30 november 2003
Ja ma tõepoolest oleksin läinud püüdnud oma haldjat, kui kõige labasemal kombel mu telefonikaart tühi poleks. Ja ma mõtlesin täna uue haldjaliigi enda jaoks välja, kes on vist kõikide mu kiusupunnide mutter.
Pizza tuli hea. Võrus oli õhk jahe, niiske ja värske nagu ikka, kuigi nädalaks ajaks ei piisanud, sest suudan Tallinnas hinge kinni hoida vaid paar päeva. Viinamarjad on kõhus, asjad on pakitud, kõik ananassikommid hävitasin ma juba eile ära. Kai tunni konspekt on homseks kasutamiseks valmis. Eksamid, saadanad, tulevad juba sellest nädalast.
Ausõna, reaalsusest kõrini olek jätkub konstantselt juba 18 aasta jooksul. Ei oska ja ei taha siin olla ja niimoodi on mul kõige parem.
Jo on vist ajutiselt(?) kooli pooleli jätnud?
Unes näen vaheldumisi seksi ja actionit. Viimane on huvitavam, sest seal on vähemalt süžee. Šüzee? Kuhu katuseid peaks panema?
Ma tean juba, et Tallinnas on pime ja märg Narva mnt, kõikide üksildaste paikade mutter.
Oh, lähen teen pai oma mutterile. Ta on täna juba liiga kaua Maria Callast kuulanud.
viiuldasin kell 18:08
Pizza tuli hea. Võrus oli õhk jahe, niiske ja värske nagu ikka, kuigi nädalaks ajaks ei piisanud, sest suudan Tallinnas hinge kinni hoida vaid paar päeva. Viinamarjad on kõhus, asjad on pakitud, kõik ananassikommid hävitasin ma juba eile ära. Kai tunni konspekt on homseks kasutamiseks valmis. Eksamid, saadanad, tulevad juba sellest nädalast.
Ausõna, reaalsusest kõrini olek jätkub konstantselt juba 18 aasta jooksul. Ei oska ja ei taha siin olla ja niimoodi on mul kõige parem.
Jo on vist ajutiselt(?) kooli pooleli jätnud?
Unes näen vaheldumisi seksi ja actionit. Viimane on huvitavam, sest seal on vähemalt süžee. Šüzee? Kuhu katuseid peaks panema?
Ma tean juba, et Tallinnas on pime ja märg Narva mnt, kõikide üksildaste paikade mutter.
Oh, lähen teen pai oma mutterile. Ta on täna juba liiga kaua Maria Callast kuulanud.
viiuldasin kell 18:08
Uskumatu, jälle Tallinna poole. Ei viitsi isegi enam vastikust tunda, kuigi paaniline hirm jätkub. Kodus on hea olnud, emmiss-kaidivahur istuvad praegu köögis ja nende naer kostub siiani (äsja valminud offississe) ära. Pelle, ma julgen oletada, luusib uue diivani ümber ja tahab seda salaja vallutada. Läksin eila voodisse ja meenutasin pisut häid filme ja neid on kahte sorti: need, mis on nii head, et peab uuesti vaatama ning need, mis on nii head, et ei pea uuesti vaatama. Esimeste alla kuuluvad nt "Rosenkrantz ja Guildenstern on surnud", "Üheöösuhe", "Lola rennt", "Amelie", "Fucking Amal" ja loomulikult "Suveöö unenägu", teise alla näiteks "Legends of the Fall" (eile ka ainult piilusin korraks), "Foxfire", "Love letter", "Kusagil ajas" ja "Forrest Gump". Palju muud muidugi ka.
I can't stand the raiiiiin...
Ah, aitab, off to pakkima. Luv ya.
viiuldasin kell 17:30
I can't stand the raiiiiin...
Ah, aitab, off to pakkima. Luv ya.
viiuldasin kell 17:30
Peas mõlgub sissekanne hästi ära suremise kohta, aga paaniline hirm homse päeva ees lükkab mind voodisse.
Head ööd, kõik uneskõndijad.
viiuldasin kell 02:00
Head ööd, kõik uneskõndijad.
viiuldasin kell 02:00
29 november 2003
Jaan, tuttaval viisil:
Laa la laa la
Laa la laa la
Laa la laa la
Lallallah!
Üleval käib pidu - tundub, nagu üritaks 20 inimest järjepidevalt mööblit ühest kohast teise paigutada nagu mingis kaasaegse tantsu etenduses. Inimesed saalivad treppidest üles alla, plasttopsid eri värvi vedelikega näpus, ning huvituvad mingil määral mustadest karvastest koertest, keda jalutavad pikad, kondised, tumedapäised prillidega tüdrukud. Köögilaual lebab tohutu käntsakas hallitusjuustu, millest saab lõigata pakse viilakaid ja siis endal südant pahaks ajada, ning poes lendas esimesena korvi pakk tilli-trullasid, mis on põhimõtteliselt heeringa sisse keeratud porgandipojad. Tilli-trullasid saatis kohemaid vaimustusepuhang, mis ka korvi lendas ja hiljem koos tilli-trulladega otse kõhtu.
Peas on mul aga hoopis "Luikede järv" hallides kleitides ja paljaste meestega; trummipõrinad ja saksofoni mängivate kitarristide pikad juuksed, kui nad joonistavad paberile roosa rasvakriidiga inimest; Jaani põlved bussis ja mobiiltelefon; Janari, kes ei lubanud end kiita; Estonia kostüümilaenutuse mõnusad pikiread kopitanud blufiga ja Jaak Põldma punane püksseelik "Tuleinglist", mis mulle paras on (järelikult olen ma tõesti SUUR); lendluudpalli reeglid ja wales'i harilik roheline (üks loheliik).
