27 november 2008
Põõnamine
Maria ütles, et ta ei mäleta seda sõna.
Maria, kellel on punastavad põsed ja viltune natuke turris tukk ja palju stiili ja kelle ühes sõrmes on tõenäoliselt rohkem kombekust kui terves kuuejalases Madlis kokku.
Kas Marial orkutis juba community on või?
See teine Maria ütles, et suvel siis laulame. Mul oli tol päeval pea nii lahti, partiid olid iseenesest selged, mind piinas tunni aeglane tempo, aga ma üritasin end kasvatada. Enamik teisi inimesi ju ei hinga seda teemat.
See on väga armunud nädal olnud, ja mees oli täna jälle palju tugevam, viskas mu peaaegu lae alla, me naersime poolväsinuna ja mu kasukas oli katki, ja ma ei jõudnud Alatskivile, ja fetaporrupirukas oli nii hea, ja Kadriga naljakas, ja proovidesse jäin hiljaks, see pahandas, ja geisha on nummi sel aastaajal, ta võib nüüd tagasi blondiks minna, ja millal ma kaksikuid või vennatütreid näen, ei tea, aga reedel oleks vaja üks sink tartust tallinnasse saada, nii väsinud kõik, ja voodi ootab, ja mitte ainult, aidaa.
viiuldasin kell 00:40
Maria ütles, et ta ei mäleta seda sõna.
Maria, kellel on punastavad põsed ja viltune natuke turris tukk ja palju stiili ja kelle ühes sõrmes on tõenäoliselt rohkem kombekust kui terves kuuejalases Madlis kokku.
Kas Marial orkutis juba community on või?
See teine Maria ütles, et suvel siis laulame. Mul oli tol päeval pea nii lahti, partiid olid iseenesest selged, mind piinas tunni aeglane tempo, aga ma üritasin end kasvatada. Enamik teisi inimesi ju ei hinga seda teemat.
See on väga armunud nädal olnud, ja mees oli täna jälle palju tugevam, viskas mu peaaegu lae alla, me naersime poolväsinuna ja mu kasukas oli katki, ja ma ei jõudnud Alatskivile, ja fetaporrupirukas oli nii hea, ja Kadriga naljakas, ja proovidesse jäin hiljaks, see pahandas, ja geisha on nummi sel aastaajal, ta võib nüüd tagasi blondiks minna, ja millal ma kaksikuid või vennatütreid näen, ei tea, aga reedel oleks vaja üks sink tartust tallinnasse saada, nii väsinud kõik, ja voodi ootab, ja mitte ainult, aidaa.
viiuldasin kell 00:40
21 november 2008
Kolmas reede, kolmas 2011 tantsupeo koosolek. Kardan siis, kui poliitika või sellemoodi üheaegselt rääkimine on mängus. Iga kord usun järjest rohkem ideede võimalikkusesse. Ja isegi, kui sinna ei saa, on tore olnud.
Need reeded teevad mind kummaliselt õnnelikuks.
Eile jälle vaatasin graafikuid üle ja jagasin endale ülesandeid. Natuke kalli raha õmblemist, kolm esinemist tuleval nädalal (üks põlemine, üks lihaletile minek ja lõppu üks ohverdamine), siis pidusöök, mille korraldamine silmad natuke LIIGA kirjuks ajab, siis uus nädal ja uued esinemised keskajas või milleski sarnases, siis paistab kolmas advent ja mu suurkontsert Linnamuuseumi kallikestega... keda ma vist galliardiga ikkagi ei kiusa. Võibolla järgmisel aastal. Aga neil on NII ilusad kostüümid... ja siis edasi ongi ainult jõulud ja tuli ja kaneel ja tuli ja mandariinid ja tuli ja glögi ja tuli.
Me olime Geishaga muidu tublid vist eile. Viisin talle kohvi ja ta vist ei saanud sinikat silma alla. Uued oskused on lahedad. Need teevad mind ka õnnelikuks, isegi kui ma annangi iseendale peksa vahepeal. Ma väga ei märka enam, kui haiget saab.
Esmaspäeval tegin kiirvisiidi kaksikute linna. Martale panin ninatilku, Marinile laulsin, emaga naersin, isat kallistasin, Heltsi kuulasin ja Netiga jalutasin.
Kõik oli nii hästi.
viiuldasin kell 14:05
Need reeded teevad mind kummaliselt õnnelikuks.
