<$BlogRSDUrl$>


ikka ta viiuldab

          kodu
      vend siim
   sirel
   helena
    noor e
    geish
   nellu
    mm
    kaisa (maisaa)


viiuldajake
 issemm
siimelina
kataainar&co
kaidivahur&co
vusserdis
geisha
nellu
hundid (love)
FX (love)


vanad:

  2009
1 2 3 4
5 6 7 8
9 10 11 12

  2008
1 2 3 4
5 6 7 8
9 10 11 12

  2007
1 2 3 4
5 6 7 8
9 10 11 12

  2006
1 2 3 4
5 6 7 8
9 10 11 12

  2005
1 2 3 4
5 6 7 8
9 10 11 12

  2004
1 2 3 4
5 6 7 8
9 10 11 12

  2003
1 2 3 4
5 6 7 8
9 10 11 12

  2002
12 8-12

12 aprill 2007

Battle (constant). Endast. SKIP

Ma juba tean, et ma tahan siin rääkida palju rohkemast, kui vaja. Selles mõttes, et kui ma ennast nüüd lühidalt väljendaksin, leiaksin endas otsustavust arvuti kinni panna ja oma tuppa naasta. Ent kui ma hakkan siia tuletama neid mõtteid, mida ma kavatsen tuletada... siis saan jälle üht päikesetõusu suudelda.
Ja ajurakud saaksid taas surra.


Vaatame.

H-s oli üle tüki aja normaalne proov. Võibolla tuli see sellest, et kõik olid kohal. Ma ei tea, miks ma olen puudujate korral täiesti võimetu töötama. Ma saan mõistusega otsekui aru kõikidest haigestumistest ja muudest põhjustest, aga mu energia kukub lukku, meeleolu tigedaks ja ideed pagevad teistesse dimensioonidesse.
Ühesõnaga, täna olid kõik kohal. Ja võibolla ma mulisesin ja naersin pisut liiga palju, aga ma tundsin end lõpuks taas e l a v a n a, mis tekitas sellise erinevuse et ohohoo.
Võibolla kannatasin viimaste nädalate jooksul tunnustusvajaduse all.
Võibolla peaksid nad mind rohkem kiitma :)
Võibolla peaksin mina n e i d rohkem kiitma.

Me proovisime aktsendi-kombinatsiooni strobo peale ja nad tantsisid mul vererõhu väga kõrgeks ja pulsi... väga, VÄGA kiireks. Nad puhastasid oma kaklusduetid, mis muusikaga siiski nii hästi veel välja ei tulnud, ning tuletasid meelde alguse karate.
Ma olin rahulrahulrahul, aga see läheb homseks ilusasti üle :)

Hommikul käisin massööri juures - esimest korda elus, muuseas.
Alguses silitas mind kenasti, valus ei olnud.
Siis hakkas leidma - asju. Tuli välja, et mul on keha piimhappejääkidest ladestunud sooli täis, need krudisesid ja tuikasid tema järelejätmatute sõrmede all. Kaelas olid nagu traadid ja triitseps oli lühikeseks ja punni treenitud ning täiesti venitamata.
See pole ime - mul pole olemas kehaosa, mis vähemalt korra paari kuu tagant piimhapet ja paisunud verd täis poleks. Ja viimase kolme kuu käte treening on igal korral tipnenud häbiväärselt põgusa venituse ja lõdvestusega.

Kõige hullem on see, et olen oma õpilastele samasuguse karuteene teinud. See on see tobe lõiv, mis tuleb maksta, kui tantsutunni eesmärgiks pole kehaline treening, vaid tants, mis mingiks kuupäevaks tuleb kähku valmis treida.
Kui ideaalis kuulub pooleteisttunnise treeningu juurde pool tundi venitusi ja selle ette veel min 20 minutit soojendust, jääb tantsulistele kombinatsioonidele ja tantsuseadetele täiesti haledalt vähe aega, eriti kui tund on vaid kord nädalas.
Mingisugune lõputu kompromissi leidmine nende kahe suuna (treening ja tants) vahel, mistõttu mõlemaid tuleb igast võimalikust küljest kärpida.
Tulemuseks toored, viimistlemata, koreograafiliselt ebaküpsed tantsud ning poolikult või kehavastaselt treenitud tantsijad.

Madli, idealism. Sa oled juba piisavalt vana. Rahu.

Ühesõnaga tajusin ma äkki enese ammendumist. Täpselt aastaks, õigemini kaheksaks kuuks jätkus mu teadmisi. Nüüd olen andnud ära kõik, mis mulle kolme ülikooliaastaga külge jäi - nüüd on see koht, kus tuleks appi võtta metoodikad ja didaktikad ja pedagoogilised praktikad...

Luuleline.

Metoodika ja didaktika.
Pedagoogiline praktika
ja õpetajakoolitus
ja ideaalseks voolitus.

Ja - absoluutseks treenitus
või kõverjalgsusgeenitus?

Mul seni oli teine taktika,
kuid nüüd on koivad katki ka.

Ühesõnaga suvel peab leidma aega. Kirjandust. Ideid.
Ma tean, et see pole keeruline, ma olen juba normaalselt osav järgimõtlemises, lugemises ja oma pea sees töötamises.

Ja kui hästi läheb, on mul seejärel taas aastaks (ja ligi kümneks eri grupiks?) materjali, mida ammendama hakata, aga rohkemaks mitte, ma tunnen seda juba praegu.
Siis tuleb kas kuskile minna või midagi muuta, väga muuta.

Massöör ei mõistnud, mida tantsijad mõtlevad - sportlased kasutavad ju massööride teenuseid tavapäraselt, vähemasti iga pingelise perioodiga.
Kes neile palka maksab, mõtlesin endamisi.
Aga sain aru, sain väga aru. Panin endale veel neljaks korraks aja kinni, et ta mul vähemasti turja suudaks korda teha (loodetavasti), ning jätsin meelde selle, mida ta rääkis tai massaaži kohta.

Olen selle aasta jooksul eneses väga palju positiivseid muudatusi suutnud teha, Romeo ja Julia ajal tuleb seda kommet jätkata.

Oleks tobe selle koha pealt raha kokku hoida. Olla kirjanik, kes ei raatsi paberit ja trükivärvi osta? Olla muusik, kes ei häälesta oma klaverit?
Olla prostituut, kes ei kasuta kondoomi?

Ma tahan kunagi olla seenior, kes on sirge seljaga, ei lonka, saab treppidest käia ja kükitada.
Praegu on aeg sellega tegelemiseks.

So you think you can dance?


viiuldasin kell 23:06


kujundas: maali

blogger