Mingil määral ma siis vaagisin seda teemablogi lugu ja teemablog on mul olemas ka, ent kahjuks mitte avalik. Niisiis koondusid mu süümekad siiasamma viiulikontserti, aga R tegi mulle labaselt selgeks, et läbiv teema on täiesti olemas, sest üks asi kordub igas sissekandes. Ja siis ma avastasin väikse "oh'iga", et see tõepoolest ongi praegu igas mõttes mu läbiv teema.
Ma joon klaasist vett ja tunnen end tühjana ja hästi. Mul on päris ausalt tunne, et ühel heal päeval oleksin ma õnnelik, kui saaksin lihtsalt kirjutada kõiki neid asju, mida olen plaaninud. Kirjutaksin tantsukirju ja -blogi, enda blogi, võtaksin lööksin arvutisse enda ja u praeguse kirjavahetuse, koguks lõplikult kokku oma luuleräbalad, kirjutaks haldjale ära Sigatüüka-kirjad, teeksin lõpuni Selle Teise Poeedi uurimuse, "Hümni" Heterole ja luuleneliku "Stop the world'ile", kirjutaks veel öösonettegi... Võibolla püüaks oma päevikute põhjal mõnd proosatekstigi kokku panna, saaksin jälle pisut itsitada. Ausõna, ma tahan kirjutada!
Hmp, siis on vaja rahakat meest. See mees võiks olla kindla nime ja mõõtudega ja ruttu.
Here, u got my theme.
viiuldasin kell 01:17
Laa la laa la
Laa la laa la
Laa la laa la
Lallallah!
Üleval käib pidu - tundub, nagu üritaks 20 inimest järjepidevalt mööblit ühest kohast teise paigutada nagu mingis kaasaegse tantsu etenduses. Inimesed saalivad treppidest üles alla, plasttopsid eri värvi vedelikega näpus, ning huvituvad mingil määral mustadest karvastest koertest, keda jalutavad pikad, kondised, tumedapäised prillidega tüdrukud. Köögilaual lebab tohutu käntsakas hallitusjuustu, millest saab lõigata pakse viilakaid ja siis endal südant pahaks ajada, ning poes lendas esimesena korvi pakk tilli-trullasid, mis on põhimõtteliselt heeringa sisse keeratud porgandipojad. Tilli-trullasid saatis kohemaid vaimustusepuhang, mis ka korvi lendas ja hiljem koos tilli-trulladega otse kõhtu.
Peas on mul aga hoopis "Luikede järv" hallides kleitides ja paljaste meestega; trummipõrinad ja saksofoni mängivate kitarristide pikad juuksed, kui nad joonistavad paberile roosa rasvakriidiga inimest; Jaani põlved bussis ja mobiiltelefon; Janari, kes ei lubanud end kiita; Estonia kostüümilaenutuse mõnusad pikiread kopitanud blufiga ja Jaak Põldma punane püksseelik "Tuleinglist", mis mulle paras on (järelikult olen ma tõesti SUUR); lendluudpalli reeglid ja wales'i harilik roheline (üks loheliik).
Mingil määral ma siis vaagisin seda teemablogi lugu ja teemablog on mul olemas ka, ent kahjuks mitte avalik. Niisiis koondusid mu süümekad siiasamma viiulikontserti, aga R tegi mulle labaselt selgeks, et läbiv teema on täiesti olemas, sest üks asi kordub igas sissekandes. Ja siis ma avastasin väikse "oh'iga", et see tõepoolest ongi praegu igas mõttes mu läbiv teema.
Ma joon klaasist vett ja tunnen end tühjana ja hästi. Mul on päris ausalt tunne, et ühel heal päeval oleksin ma õnnelik, kui saaksin lihtsalt kirjutada kõiki neid asju, mida olen plaaninud. Kirjutaksin tantsukirju ja -blogi, enda blogi, võtaksin lööksin arvutisse enda ja u praeguse kirjavahetuse, koguks lõplikult kokku oma luuleräbalad, kirjutaks haldjale ära Sigatüüka-kirjad, teeksin lõpuni Selle Teise Poeedi uurimuse, "Hümni" Heterole ja luuleneliku "Stop the world'ile", kirjutaks veel öösonettegi... Võibolla püüaks oma päevikute põhjal mõnd proosatekstigi kokku panna, saaksin jälle pisut itsitada. Ausõna, ma tahan kirjutada!
Hmp, siis on vaja rahakat meest. See mees võiks olla kindla nime ja mõõtudega ja ruttu.
Here, u got my theme.
viiuldasin kell 01:17
23 november 2003
Nägin täna esimest korda videost eelmise jõulu kabareetantse, mille naljapärast valmis vusserdasime. Äärmiselt lõbus oli. Seejärel nägin "Rhapsody in blue'd" '98 aastast ja ei suutnud ära imestada, kuidas Hetero tüdrukud toona tantsida suutsid. Ja hommikul nägin muidugi "Igaviku meelt" (mis minu jaoks on ikkagi "Raske tee") ja nutsin terve selle 13 minutit nagu väike totter madli.