Eile jälle vaatasin graafikuid üle ja jagasin endale ülesandeid. Natuke kalli raha õmblemist, kolm esinemist tuleval nädalal (üks põlemine, üks lihaletile minek ja lõppu üks ohverdamine), siis pidusöök, mille korraldamine silmad natuke LIIGA kirjuks ajab, siis uus nädal ja uued esinemised keskajas või milleski sarnases, siis paistab kolmas advent ja mu suurkontsert Linnamuuseumi kallikestega... keda ma vist galliardiga ikkagi ei kiusa. Võibolla järgmisel aastal. Aga neil on NII ilusad kostüümid... ja siis edasi ongi ainult jõulud ja tuli ja kaneel ja tuli ja mandariinid ja tuli ja glögi ja tuli.
Me olime Geishaga muidu tublid vist eile. Viisin talle kohvi ja ta vist ei saanud sinikat silma alla. Uued oskused on lahedad. Need teevad mind ka õnnelikuks, isegi kui ma annangi iseendale peksa vahepeal. Ma väga ei märka enam, kui haiget saab.
Esmaspäeval tegin kiirvisiidi kaksikute linna. Martale panin ninatilku, Marinile laulsin, emaga naersin, isat kallistasin, Heltsi kuulasin ja Netiga jalutasin.
Kõik oli nii hästi.
viiuldasin kell 14:05
15 november 2008
Või kui siis nüüd natuke valgustada,
2011 tantsupeo asjadega on praegu teadmata seis. Minult taheti 'rahvatantsualast CVd', mille peale oleks olnud ebaviisakas saata tagasi tühja dokumenti, kusagile on vaja paigutada korraks 50-70000 inimest ning liiga palju räägitakse üheaegselt.
Ma jumaldan seda kõike juba ette, kui mulle see võimalus peaks antama.
Linnamuuseumi asjadega on forte bine - muudkui lasen neil volte meisterdada eri värvi kangaste sisse ja karjun neile halvas prantsuse keeles käsklusi (mõned neist mu enda välja mõeldud) ja vajan 29. novembriks kahte kuni kolme mürkidega mittepritsitud valget roosi. Söömiseks.
Et asjasse selgust tuua, ootan teid 14. detsembril kell 19:00 Tallinna Matkamajja (Raekoja plats 8) renessansiajastu tantsu ja muusika õhtule. Omalt poolt panen välja peaaegu poolsada esinejat.
Jah, ma olen nendega vägaväga rahul, isegi kui see tulemuses välja ei paista. Vahel ei ole vaja olla tulemustöötaja.
Tulekeerutamisega on nii nagu ta on. Põlvetagused sinikad ei ole seni paranenud. Uskumatul kombel mind vastu kolu saamine enam ei heiduta. Telleritele tegin ettenäitamise ja natuke feilisin, aga võib öelda, et ettekavatsetult. Kusagilt on vaja külma närvi ju juurde koguda, miks siis mitte eluohtlikest situatsioonidest.
Ei valetan. Ma püüan olla väga teadlik. Aga meil on vaja poole kuuga jõuda väga kaugele...
Kutsuti Tanel Padariga tantsima. Eplikuga, kui Tanel ei allu käsklustele. Ja rekkade peale Rocki tantsutüdrukuid tegema, mispeale palusin neil helistada Rocki tantsutüdrukutele. Ja viikingikülla poolpaljast ohverdatut mängima. Rääkisin endale vist küll riided tagasi selga... Naisteklubi peole ajalugu tegema. Vihterpallu 'keskaegsele', oi kui 'keskaegsele' stiiliüritusele (keskaeg kui ajastu, mis jääb 5nda ja 19nda sajandi vahele...).
Ei kutsuge veel. Mul oskusi jagub. Savipilliga võin branl'e mängida, riisikotte ruumi laiali visata (graatsiliselt), ennast kuhugimaani lahti riietada... Ja mul on isiklikud Dumle-narrid!
