<$BlogRSDUrl$>


ikka ta viiuldab

          kodu
      vend siim
   sirel
   helena
    noor e
    geish
   nellu
    mm
    kaisa (maisaa)


viiuldajake
 issemm
siimelina
kataainar&co
kaidivahur&co
vusserdis
geisha
nellu
hundid (love)
FX (love)


vanad:

  2009
1 2 3 4
5 6 7 8
9 10 11 12

  2008
1 2 3 4
5 6 7 8
9 10 11 12

  2007
1 2 3 4
5 6 7 8
9 10 11 12

  2006
1 2 3 4
5 6 7 8
9 10 11 12

  2005
1 2 3 4
5 6 7 8
9 10 11 12

  2004
1 2 3 4
5 6 7 8
9 10 11 12

  2003
1 2 3 4
5 6 7 8
9 10 11 12

  2002
12 8-12

26 veebruar 2005

Roosiõie...

Oli kuidagi eriti mõnus täna Mürril ja Kaneelil istuda, kuigi mu pilk eksles vahel segadusse sattunult mujale... Ja see polnud mitte Joon, kellel mu pilk seejärel peatus.

Kolmandat korda käisin täna vaatamas, homme vist istun Koolitantsul, muidu teeks täistuuri. Aga mine, mine, mine, kui peaksid kahtlema. Saalomoni ülemlaulu lahatakse õige pisut üle piiri mineval moel, aga see-eest millise visuaaliga! Ja nende juustest niriseb vett särkidele, ja laes keerlevad jääpilved, ja maas on pehme lumi...

Ja kogu selle aja tean mina üht kaela, üht kaela, üht kaela.


viiuldasin kell 01:12


25 veebruar 2005

Liblikas lendas, ma nägin, tiivad veel vuhisesid, tuli haaras mu karvaste putukajalgade vahele.

Ma tean, et kuskil on see koht, kus mulle meeldib, ma pole sellest veel aru saanud lihtsalt.

Aga praegu olen Tartus küll, tartlane.


viiuldasin kell 02:07


Ärkamised

Täna oli bussis tulevik lähemal kui kunagi varem, ma tundsin ta lõhna. Ma olin ärganud ja särisev päike oli selleks ajaks juba kaks tundi hilisem kui pealinnas. Ma vaatasin, kuidas naine eespool puges tumekollasesse suurde jopesse ja tundsin tulevikku nii lähedal, lausa käegakatsutavas kauguses.

See polnud üldse paha.

Aga mis oli varem - kell kuus hommikul ärkasin ma hoopis selle peale, et mu jalgadel hakkas jahe. Ma avasin silmad - ja olin voodis päris mitmekesi, kõik millegipärast hoopis ristipidi, jalad põrandal, ning keegi polnud liikunud sellest asendist, kus me lõpetasime "Perfect Score'i" vaatamise. Mul olid prillid ees ning need polnudki puru või kõverad, nagu varem on juhtunud. Ahjaa, ja minu üllatuseks oli voodis veel Lizzie ka. Viimane hetk ööst, mis meile meenus, oli see, kui me kõik hakkasime teda ära saatma. Igatahes tõusis ta üles, üllatus pisut kellaajast, tegi ettepaneku kõik koos paraadile minna ja rääkis midagi lüpsiajast, aga siis hakkas mul pärismaailmaga kontakt uuesti kaduma. Kui ma hiljem uuesti ärkasin, oli Lizzie läinud ja ma olin teki all õigetpidi, kaisukaru kaenlas.

See polnud ka üldse paha.


viiuldasin kell 01:36


22 veebruar 2005

Nimekiri (vahepeal)

Voonakeste vaikimine
2046
Rules of attraction
Valetaja (Deceiver)
Pitch Black

Esimene neist eile tingis kogu öö kestvad meeldejäävad õudusunenäod. Lollakas. See polnud isegi nii jube. Aga ju siis mõjus. Igatahes mind tapeti, mina tapsin, mind aeti taga ja piinati, mind hoiti pantvangis ja tõenäoliselt oli mind mitu.

Nüüd selle peale mõtelema hakates - äkki oli põhjuseks hoopis HP5, mille ma jälle läbi sain? Ja üleüldse - Kas Harry Potter ei saa olla see kirjanduslik lõik, millest oma kadreering teha?

Viimased viis päeva on tundunud möödapääsmatult potterised.
Parandamatu.


viiuldasin kell 17:57


21 veebruar 2005

Nädalavahetuse mõnud

Sõime tohutu summa eest mozarella salatit - kui me poleks seda ise teinud. Aga me tegime, nii et sääst oli sama tohutu. Aga kulud olid ka suured.

Olime palju Ennuga, ilgelt mõnus oli.