Pole muidugi üldse võimalik, kui ilusad tüdrukud Tartus Ujula tänava tantsusaalis on, aga oma ilusaimat ma seekord ei näinudki, kuigi oleksin tahtnud.
See pole jälle see, millest ma kirjutada tahaksin. Tahaksin hoopis seletada, mis tunne on vedada oma suurt reisikotti läbi vanalinna, peatuda Olde Hansa juures karamellimadlite ostmiseks ja seejärel läbi lumevaiba edasi kooli poole sumbates, ise endale vaimusilmas pikka blondi sooja südamega noormeest kõrvale ette kujutades.
Kurb ja õnnelik oli.
viiuldasin kell 21:21
Pole muidugi üldse võimalik, kui ilusad tüdrukud Tartus Ujula tänava tantsusaalis on, aga oma ilusaimat ma seekord ei näinudki, kuigi oleksin tahtnud.
See pole jälle see, millest ma kirjutada tahaksin. Tahaksin hoopis seletada, mis tunne on vedada oma suurt reisikotti läbi vanalinna, peatuda Olde Hansa juures karamellimadlite ostmiseks ja seejärel läbi lumevaiba edasi kooli poole sumbates, ise endale vaimusilmas pikka blondi sooja südamega noormeest kõrvale ette kujutades.
Kurb ja õnnelik oli.
viiuldasin kell 21:21
22 november 2003
Halloo? On siin keegi või tuleb siia üldse kunagi veel keegi?
Vähemasti ma viiuldan kord nädalas, või mis? :)
Eile öösel ei peatanud mind isegi väljavaade Mäoni püsti seista. Tartu võttis mind vastu lumesajuga ja autos ootav issi purgitäie veega, sest olin talle kaevanud, et suren sealsamas bussis janusse. Kuskil Raekoja platsi juures jõudis kohale teadmine, kui kohutavalt ma ikkagi neid Tartu tuttavaid tulesid armastan; kui hea on Tartu-suguses linnas üles kasvada ja kui oluline on siia ühel heal ajal tagasi tulla ning Tallinn taas ainult külastuspaigaks muuta.
See tolleks, esimese märgina tahtsin siin hoopis mainida seda teravat jõulutunnet, mis on täna mu ülestõusmisest peale (kell oli vist kolmepaiku, kui üks oodatud telefonikõne mind äratas ja pilk lumehangedesse mattunud õuele mind shokeeris) kummitanud nii hullult, et pidin tühja ja pimeda korteri peal ringi tuustima ning nii mõnessegi kohta küünla suskama. Selline üksildane ja pisut jahe on olnud olla ja kuidagi tuttavlik-talvine hirmutunne on ka taas peal, aga see pole halb. See on nagu seesama pidev valu, mis pole ka halb, vaid lihtsalt tavaline.
See tolleks, nüüd ootab mind ees õhtu täis kirjutamist.
Esmaspäeval hakkasid esimesed Teeviida-proovid, nii et tantsisin 12st poole seitsmeni õhtul. Olen üldse maininud? Peame kursaga tegema 20 minutit koreograafiat, eile oli Renele ettenäitamise kuupäev, esmaspäeval polnud ühtegi sammu veel õpitud. Sellest siis nädal aega surma :) Igal juhul leidsin ma esmaspäeva õhtul end hoopis Karini ja Kristjani juurest (kammerkoorist, uued nagu minagi) - sõime suppi ja rummikooke, laulsime, mängisime trummi, vaatasime Karini pilte ja rääkisime igasugu sensitiivsetel, esoteerilistel jne teemadel ning jooksime läbi öise Tallinna bussi peale - ei jõudnud. Aga see seltskond on huvitav ja introgeeriv ning kummaline on selles üks, olgugi et kõige noorem ja rumalam liige olla.
Teisipäeval lippasin proovidest tunniks ajaks kooriproovi ja siis tagasi kooli laulma. Lõpetasime enne ühtteist öösel? Ei mäletagi niiväga...
Ma arvan, et pole vaja rääkida kolmapäevast. Poisid jäid minust maha ja lahkusid koolist enne keskkööd. Umbes nädala keskel hakkas ka keha streikima, nii et kampsuni seljastvõtmine nõudis üsna suurt keskendumist, aga sinikaid veel lugema ei pidanud.
Neljapäeval ärkasin kell kaheksa ja hakkasin Jaaniga küpsisetorti tegema: kaheksakorruselist, shokolaadikreemiga ja mandlilaastudega kaetud, rosinatest tantsijaga kõige peal... Kui me punkt kell üheksa õhtul proovid lõpetasime ja gardekasse dushi alla kihutasime, mainis Kamme (või oli see Eveli?) pisut ehmunult: "Me juba mõtlesime, et esimene kursus teeb oma ristimise ajal proovi..." Niisiis läksime me üles, vahelduseks kukkusime tantsima ja möllama ja teenisime järjekordselt aplausi, kui endale pisutki hingetõmbeaega lubasime. Aga lõpuks hakkas ülejäänud rahvas ka tantsima - mine tea, kui palju neid sellele meie nõmetsemine tõukas... All hävitasime neljanda kursusega oma tordi (mis oli suurepärane) ja Angela toodud sefiiritordi, shampuse ja põranda, mis kattus õnnelikult mandlilaastudega... Üleval esitasime Maikeni tantsu ja tuljaku, mis päädis ovatsioonidega - ei teagi, kas seetõttu, et see läbi sai, või läks see viimane tõste (millepärast mul eelneval nädalal käsivars karjus) niiväga peale.
