<$BlogRSDUrl$>


ikka ta viiuldab

          kodu
      vend siim
   sirel
   helena
    noor e
    geish
   nellu
    mm
    kaisa (maisaa)


viiuldajake
 issemm
siimelina
kataainar&co
kaidivahur&co
vusserdis
geisha
nellu
hundid (love)
FX (love)


vanad:

  2009
1 2 3 4
5 6 7 8
9 10 11 12

  2008
1 2 3 4
5 6 7 8
9 10 11 12

  2007
1 2 3 4
5 6 7 8
9 10 11 12

  2006
1 2 3 4
5 6 7 8
9 10 11 12

  2005
1 2 3 4
5 6 7 8
9 10 11 12

  2004
1 2 3 4
5 6 7 8
9 10 11 12

  2003
1 2 3 4
5 6 7 8
9 10 11 12

  2002
12 8-12

27 september 2008

Kui jätta kõrvale kõik valguvad jutud professionaalidest ja amatööridest,
võite ette kujutleda,

ärkame üheksa ja raskustega. alati keegi jääb kauemaks magama, see on nii surm. tõenöoliselt on mannapudru. tänaval vedeleb päike.
kümme-üksteist algab esimene paaritunnine proov või kohtumine lavastajaga kostüümide asjus või läbimäng või midagi. kõhud on tühjad ja ruumis vedeleb higi.
kaheteistkümne ajal jookseme järgmisesse proovi või kohtumisele. muusikutega näiteks. higi on krae vahel ja naba sees ka. sel hetkel tuleb igatsus mahlajookide järele.
kaks-kolm saab kusagil süüa. väljas ju ei tohiks, aga see on kiire. tegelikult oleks kojutulek ka kiire, aga kuidagi ei tule selle peale. ja nõudepesu ei ole sõber. igavene lugu.
kolm-neli on jälle proov või on mingi lavastusarutelu või mõni loeng, kuhu joosta. või muusikates ning tantsukirjeldustes tuhlamine ajaloolise tantsu tundide jaoks, või alfie keskkoha kallistamine ja korraks natuke nutta tihkumine, sest nii haige on olla ja jaks vedeleb maa all. võibolla saab pool tunnikest tukkuda. väsimus on suur ja uni peaaegu ei tule. liiga palju tegevusi on laiali. võibolla peab hoopis kostüüme joonistama või materjaliga tõtt vahtima või kedagi mõõtma.
viis-kuus hakkavad tunnid või proovid ja siis oleks hea kolm-neli tundi vastu pidada. toolid kägisevad ja pea loeb paksult numbreid kaasa. nuuskamine ununeb ära. õige koha peal ei oska suud kinni hoida. mõni on ...., mõni on ... . needsamad ärajäetud sõnad. paar korda lähen närvi ja surun käed suule. ma arvan, et mu sees on väike koll ja ma veel ei oska teda vait kamandada. eks see teeb minust vist ... .
kodus on kikerherned estragoniga, pasta, jäätis või midagi. võibolla teeb ingel õunakooki. ja keegi helistab varsti ja inimesed liiguvad ringi ja kõik jäävad kauaks ja kõik on väga hipi. arutatakse. võibolla on veini või midagi sarnast. tegelikult on õnnelik, kuigi väsimus on jõhker, samas täpselt nii peidus, et hambapesu (eile viiekesi) toimub alles kokkukukkumishetkel. enne joome teed. ma köhin vaikselt. alfie hoiab mul selja tagant kinni. enne oleme karjunud korterile pesupesu asju või prügikastilugusid...
kella kolme ajal paneme tuled kustu. keegi käib pissil ja keegi röhatab, kuskilt kostub veel sosinat, kasvõi mõttes. uni on juba ammu maas laiali olnud. nüüd väljub see alfiest väikeste norsatuste teel. mul hakkab peas lavastamine, ideed on päris head, ma mediteerin neid endale meelde, et järgmisel päeval nendega tööle hakata. uni on kaotsis, võibolla seedis alfie selle üleni ära. ta sunnib mind enda ümber kerima. ma pilgutan korraks silmi ja teesklen temaga ühes rütmis hingamist. uni leiab mu niimoodi üles.
äratuskell leiab mind kohe pärast seda.

Praegu vajan ma puulehti, õhku ja voodi pehmust.


viiuldasin kell 19:13


kujundas: maali

blogger