Mitte et asi selgemaks oleks saanud. Aga jõulumärksõnadest - tegelen esinemistega järgmistel teemadel: ajalooline (keskaegne, renessansi, 15-16. saj) tants, kostüümid, toidud, kombed, näitlemine ja kehastamine, narritamine, asjaarmastajalikud tuleshow'd ja tulekeerutamine, õmblemine, õhtujuhtimine, kaasaegne tants ja etteasted, vanakreeka või Veneetsia miimlus või pantomiimlus, sekka natuke estraadi ja glamuuri, vajadusel manan ette moodsa näo ja kannan disainerite vorstrõivaid... praegu veel detsembrisse mahuks. Minu tuttavad teevad - idamaist tantsu, tribal'it, argentiina tangot, swing'i, lindy hop'i, kaasaegset tantsu, folki...
Vajadusel astume teemasse: muinasjutud, inglid, haldjad, Bond, Tomb Raider, rock'n'roll, 20ndad, 30ndad, 50ndad, 60ndad, 70ndad (seda pole vist olnud), Idamaad, Vana-Kreeka või Vana-Rooma, tänavateater või mida iganes fantaasia silme ette manab... ainult et viimane aeg oleks küsida.
madliteller-at-hotmail.com
No see oli siis nüüd reklaamjutuks.
Tegelikult hakkan taas tervenema ja see on olnud väga hea nädal. Lähen nüüd koristama.
Teie M,
ps. Utopistlik tip of the day - tegelege asjadega, mis on teile südamelähedased. Siis ei heiduta ei nohu ega vihm.
viiuldasin kell 00:08
2011 tantsupeo asjadega on praegu teadmata seis. Minult taheti 'rahvatantsualast CVd', mille peale oleks olnud ebaviisakas saata tagasi tühja dokumenti, kusagile on vaja paigutada korraks 50-70000 inimest ning liiga palju räägitakse üheaegselt.
Ma jumaldan seda kõike juba ette, kui mulle see võimalus peaks antama.
Linnamuuseumi asjadega on forte bine - muudkui lasen neil volte meisterdada eri värvi kangaste sisse ja karjun neile halvas prantsuse keeles käsklusi (mõned neist mu enda välja mõeldud) ja vajan 29. novembriks kahte kuni kolme mürkidega mittepritsitud valget roosi. Söömiseks.
Et asjasse selgust tuua, ootan teid 14. detsembril kell 19:00 Tallinna Matkamajja (Raekoja plats 8) renessansiajastu tantsu ja muusika õhtule. Omalt poolt panen välja peaaegu poolsada esinejat.
Jah, ma olen nendega vägaväga rahul, isegi kui see tulemuses välja ei paista. Vahel ei ole vaja olla tulemustöötaja.
Tulekeerutamisega on nii nagu ta on. Põlvetagused sinikad ei ole seni paranenud. Uskumatul kombel mind vastu kolu saamine enam ei heiduta. Telleritele tegin ettenäitamise ja natuke feilisin, aga võib öelda, et ettekavatsetult. Kusagilt on vaja külma närvi ju juurde koguda, miks siis mitte eluohtlikest situatsioonidest.
Ei valetan. Ma püüan olla väga teadlik. Aga meil on vaja poole kuuga jõuda väga kaugele...
Kutsuti Tanel Padariga tantsima. Eplikuga, kui Tanel ei allu käsklustele. Ja rekkade peale Rocki tantsutüdrukuid tegema, mispeale palusin neil helistada Rocki tantsutüdrukutele. Ja viikingikülla poolpaljast ohverdatut mängima. Rääkisin endale vist küll riided tagasi selga... Naisteklubi peole ajalugu tegema. Vihterpallu 'keskaegsele', oi kui 'keskaegsele' stiiliüritusele (keskaeg kui ajastu, mis jääb 5nda ja 19nda sajandi vahele...).
Ei kutsuge veel. Mul oskusi jagub. Savipilliga võin branl'e mängida, riisikotte ruumi laiali visata (graatsiliselt), ennast kuhugimaani lahti riietada... Ja mul on isiklikud Dumle-narrid!
Mitte et asi selgemaks oleks saanud. Aga jõulumärksõnadest - tegelen esinemistega järgmistel teemadel: ajalooline (keskaegne, renessansi, 15-16. saj) tants, kostüümid, toidud, kombed, näitlemine ja kehastamine, narritamine, asjaarmastajalikud tuleshow'd ja tulekeerutamine, õmblemine, õhtujuhtimine, kaasaegne tants ja etteasted, vanakreeka või Veneetsia miimlus või pantomiimlus, sekka natuke estraadi ja glamuuri, vajadusel manan ette moodsa näo ja kannan disainerite vorstrõivaid... praegu veel detsembrisse mahuks. Minu tuttavad teevad - idamaist tantsu, tribal'it, argentiina tangot, swing'i, lindy hop'i, kaasaegset tantsu, folki...