Trepijooksus (vähimate sammude arvuga Laia tänava suurest keertrepist üles) jäid jagama Kristjan ja üks telereziikas, Jaan sai kolmanda koha. Auhinnaks oli viieliitrine viinapudel, mis reede hommikul õnnelikult Kristjani kapis lösutas. Naistest võitis Kamme, ma jäin teisele kohale, aga otsustasime vahetada naiste tehnika (spagaadiga trepist üles) meeste oma vastu (teivashüppelaadselt). Geisha peaks seda proovima.
Reede hommikul venitasin end peale kaheksat taas proovisaali ja avastasin oma õlavart katva 30 ruutcm-se siniseid laike, triipe ja täppe täis ala. Janari kaebas parema põlve valude üle ja Kammel oli juba eelneval õhtul sealkandis sinised plekid... Igatahes oli mul tunne, et ei suuda reedel tantsida mitte ühtegi sammu, sest mu keha lihtsalt ei liigu. Täna paljana peegli ees seistes avastasin sinikaid täiesti uskumatutes kohtades: olgu, puusakondid veel, aga ribide vahel? Ja reie välisküljel?
Renele näitasime siis ette, niipalju kui meil oli. Minu hädise soolojupi kohta ei maininud ta mitte ühtegi sõna, nii et mul pole nüüd aimugi, kuhu suunas edasi liikuda. Ja pärast analüüsi poetas, et ta ei hakanud alguses rääkima, kui tublid ja toredad me oleme ja kui fantastiline esimene kursus meil on...
Tegelikult on mitu asja going on. Mulle meeldis, kuidas Jaan rääkis oma seisust (lahkub kodust enne, kui toanaabrid üles tõusevad, ning jõuab koju siis, kui nad juba magavad), võttis seepeale kahe käega peast kinni ja ohkas: "Appi, millise eriala ma endale valinud olen!" Ma olen kohutavalt rahul, et mul tegevust on. Ma arvan, et see on lihtsalt energia mujale projetseerimine, põhjuseks otseselt U lakkamatult näriv puudumine. Mu üksindushaigus süveneb sisemiselt ja järjest hullem on ilma kursakaaslastega olla, sest nemad on vist veel ainsad, kes mulle ajutist ravi pakuvad. Aga praegu olen Tartus ja igatsen hoopis Haldja järele, rääkimata Heterost, mida homme "Igaviku meele" proovis üllatuskülastan, kui kõik hästi läheb.
Imelik on mõelda, et viie nädala pärast algab vaheaeg. Ja veel imelikum on mõelda, et olen juba detsembri teisel päeval vist kursusega Kanuti Gildi laval...
Ootan ka järgmist reedet, R-kullake...
viiuldasin kell 20:40
Vähemasti ma viiuldan kord nädalas, või mis? :)
Eile öösel ei peatanud mind isegi väljavaade Mäoni püsti seista. Tartu võttis mind vastu lumesajuga ja autos ootav issi purgitäie veega, sest olin talle kaevanud, et suren sealsamas bussis janusse. Kuskil Raekoja platsi juures jõudis kohale teadmine, kui kohutavalt ma ikkagi neid Tartu tuttavaid tulesid armastan; kui hea on Tartu-suguses linnas üles kasvada ja kui oluline on siia ühel heal ajal tagasi tulla ning Tallinn taas ainult külastuspaigaks muuta.
See tolleks, esimese märgina tahtsin siin hoopis mainida seda teravat jõulutunnet, mis on täna mu ülestõusmisest peale (kell oli vist kolmepaiku, kui üks oodatud telefonikõne mind äratas ja pilk lumehangedesse mattunud õuele mind shokeeris) kummitanud nii hullult, et pidin tühja ja pimeda korteri peal ringi tuustima ning nii mõnessegi kohta küünla suskama. Selline üksildane ja pisut jahe on olnud olla ja kuidagi tuttavlik-talvine hirmutunne on ka taas peal, aga see pole halb. See on nagu seesama pidev valu, mis pole ka halb, vaid lihtsalt tavaline.
See tolleks, nüüd ootab mind ees õhtu täis kirjutamist.
Esmaspäeval hakkasid esimesed Teeviida-proovid, nii et tantsisin 12st poole seitsmeni õhtul. Olen üldse maininud? Peame kursaga tegema 20 minutit koreograafiat, eile oli Renele ettenäitamise kuupäev, esmaspäeval polnud ühtegi sammu veel õpitud. Sellest siis nädal aega surma :) Igal juhul leidsin ma esmaspäeva õhtul end hoopis Karini ja Kristjani juurest (kammerkoorist, uued nagu minagi) - sõime suppi ja rummikooke, laulsime, mängisime trummi, vaatasime Karini pilte ja rääkisime igasugu sensitiivsetel, esoteerilistel jne teemadel ning jooksime läbi öise Tallinna bussi peale - ei jõudnud. Aga see seltskond on huvitav ja introgeeriv ning kummaline on selles üks, olgugi et kõige noorem ja rumalam liige olla.
Teisipäeval lippasin proovidest tunniks ajaks kooriproovi ja siis tagasi kooli laulma. Lõpetasime enne ühtteist öösel? Ei mäletagi niiväga...
Ma arvan, et pole vaja rääkida kolmapäevast. Poisid jäid minust maha ja lahkusid koolist enne keskkööd. Umbes nädala keskel hakkas ka keha streikima, nii et kampsuni seljastvõtmine nõudis üsna suurt keskendumist, aga sinikaid veel lugema ei pidanud.
