Ma olin ära ja olin kohal...See oli peaaegu mina. See proovis olla mina. Ja hiljem silmad pärani voodis vale poole peal tänasin järjekordse päeva ning õppimisvõimaluse eest. Sul on käed katki, ritsikas. Sul on pikk tee ees, ritsikas.
Seekord olin rahul, aga õhtu oleks keskööl siiski võinud lõppeda, mitte mu unenägudes varavalgeni kesta...
viiuldasin kell 10:50