Vajadusel astume teemasse: muinasjutud, inglid, haldjad, Bond, Tomb Raider, rock'n'roll, 20ndad, 30ndad, 50ndad, 60ndad, 70ndad (seda pole vist olnud), Idamaad, Vana-Kreeka või Vana-Rooma, tänavateater või mida iganes fantaasia silme ette manab... ainult et viimane aeg oleks küsida.
madliteller-at-hotmail.com
No see oli siis nüüd reklaamjutuks.
Tegelikult hakkan taas tervenema ja see on olnud väga hea nädal. Lähen nüüd koristama.
Teie M,
ps. Utopistlik tip of the day - tegelege asjadega, mis on teile südamelähedased. Siis ei heiduta ei nohu ega vihm.
viiuldasin kell 00:08
Kuss-kuss mu Geishaga:
natuke kirusime Magistrit,
natuke Optometriste,
väga ja väga hea oli olla.
Täiskasvanulikult.
viiuldasin kell 00:03
natuke kirusime Magistrit,
natuke Optometriste,
väga ja väga hea oli olla.
Täiskasvanulikult.
viiuldasin kell 00:03
04 november 2008
Veider kohtumine oli,
millal teda viimati nägin, kui ta oli 14?
13?
Mulle meeldis ta tol aastal, oli see siis 2002 või 2003, tal olid pikad heledad juuksed ja täiskasvanulik nägu,
tegelikult oli ta praegugi täpselt sama pikk,
aga EKAs ja punase mantliga,
jooniserull käes.
Tema hääl oli natuke teistsugune ja võibolla me jälle ei näe aastaid,
aga mulle tuli järsku meelde,
kui väga ta oli mulle lihtsalt meeldinud.
Mingisugune neljanda dimensiooni kiirvisiit.
viiuldasin kell 18:30
millal teda viimati nägin, kui ta oli 14?
13?
Mulle meeldis ta tol aastal, oli see siis 2002 või 2003, tal olid pikad heledad juuksed ja täiskasvanulik nägu,
tegelikult oli ta praegugi täpselt sama pikk,
aga EKAs ja punase mantliga,
jooniserull käes.
Tema hääl oli natuke teistsugune ja võibolla me jälle ei näe aastaid,
aga mulle tuli järsku meelde,
kui väga ta oli mulle lihtsalt meeldinud.
Mingisugune neljanda dimensiooni kiirvisiit.
viiuldasin kell 18:30
02 november 2008
Seitse sõnumit ja üks unenägu
Et natukene mingite inimeste kohta selgitada,
Nendes lühikestes ridades oli alati mingi poeesia, muidu poleks me neid üksteisele saatnud. Mingid tavainfot kandvad sõnumid tekitasid minus isegi häiritust. Need polnud tavainfo inimesed.
Need olid Wilde ja Villon ja teised sellised lood.
Mõnikord muutuvad rongid bussideks Prantsusmaal. Loen endiselt seda raamatut ja järgmised 2 nädalat elan... haagissuvilas, vist ütleksid eestlased selle kohta. Touluse ja Pau vahel on täpselt samapalju kilomeetreid kui Tallinna ja Tartu vahel. 11.07.2008
Raamatuks oli see viimane, Yoshi Oida "Nähtamatu näitleja". Ma ei jõudnud seda vist isegi läbi, enne kui ma ta Prantsusmaale laenasin, aga mul kummitab siiamaani kulminatsioonide teooria. See on nii eluline. Selle teadmine aitab pingete lahendust oodata.
Käisin 1. novembri puhul meres ujumas. Kuidas sul on? N 1.11.2008
1. november leidis mind Abakhanist ja loengusaalist, juhatasin keskaja riiete õmblemise töötuba. Kell oli ammugi uskumatult palju, kui Kaidi poleks mulle helistanud, oleksin unustanud tema 'helimeheks' minna. Jay'l oli jälle uus soeng. Muutusin vaikseks.