Neljapäeval ärkasin kell kaheksa ja hakkasin Jaaniga küpsisetorti tegema: kaheksakorruselist, shokolaadikreemiga ja mandlilaastudega kaetud, rosinatest tantsijaga kõige peal... Kui me punkt kell üheksa õhtul proovid lõpetasime ja gardekasse dushi alla kihutasime, mainis Kamme (või oli see Eveli?) pisut ehmunult: "Me juba mõtlesime, et esimene kursus teeb oma ristimise ajal proovi..." Niisiis läksime me üles, vahelduseks kukkusime tantsima ja möllama ja teenisime järjekordselt aplausi, kui endale pisutki hingetõmbeaega lubasime. Aga lõpuks hakkas ülejäänud rahvas ka tantsima - mine tea, kui palju neid sellele meie nõmetsemine tõukas... All hävitasime neljanda kursusega oma tordi (mis oli suurepärane) ja Angela toodud sefiiritordi, shampuse ja põranda, mis kattus õnnelikult mandlilaastudega... Üleval esitasime Maikeni tantsu ja tuljaku, mis päädis ovatsioonidega - ei teagi, kas seetõttu, et see läbi sai, või läks see viimane tõste (millepärast mul eelneval nädalal käsivars karjus) niiväga peale.
Trepijooksus (vähimate sammude arvuga Laia tänava suurest keertrepist üles) jäid jagama Kristjan ja üks telereziikas, Jaan sai kolmanda koha. Auhinnaks oli viieliitrine viinapudel, mis reede hommikul õnnelikult Kristjani kapis lösutas. Naistest võitis Kamme, ma jäin teisele kohale, aga otsustasime vahetada naiste tehnika (spagaadiga trepist üles) meeste oma vastu (teivashüppelaadselt). Geisha peaks seda proovima.
Reede hommikul venitasin end peale kaheksat taas proovisaali ja avastasin oma õlavart katva 30 ruutcm-se siniseid laike, triipe ja täppe täis ala. Janari kaebas parema põlve valude üle ja Kammel oli juba eelneval õhtul sealkandis sinised plekid... Igatahes oli mul tunne, et ei suuda reedel tantsida mitte ühtegi sammu, sest mu keha lihtsalt ei liigu. Täna paljana peegli ees seistes avastasin sinikaid täiesti uskumatutes kohtades: olgu, puusakondid veel, aga ribide vahel? Ja reie välisküljel?
Renele näitasime siis ette, niipalju kui meil oli. Minu hädise soolojupi kohta ei maininud ta mitte ühtegi sõna, nii et mul pole nüüd aimugi, kuhu suunas edasi liikuda. Ja pärast analüüsi poetas, et ta ei hakanud alguses rääkima, kui tublid ja toredad me oleme ja kui fantastiline esimene kursus meil on...
Tegelikult on mitu asja going on. Mulle meeldis, kuidas Jaan rääkis oma seisust (lahkub kodust enne, kui toanaabrid üles tõusevad, ning jõuab koju siis, kui nad juba magavad), võttis seepeale kahe käega peast kinni ja ohkas: "Appi, millise eriala ma endale valinud olen!" Ma olen kohutavalt rahul, et mul tegevust on. Ma arvan, et see on lihtsalt energia mujale projetseerimine, põhjuseks otseselt U lakkamatult näriv puudumine. Mu üksindushaigus süveneb sisemiselt ja järjest hullem on ilma kursakaaslastega olla, sest nemad on vist veel ainsad, kes mulle ajutist ravi pakuvad. Aga praegu olen Tartus ja igatsen hoopis Haldja järele, rääkimata Heterost, mida homme "Igaviku meele" proovis üllatuskülastan, kui kõik hästi läheb.
Imelik on mõelda, et viie nädala pärast algab vaheaeg. Ja veel imelikum on mõelda, et olen juba detsembri teisel päeval vist kursusega Kanuti Gildi laval...
Ootan ka järgmist reedet, R-kullake...
viiuldasin kell 20:40
16 november 2003
See on nagu see kummaline tõsiasi, et nüüd kohtud Tartuski vaid kursakaaslastega, kellega nagunii viis päeva nädalas ninapidi (või küünarnukkipidi) koos Tuljakut kargate või miskit. Ja siis äkki on sul hea meel, et te kohtusite.
Võrust taas! Buss oli täis naisi, kes truult (igasugusest emantsipatsioonist välja tegemata) Võrru loksusid, hilinemise tõttu pool tundi värava taga külmetasid ja kandsid käes kilekotte, mille sisu mind haiglaselt huvitas. Minul oli kilekott seljakotis!
Aga tunne on taas halb-hea nagu siis, kui midagi on läinud väga hästi ja siis otsa lõppenud. Ma ei usu, et sel nädalal bloggerdamist ette tuleb, selle jaoks olen vist liiga suremas - kirjutan hiljem. Suremisega meenub mulle eilne hommik, mil ajasin end keskpäeval linade vahelt hommikumantlisse ja läksin istusin inisedes köögis laua taga, sorgus, sorakil ja laibastunud. Emme tuli kööki ja täheldas, kui ilus ma olen.