Igatsen He'de järele.


viiuldasin kell 14:05


Mul on üks noormees, kes mulle meeldib.


viiuldasin kell 14:01


15 veebruar 2005

Padedööde päev

Iga päev on sõbrapäev, aga ainult täna saab salaja minna ja tutistada neid kõiki, kellesse tegelikult armunud oled ka. Jah.

Linnahallis olid meestel naljakad kannid, volksusid.


viiuldasin kell 01:04


12 veebruar 2005

Kirjutasin kaks kirja, lasin välja hunniku huvitavaid artikleid.

Nagu alati, soovin saada väga, väga erudeerituks, aga ei viitsi.

Pealegi olen ma kogu oma päeva kenasti arvutis veetnud.

Vähemalt on mul keskmine hinne 4,625.


viiuldasin kell 22:54


Nimekiri

Bassein - tüdruk nagu näkk, kaunikujuliste rindadega, heleda lakaga.
Chronicles of Riddick - üks vana naine liugles ringi, üks põlev planeet oli äge.
Catwoman - Halle on suuteline kõndides puusi 1-meetrise amplituudiga edasi-tagasi volksutama, see on nüüd selge.
Hellboy
Phantom of the Opera - imelik, et pärast filmi ei suutnud ma enam kuidagi vaikida selle koha pealt, kui hea see film ikka minu arvates oli. Sisukam ja kvaliteetsem kui MRouge, ma julgen öelda - minu jaoks.
Ring - kollkoll. Oli natuke hirmuvõdinaid takkajärgi. Mulle ei meeldi, kui väikestel tüdrukutel on õudukates juuksed näos, see on neil vist praegu moes.
Sigade Revolutsioon - hakkas meeldima, kui kaamera lõpetas hullumeelse hüplemise. Looduskutt oli naljakalt poeetiline, Soe naljakalt minide pükstega, Uku näitlejameisterlikkust olen lihtsalt sunnitud tunnustama, selle vastu ei saa miski. Lõuna-Eesti on ILUS! Ja ma nägin palja tagumikuga Chad'i ringi silkamas!
I, Robot - meeldis joonistus, mille und nägev robot tegi.
Day after Tomorrow - See pagana andekas Emmy Rossum jälle, näitab oma kaunist hambumust ja intelligentset näolappi, saab kõik ilusad poisid endale.
Öine patrull - mõnus, mõnus, kaamera ja kvaliteet, tõeline fanatasy-laks ja lõpmatu vene iroonia, mis ilmneb isegi siis, kui üksainus venelane tuleb Shindler's List'is juute vabastama.
School of Rock - rongist mahajäämise tunne, kui pisikesed pabulad rokivad hullupööra ja väga tuusalt. Lapsnäitlejatele respekt.
Big Momma's House
Welcome to the Jungle - põmm ja pahh. Äge teraline kaamera küll, aga...
Pollock - vastikult hea muusika ja kõik muu samuti. Mainisin vist kunagi.
Shrek 2 - muusika oli äraütlemata halb, eestikeelne pealelugemine pisut vähemahlane ja steriilne, kuid kahtlemata professionaalne. Donkey mulle meeldib.
Sunshine - vaatasin, ilgelt pikk ja näitas veel umbes kahe kuu jooksul miljon korda. Mitut rolli Fiennes tegi, nelja?
Pianist - on vist räägit juba, ilus, auhindu väärt.
Täna öösel me ei maga - nagu öeldud, üllatusin, et meeldis.
Shindler's List - ühe silmaga jälgitud, olen vist Pianisti-tüüpi rohkem.
Butterfly Effect - ooohooo. ooohooo. Jooksin korduvalt kööki ja pärast pidi mulle seletama, mis juhtus. Pole niimoodi kaasa elanud umbes 12st eluaastast. Ajaga jändamisel on omad võlud, kui see ei puuduta mingeid ajamasina teemasid.
Red Planet
Haunted Mansion
Hable con ella - meeldisid Pina Bauschi etendused loomulikult.
Mulholland Drive
Eyes wide shut - okei, on küll ilus keha ja kuldne voogav stiil.
Kohtumine tundmatuga - palju seepiat, palju tuttavaid heledat huulevärvi kandmas, huvitav väike mehike.
Bootmen - palju stombi-laadset steppi raskete saabastega. mmm.

Rohkem praegu ei mäleta, aga neid olen igatahes vaadanud kuskil sügisest alates. Ja suht suurel määral tudengite lühitöid veel takkaotsa.


viiuldasin kell 15:57


Läheb lauldes, nuga käes, sest see on ilus

Näitasime eile Ré'le videoid, mille AVMikad "SooSöömast" nurkade pealt võtsid. Ré rääkis peale mõningast naerumugistamist, et seda etendust oleks ta võinud bakalaureusetööna vaatama minna, kui see oleks ühe inimese tehtud. Me olime üleüldse rabatud inimeste reaktsioonist, me polnud oodanud, et asi õnnestub. Hetero oli tagasihoidlik... sõnatu, tegelikult. Mulle näis, et üldse mitte vaimustuse mõttes sõnatu, vaid lihtsalt vaikis. Ma arvan, et see töö oli piisavalt eba-nendelik ka, et hullult korda minna. Neile ju Nele oma, kuidas siis muidu...
Mulle meeldisid tantsud üksikuna väga, etendusest rääkimata.