Kallipygos jättis mind, enne kui ise selleni jõudsin. Veider, ajas kadunud joobnud tunne on. Mul ei ole miskit viga ju, miks ma põen? Vabadusel on hambapasta maitse mu kallis kallis 9.02.2008
Ta oli lubanud seda noort Hermest maha jätta juba kaua, ütles et neid ühendasid ainult voodilinad, et tegelikult armastab ta üldse Brautigan'i, või poeesiat, või sõnu, või elamisekunsti... See oli nii elu ja meil oli olnud nii meeldiv kohtumine raamatukogu kohvikus ja me olime mänginud questions'it pingpongilaua kohal nahahaiguste kliinikus.
Mu eeskuju ja lemmikbibliofiil, ta lõhnab nagu teravad ideed.
Me oleme maha jätnud 11, aga nyyd oleme tema pool voodis. Me enam ei õrnutse ta pakub teed või kohvi siis viskab kohmakalt välja. 1.03.2008
See oli nädal enne kui armusin. Ma olin nii küüniline sel hetkel, ja tundsin oma sõprade ees kergelt piinlikkust (siiamaani tunnen), ja olin viimaks lõpule jõudnud selle kohutavalt veniva lahkuminekuga, piinpiinpiin.. See oli mu ärkveloleku nädal, mulle meenus nüüd, ma ei saanud heade ideede pärast öösiti magada, istusin üleval ja taevas oli nii lahti, ma olin lõpuks vist üles ärganud, aga veel mitte terve. Ja ma olin äkki väga tugev.
Baby I had a dream. It was bloody and erotic and sweet. Tyyp ise magas kõrvaltoas kuidas ta sai nii julm olla oi oeh. 26.06.2008
Oleksin võinud ju sama öelda. Veneetsia. Ta on mind kummitanud sellest hetkest alates hoopis teistsugusena kui varem. Ja ta küünarnukk oli terve. Ja tema sõnumid hoian ma mujal alles. Need joodavad mind.
Saalivad seltskonnad-maratonmagatamised on pagendatud pööningule pilliroomattidele. Lisaks unelev uni ja napakas kokakunst-tõlkimine venib.. 23.07.2008
Kujutlesin nende kasutamisest kulunud talu ja tema värvilist õde. Nad on see veri, mis on kõigest paksem. Me ei pea rääkima, me ei pea kohtuma, ei pea isegi teadma, aga kõik on ikka korras, veel pole võõrandumist tulnud. Võibolla tuleb. See pole oluline.
Seitse samuraid teetassist ära joodud, seitsesada tingu-täid päädest maha löödud, lendab kirju liblik värvipaberist, sellist imeasja ei saa telerist. Suudleme (11st ja sind ka) 29.09.2008
Me sõitsime bussiga läbi puiduse külamaastiku oma gasthaus'i otsima, see oli Bayeri ja lihtsam, perenaine üritas algul vanamoodsalt saksa keeles, siis läks siiski esti keelele üle, olime isaga. Olime suhteliselt süngel siseõuel ning kõrvalt algas suletud seiklusrada. See kuulus noorele blondile veidrikust jaapanlannale ja see oli koostatud energialabürindina, nii et vale energiaga sienejad läksid üldiselt kaduma... Jooksime kolmekesi tüdrukutega läbi the-Signs-heinamaa tagasi külasse, hankisime sealt rattad ja sõitsime läbi veidra tuule jaapanlanna juurde kaupa tegema. Enne seda külas kohtusime kahe väga noore poisiga, kes osutusid gay'deks ning kelle me kuidagi salaviise pidi kokku juhatasime...
Täna on hingedepäev. Ma tahan kaneelisaiu.
Suudleme.
viiuldasin kell 13:18
Et natukene mingite inimeste kohta selgitada,
Nendes lühikestes ridades oli alati mingi poeesia, muidu poleks me neid üksteisele saatnud. Mingid tavainfot kandvad sõnumid tekitasid minus isegi häiritust. Need polnud tavainfo inimesed.
Need olid Wilde ja Villon ja teised sellised lood.
Mõnikord muutuvad rongid bussideks Prantsusmaal. Loen endiselt seda raamatut ja järgmised 2 nädalat elan... haagissuvilas, vist ütleksid eestlased selle kohta. Touluse ja Pau vahel on täpselt samapalju kilomeetreid kui Tallinna ja Tartu vahel. 11.07.2008
Raamatuks oli see viimane, Yoshi Oida "Nähtamatu näitleja". Ma ei jõudnud seda vist isegi läbi, enne kui ma ta Prantsusmaale laenasin, aga mul kummitab siiamaani kulminatsioonide teooria. See on nii eluline. Selle teadmine aitab pingete lahendust oodata.