Ja tuljakuga meenub tõsiasi, et rääkisin issile anekt(d???)ooti Tuljakust ja pärast ilmnes, et tegemist oli hoopistükkis Tulvistega.
viiuldasin kell 17:36
Võrust taas! Buss oli täis naisi, kes truult (igasugusest emantsipatsioonist välja tegemata) Võrru loksusid, hilinemise tõttu pool tundi värava taga külmetasid ja kandsid käes kilekotte, mille sisu mind haiglaselt huvitas. Minul oli kilekott seljakotis!
Aga tunne on taas halb-hea nagu siis, kui midagi on läinud väga hästi ja siis otsa lõppenud. Ma ei usu, et sel nädalal bloggerdamist ette tuleb, selle jaoks olen vist liiga suremas - kirjutan hiljem. Suremisega meenub mulle eilne hommik, mil ajasin end keskpäeval linade vahelt hommikumantlisse ja läksin istusin inisedes köögis laua taga, sorgus, sorakil ja laibastunud. Emme tuli kööki ja täheldas, kui ilus ma olen.
Ja tuljakuga meenub tõsiasi, et rääkisin issile anekt(d???)ooti Tuljakust ja pärast ilmnes, et tegemist oli hoopistükkis Tulvistega.
viiuldasin kell 17:36
15 november 2003
See on nagu see teadmine, et tegelikult ei kirjuta sa siia üldse neid asju ja niimoodi, nagu tahaksid või võiksid. Ei oska lihtsalt ja kõik. Ja siis sa kondad mööda bloge, mis paistavad väärivat kondamist ja mida mööda sul tegelikult pole mingit tahtmist konnata; vaatad üle need, mille kohta tead nagunii, et keegi pole viimase kahe tunni jooksul sinna postinud; lähed Lekkivasse Katlasse lihtsalt selle pärast, et vaadata esilehekülge ja mitte viitsida seda lugeda; mängid korduvalt minesweeperit, ise samal ajal end viiuldamiseks sobivasse tusatujju ajades ja expert levelis VIIMASELE miinile peale astudes; mõtled pisut oma HP-mõtteid, aga needki tunduvad hoolimata soodsast kellaajast pisut tuhmid ja pealegi on Sirius surnud; genereerid võibolla paar uut ideed, kuidas olla senisest ausam, aga heidad nad peast, sest keda huvitakski veel mõned mu "avaldamata" kirjatööd; püüad mitte mõelda asjaolule, et ühel vastikul mustaruudulisel päeval peab hakkama raha teenima, sest õppelaen sulab umbes samamoodi nagu aeg su sõrmede vahel...
Ja tegelikult igatsed selle inimese järele, kes (vähemalt praegu sulle tundub nii, sest sul on ju lähiminevikust nagunii idealiseeritud mälupilt ja kaugemast see üldse puudub) sind ei püüdnud pidevalt mingis suunas kasvatada ning ei leidnud sinus vähese elukogemuse musternäidist või sügavate kompleksidega pubekat - või vähemalt oli liiga hõivatud sinu armastamisega, et see talle pähe oleks tulnud. Ja siis sulle äkitselt meenub, kuidas teile meeldis kinos ja igal pool mujal käia ja kuidas te tundsite rahutust, kui selles paus tuli; kuidas ta sul seljast rakse välja võttis (ja kes seda ometi praegu teeb? sa raksud juba sama hullusti kui geisha, ainult et sina pole nii osav veel asja ise korda ajamises); ning kuidas ta oli kohutavalt kaunis sel hetkel, kui tema pikad ripsmed olid niisked, kuna sina samal ajal nutsid oma lohutamatut tallinnasse-mineku-ajateenimine-sakib-laske-armastada-ei-taha-kasvada-nuttu.
Ja kõik näkid ja kentaurid on oma metsades varjul mitte sellepärast, et nad tahavad, vaid sellepärast, et sa ei mõtle neile praegu, mis on ju masendav! Pealegi sulle ei meenu, miks sa nimetasid ühe öö Vampiiride Õhtuks. Sa tahaksid kedagi kordki blogspottida peale oma vennaraasude ja tantsukate lihtsalt sellepärast, et olla veendunud, et see kõik ei osutu üheks üüratuks Moraviuseks.
Sest erinevalt Dursley'dest Jumalal on ju huumorimeelt, iseasi kas Talle internet päris meeldib. Internet on kindlasti evil, aga ma olen seda lauset vist pigem kuskilt lugenud.
Ja naiivselt arvad sa selle kõige virina peale, et lähed nüüd tudule ja tegelikult on sul päris hea olla - ning vastumeelselt tunnistad, et nii see ongi. Hea ongi. Ja viimase asjana meeldib sulle vaadata, kuidas kursor muutub vaheldumisi nähtamatuks ja tagasi, kui ta panna täpselt sellele triibule, mis su ekraanil tähti ilma sünnitab.
viiuldasin kell 02:14
Ja tegelikult igatsed selle inimese järele, kes (vähemalt praegu sulle tundub nii, sest sul on ju lähiminevikust nagunii idealiseeritud mälupilt ja kaugemast see üldse puudub) sind ei püüdnud pidevalt mingis suunas kasvatada ning ei leidnud sinus vähese elukogemuse musternäidist või sügavate kompleksidega pubekat - või vähemalt oli liiga hõivatud sinu armastamisega, et see talle pähe oleks tulnud. Ja siis sulle äkitselt meenub, kuidas teile meeldis kinos ja igal pool mujal käia ja kuidas te tundsite rahutust, kui selles paus tuli; kuidas ta sul seljast rakse välja võttis (ja kes seda ometi praegu teeb? sa raksud juba sama hullusti kui geisha, ainult et sina pole nii osav veel asja ise korda ajamises); ning kuidas ta oli kohutavalt kaunis sel hetkel, kui tema pikad ripsmed olid niisked, kuna sina samal ajal nutsid oma lohutamatut tallinnasse-mineku-ajateenimine-sakib-laske-armastada-ei-taha-kasvada-nuttu.
