam see, kes ma olin enne.

Ma ei saa uskuda, et need näited pole olnud kvaliteedi proovikivideks, me oleme pärast iga piiripunkti püüdnud pea kohe (ja liiga kirglikult) analüüsida kõike, mis on hästi või halvasti tundunud, me püüame pidevalt viia publiku ja enda nõudmisi ühesugusele tasandile, anda endast inimlikult võimalik vaatajate kaasaviimiseks ja loo edastamiseks parimate võimalike vahenditega. Etenduskunsti küsimused on meie kirglikum teema. Me oleme noored, meil on nii palju veel õppida, muidugi märkan ma oma eelmisi vigu meeletute palkidena oma tuldud teel vedelemas, aga see, kuidas Tee Kuubis teatris on võimalik grupina ja kunstnikuna areneda, on minu puhul asendamatu.

Kui see on Ülikooli jaoks siiski põhjendamatu koostöö, peame me leidma end väljaspool Ülikooli toetust. Nii kurb oleks lahti ütelda sellest, mis mind minu jaoks osaliselt defineerib, Tee Kuubis all olen püüdnud Ülikooli nime kanda endaga nagu aumärki... Meid on siin selliseid mitmeid. Ma ei ole veel kordagi eristanud Tee Kuubis mõistet lõplikult Ülikooli mõistest.
Nagu vist osakond pole veel märganud neid kahte kokku liita.

Neetud, olin ikka liiga kirglik.
Neetud.


viiuldasin kell 01:12


kujundas: maali

blogger