Mul oli Lizzie'ga vaidlus kord, ta mainis midagi minu tööde erootilisuse kohta (üllaülla). Ma saatsin ta kukele, millest ta üldse räägib, ma pole kogu kooliaja jooksul enam midagi sellist teinud, ise ta on mul tantsinud ju kõikides töödes... et olen loobunud just seetõttu, et sellest nii suur kõneaine tehti ja üldse... aga siis ma nägin videost Krissu Ennu-kandmist ja sain kreepsu. Mina polnud neile öelnud, et nad seda SEDASI teeks, oijumpsus küll, ja et Krissu viskaks oma särgi neile peale sellise voodist tulnud ilmega, ja et Ennu just sellise nurga all oma pea ära keeraks, oidziizs, ja et ta juuksesalgud niiviisi lahtiselt näol ripuksid...

Märtsi lõpuks on soolod, maiks duetid. Märtsis on uute tantsude konkurss, uus tants 7, elavate skulptuuride näitus. Aprillis on Future. Kogu aeg on kool, ja nad punnitavad kõik end näost punaseks, et aga tunde juurde suruda. Juunis-juulis tuleb neli keskaja-asja ja kontaktivärk Fellin'is. Kui ma poleks täna järjekordset poolt päeva arvutis ära istunud, oleksin võibolla võinud lugeda midagi, saanud targemaks...

Etendust pole ju mõtet kommenteerida, kuidas saaks see asendada ise seal olemist ja pealtvaatamist? Mis mõttega annaksin siin sisuseletuse, kui iga inimene kohal viibides võis selles näha, mida ta ise tahtis, ja lugu polnud sel hetkel enam meie teha? Ré rääkis midagi kummastavast atmosfäärist, mis tekkis, ja millele polnud võimalik anda sündmuskohta või -aegagi, kuigi visuaalseid viiteid oli meil mitmeid. Igale ühele meeldis midagi täiesti erinevat.

Mulle ei meeldi, et mul pole võimalik lõpetada kooli, kuhu ma sisse astusin.


viiuldasin kell 10:55


07 veebruar 2005

REKLAAM! LOE!

Täna kell 19.30 Kanuti Gildi SAALis TPÜ koreograafide II kursus oma etendusega "SooSöömaL", lisaks veel Nele Suisalu ja Jarmo KAringu etendused. Pilet 25.-, tule ja naudi!


viiuldasin kell 11:11


01 veebruar 2005

Oehh

Heategevuskontserdiga saime seega hakkama, käidi Terevisioonis ja puha. Saal oli rahvast lämbumiseni täis, lõpetasime ovatsioonidega, naljakas oli. Olin korralduse tõttu viimasel päeval kangestumiseni endast väljas, kuigi olime rahulikult saanud tehtud plakatid, pressiteated, kavad, proovid, valguselaenutamise ja elevil olemise. Õppejõud kostsid mh ja ah, olid natuke õnnelikud ka meie algatuse üle, He ise käis lendas tõi shokolaadi. Kanuti omad naersid osasid esinejaid, olime kurvad.

Nüüd on ju uus juba, täna algasid proovid, esmaspäeval on Kanutis etendus, ei teagi, mis saama hakkab, eriti minu osaga ehk lõpuga. Suutsime tühjusesse tekitada dramaturgia ja struktuurigi, nüüd püüdleme üleminekute poole. Pealkiri on panemata, sisuseletus üles kirjutamata, muusikat pole kokku lõigatud, minu tants pole uutel selge... Miku pole end veel kooli venitanud, ma pole veel välja mõelnud, kuidas varjata publiku eest tõika, et tal jalg terves pikkuses kipsis on :) Aga ma arvan, et saame hakkama. Reklaami teen siis, kui oleme pealkirja etendusele välja mõelnud.

Et siis niimoodi elangi, etendusest etendusse, aga ikka koolielu võtmes. Ise tunnen, et muudkui kasvan, kuigi mine tea, mis tegelikult toimub. Pere ootab Tartusse, aga mul on vaja ju luua ja lennata, tantsida ja luua, luua ja luulutada. Mine tea siis, milleks see hea on.

Kooli algus on hea olnud, söön vitamiine ka, olen tugev!


viiuldasin kell 18:03


kujundas: maali

blogger