Ja kõik näkid ja kentaurid on oma metsades varjul mitte sellepärast, et nad tahavad, vaid sellepärast, et sa ei mõtle neile praegu, mis on ju masendav! Pealegi sulle ei meenu, miks sa nimetasid ühe öö Vampiiride Õhtuks. Sa tahaksid kedagi kordki blogspottida peale oma vennaraasude ja tantsukate lihtsalt sellepärast, et olla veendunud, et see kõik ei osutu üheks üüratuks Moraviuseks.
Sest erinevalt Dursley'dest Jumalal on ju huumorimeelt, iseasi kas Talle internet päris meeldib. Internet on kindlasti evil, aga ma olen seda lauset vist pigem kuskilt lugenud.
Ja naiivselt arvad sa selle kõige virina peale, et lähed nüüd tudule ja tegelikult on sul päris hea olla - ning vastumeelselt tunnistad, et nii see ongi. Hea ongi. Ja viimase asjana meeldib sulle vaadata, kuidas kursor muutub vaheldumisi nähtamatuks ja tagasi, kui ta panna täpselt sellele triibule, mis su ekraanil tähti ilma sünnitab.
viiuldasin kell 02:14
13 november 2003
No kuulge kullakesed, esimene põmm käis just ära, mil Jaan mulle peale kargas ja mu täna samal põhjusel traumapunkti vedas. Hoolimata vastikust valust, sinisest toonist ja paistetusest tunduvad luud jalalabas kenasti korras olevat ja esmaabi reeglid on ikka samad nagu alati: külma, fastumit, elastiksidet ja üles.
Me tantsisime ühesõnaga, kui te veel aru ei saanud. Nele ei suuda ära imestada, miks ma Jaani peale vihane ei ole, aga mina olen kogu südamest tänulik, et võimalus 90% sajast jäi täitumata ja Jaani potents kenasti alles. Oleks võinud ka teistmoodi minna.
Mulle otsekui meenub, et tahtsin veel miskit mainida, aga nüüd on juba liiga hilja. Lähen ühikasse viinamarju sööma. Ajee!
Ühel ööl nägin unes, kuidas mul oli ilus õnnelik suhe ühe neiuga Tartust. Ajee!
viiuldasin kell 16:13
Me tantsisime ühesõnaga, kui te veel aru ei saanud. Nele ei suuda ära imestada, miks ma Jaani peale vihane ei ole, aga mina olen kogu südamest tänulik, et võimalus 90% sajast jäi täitumata ja Jaani potents kenasti alles. Oleks võinud ka teistmoodi minna.
Mulle otsekui meenub, et tahtsin veel miskit mainida, aga nüüd on juba liiga hilja. Lähen ühikasse viinamarju sööma. Ajee!
Ühel ööl nägin unes, kuidas mul oli ilus õnnelik suhe ühe neiuga Tartust. Ajee!
viiuldasin kell 16:13
08 november 2003
Nägite ikka eile öösel või? Neid mehi seal tantsimas nagu maapealsed kuradid? Saite ikka aru, mida oli teinud oma liikumisega Matthew Bourne või miks Lloyd Newson on geenius? Lakkasite ka neljaks tunniks hingamast nagu mina? Istusite pärast samamoodi mitu tundi arvutis, sest olite võimetud magama minema?
Ja siis muidugi otsisite kõike võimalikku nendesamade etenduste kohta, mis netis üldse olemas on?
Eino tegelikult on vist vaja raasukest minu ürgvaimustusest meestevaheliste suhete vastu. Võibolla küll ainult laval/ekraanil (nagu ka pahad poisid, kelle vastu mul päriselus mingeid erilisi huve pole), aga ikkagi. Oleks see minu teha, oleks kogu inimkond bi ja elu oleks veel keerulisem ja vahvam ;)
viiuldasin kell 16:06
Ja siis muidugi otsisite kõike võimalikku nendesamade etenduste kohta, mis netis üldse olemas on?
Eino tegelikult on vist vaja raasukest minu ürgvaimustusest meestevaheliste suhete vastu. Võibolla küll ainult laval/ekraanil (nagu ka pahad poisid, kelle vastu mul päriselus mingeid erilisi huve pole), aga ikkagi. Oleks see minu teha, oleks kogu inimkond bi ja elu oleks veel keerulisem ja vahvam ;)
viiuldasin kell 16:06
07 november 2003
Oma suureks õuduseks ning toanaabritele suureks lõbuks ilmneb minu hea diktsioon öösiti. St ma mitte lihtsalt ei mõmise unes, vaid räägin lauseid, nii et nemad arvavad iga kord, et ma lihtsalt nende öisesse vestlusse tahan astuda aga tegelikult näen mina kõigest jõust unenägusid. Paari nädala tagant (enne Toompea-proove) oli see umbes: "Jah, ma tahaksin küll tantsida, aga noh, eks näis..."
Tänane öö:
"([Mingisuguses] majas) ma näen sind iga päev."
Minul on kõhedusjudinad igatahes. Mida kõike ma rääkida võin?!?