Käisin 1. novembri puhul meres ujumas. Kuidas sul on? N 1.11.2008
1. november leidis mind Abakhanist ja loengusaalist, juhatasin keskaja riiete õmblemise töötuba. Kell oli ammugi uskumatult palju, kui Kaidi poleks mulle helistanud, oleksin unustanud tema 'helimeheks' minna. Jay'l oli jälle uus soeng. Muutusin vaikseks.
Kallipygos jättis mind, enne kui ise selleni jõudsin. Veider, ajas kadunud joobnud tunne on. Mul ei ole miskit viga ju, miks ma põen? Vabadusel on hambapasta maitse mu kallis kallis 9.02.2008
Ta oli lubanud seda noort Hermest maha jätta juba kaua, ütles et neid ühendasid ainult voodilinad, et tegelikult armastab ta üldse Brautigan'i, või poeesiat, või sõnu, või elamisekunsti... See oli nii elu ja meil oli olnud nii meeldiv kohtumine raamatukogu kohvikus ja me olime mänginud questions'it pingpongilaua kohal nahahaiguste kliinikus.
Mu eeskuju ja lemmikbibliofiil, ta lõhnab nagu teravad ideed.
Me oleme maha jätnud 11, aga nyyd oleme tema pool voodis. Me enam ei õrnutse ta pakub teed või kohvi siis viskab kohmakalt välja. 1.03.2008
See oli nädal enne kui armusin. Ma olin nii küüniline sel hetkel, ja tundsin oma sõprade ees kergelt piinlikkust (siiamaani tunnen), ja olin viimaks lõpule jõudnud selle kohutavalt veniva lahkuminekuga, piinpiinpiin.. See oli mu ärkveloleku nädal, mulle meenus nüüd, ma ei saanud heade ideede pärast öösiti magada, istusin üleval ja taevas oli nii lahti, ma olin lõpuks vist üles ärganud, aga veel mitte terve. Ja ma olin äkki väga tugev.
Baby I had a dream. It was bloody and erotic and sweet. Tyyp ise magas kõrvaltoas kuidas ta sai nii julm olla oi oeh. 26.06.2008
Oleksin võinud ju sama öelda. Veneetsia. Ta on mind kummitanud sellest hetkest alates hoopis teistsugusena kui varem. Ja ta küünarnukk oli terve. Ja tema sõnumid hoian ma mujal alles. Need joodavad mind.
Saalivad seltskonnad-maratonmagatamised on pagendatud pööningule pilliroomattidele. Lisaks unelev uni ja napakas kokakunst-tõlkimine venib.. 23.07.2008
Kujutlesin nende kasutamisest kulunud talu ja tema värvilist õde. Nad on see veri, mis on kõigest paksem. Me ei pea rääkima, me ei pea kohtuma, ei pea isegi teadma, aga kõik on ikka korras, veel pole võõrandumist tulnud. Võibolla tuleb. See pole oluline.
Seitse samuraid teetassist ära joodud, seitsesada tingu-täid päädest maha löödud, lendab kirju liblik värvipaberist, sellist imeasja ei saa telerist. Suudleme (11st ja sind ka) 29.09.2008
Me sõitsime bussiga läbi puiduse külamaastiku oma gasthaus'i otsima, see oli Bayeri ja lihtsam, perenaine üritas algul vanamoodsalt saksa keeles, siis läks siiski esti keelele üle, olime isaga. Olime suhteliselt süngel siseõuel ning kõrvalt algas suletud seiklusrada. See kuulus noorele blondile veidrikust jaapanlannale ja see oli koostatud energialabürindina, nii et vale energiaga sienejad läksid üldiselt kaduma... Jooksime kolmekesi tüdrukutega läbi the-Signs-heinamaa tagasi külasse, hankisime sealt rattad ja sõitsime läbi veidra tuule jaapanlanna juurde kaupa tegema. Enne seda külas kohtusime kahe väga noore poisiga, kes osutusid gay'deks ning kelle me kuidagi salaviise pidi kokku juhatasime...
Täna on hingedepäev. Ma tahan kaneelisaiu.
Suudleme.
viiuldasin kell 13:18
kujundas: maali