Kaalun diktofoni hankimist.
viiuldasin kell 13:34
Tänane öö:
"([Mingisuguses] majas) ma näen sind iga päev."
Minul on kõhedusjudinad igatahes. Mida kõike ma rääkida võin?!?
Kaalun diktofoni hankimist.
viiuldasin kell 13:34
05 november 2003
Mamuidugikirjutaksinise,kuimuspacetöötaks.
Niietmalähenostanhoopiskastanikookijatunnen
endväikesevastikuhalvatujulisemadlinaning
vägavägaüksi.Maarvan,etenampoleprobleem
selles,etmulpolekellegagiolla,vaidhoopistõsiasjas,
etmaeisaaollanendega,kellegatahaks.
Jamuidugitagatipuksveelteadmisest,etpean
hommeühikatubakoristama.
Öäkk.
Lisaksselleleonmuimõtleminetäiestiharrypotter
jamaeisaasellestkuidagilahtiningeiüritaka.
viiuldasin kell 18:25
Niietmalähenostanhoopiskastanikookijatunnen
endväikesevastikuhalvatujulisemadlinaning
vägavägaüksi.Maarvan,etenampoleprobleem
selles,etmulpolekellegagiolla,vaidhoopistõsiasjas,
etmaeisaaollanendega,kellegatahaks.
Jamuidugitagatipuksveelteadmisest,etpean
hommeühikatubakoristama.
Öäkk.
Lisaksselleleonmuimõtleminetäiestiharrypotter
jamaeisaasellestkuidagilahtiningeiüritaka.
viiuldasin kell 18:25
Kui lumevärv mu silmades on kustunud
Kuid taevas keerleb, keerleb lund
Kui tule värv on mu unistustes tuhmunud
Kuid süsi hõõgub tuld
Siis sinu suu on kogu külm, on kogu kuum
Kui taeva värv kord mu unistustest unub
Kõik nii või naa ükskord on muld
Kui mere värv kord mu mälestustes tuhmub
Kas miski katkestab veel und
___
Come back and dance again Mr Bojangles
viiuldasin kell 18:23
Kuid taevas keerleb, keerleb lund
Kui tule värv on mu unistustes tuhmunud
Kuid süsi hõõgub tuld
Siis sinu suu on kogu külm, on kogu kuum
Kui taeva värv kord mu unistustest unub
Kõik nii või naa ükskord on muld
Kui mere värv kord mu mälestustes tuhmub
Kas miski katkestab veel und
___
Come back and dance again Mr Bojangles
viiuldasin kell 18:23
01 november 2003
Ma tegelikult vist mõtlen nii nagu varem, nii jah.
If you want me, come and catch me.
Mitte, et mu ego piisavalt esiletungiv poleks, ent üldkokkuvõttes olen ikkagi nõus inimestega kõike tegema, kui nad parasjagu leiavad, et võiksid minuga olla (ja tahaksid ka ja mingil põhjusel ka, olgu see siis muidu-on-igav-põhjus või siis-tunnen-end-kellestki-normaalsemana-põhjus vm). Nii et ülejäänud ajast ma püüan teid rahule jätta, kui ainult soovite. Ja kui ma siis mingil hetkel väga tunnen, et kellegi erilise peaks ikkagi uuesti välja uuristama, sest ta pole endast kaks tüütut kuud elumärki andnud, siis ma võibolla tõesti catch'in pisut ise. Mõnikord näkkab seejärel, mõnikord ongi inimene kadunud.
Siis on pahasti.
Tegelikult tahtsin ma hoopiski teha väikse märke siia selle kohta, et R oli sadu kordi kallim, kui ma arvasin, ning Einarit tahaksin tihedamini kohata, sest ta tundub huvitav. Väikese kadedusega vaatan nende vahvat VIP-rühmitust ja näen originaalseid mõtteid ja tasemel teostust ja tunnen end taas alaväärsena nagu nii tihti viimasel ajal.
See olevat hea, teate. Kasvatab inimest. Kuhugi kindlasti.
viiuldasin kell 21:16
If you want me, come and catch me.
Mitte, et mu ego piisavalt esiletungiv poleks, ent üldkokkuvõttes olen ikkagi nõus inimestega kõike tegema, kui nad parasjagu leiavad, et võiksid minuga olla (ja tahaksid ka ja mingil põhjusel ka, olgu see siis muidu-on-igav-põhjus või siis-tunnen-end-kellestki-normaalsemana-põhjus vm). Nii et ülejäänud ajast ma püüan teid rahule jätta, kui ainult soovite. Ja kui ma siis mingil hetkel väga tunnen, et kellegi erilise peaks ikkagi uuesti välja uuristama, sest ta pole endast kaks tüütut kuud elumärki andnud, siis ma võibolla tõesti catch'in pisut ise. Mõnikord näkkab seejärel, mõnikord ongi inimene kadunud.
Siis on pahasti.
Tegelikult tahtsin ma hoopiski teha väikse märke siia selle kohta, et R oli sadu kordi kallim, kui ma arvasin, ning Einarit tahaksin tihedamini kohata, sest ta tundub huvitav. Väikese kadedusega vaatan nende vahvat VIP-rühmitust ja näen originaalseid mõtteid ja tasemel teostust ja tunnen end taas alaväärsena nagu nii tihti viimasel ajal.
See olevat hea, teate. Kasvatab inimest. Kuhugi kindlasti.
viiuldasin kell 21:16
kujundas: maali
