<$BlogRSDUrl$>


ikka ta viiuldab

          kodu
      vend siim
   sirel
   helena
    noor e
    geish
   nellu
    mm
    kaisa (maisaa)


viiuldajake
 issemm
siimelina
kataainar&co
kaidivahur&co
vusserdis
geisha
nellu
hundid (love)
FX (love)


vanad:

  2009
1 2 3 4
5 6 7 8
9 10 11 12

  2008
1 2 3 4
5 6 7 8
9 10 11 12

  2007
1 2 3 4
5 6 7 8
9 10 11 12

  2006
1 2 3 4
5 6 7 8
9 10 11 12

  2005
1 2 3 4
5 6 7 8
9 10 11 12

  2004
1 2 3 4
5 6 7 8
9 10 11 12

  2003
1 2 3 4
5 6 7 8
9 10 11 12

  2002
12 8-12

13 jaanuar 2007

Lovetrip

Eile oli muuseas huvitav öö, lugesin oma mingeid päevikulaadseid asju üle. Täiesti USKUMATU, kui paljudele klassi- ja koolivendadele ma alates kaheteistkümnendast (!) eluaastast oma kustumatut armastust suunasin, kirjeldades salamisi kirglikult kõiki nende väliseid ja sisemisi voorusi ja analüüsides nende pisimatki tegevusakti, mis pidid omakorda tõestama nende suurt armastust minu vastu. Näiteks - tadaa! - möödusid nad minust trepil. Ma kaldusin arvavat, et oma tunnete väljendamiseks on see üks ideaalsemaid tegevusi.

Kogu selle emotsioonidelaviini objekt muutus muidugi iga nädal, vanad armastused hüljati ja tunnistati isegi neist unistamise jaoks kõlbmatuks - seda loomulikult senikaua, kuni ring täis sai ja unustatud tunded uuesti ja kirglikumaltki põlema lahvatasid. Vahepeal ei suutnudki ma õige vahel valida ja koostasin tabeleid nende plusside ja miinustega ning üldse pikki nimekirju kõigist nendest, keda ma nii väga "armastasin".

Kas kõik puberteediealised pakatavad hormoonidest nagu hullud mesilased? Oijumpsus, kui mul kunagi lapsed peaksid olema, lähen ma nendel teatud eluaastatel küll puhkusele ja las vanavanemad saavad nendega siis hakkama - mina ei oskaks.

Aga tegelikult leidsin kogu paberipahnast ka paar tõsisemat nooti, mille kõla olin unustanud ja mille meenutamine veidralt mõjus. Needsamad trepil möödumised ja koolikohvikus istumised tuletasid meelde selle kõikehõlmava, tuksleva, lendava ja kuumava tunde, mille tekitas just selle kindla laia turja ja kukla nägemine ükskõik kui suure vahemaa tagant või puhtalt neile mõtleminegi. See tuletas muuseas meelde ka hilisemad tunded, mida ma vanemana enam kuskile kirja ei pannud ja mis kõik erinesid üksteisest täiesti drastiliselt peale selle pisikese sarnasuse, et nad panid mind ennast tundma uskumatult elusana.

Samanimeliste emotsioonide arenemine ja teisenemine elu jooksul on väga eriline tunne, ma ei teagi, kas kurb või ilus.


viiuldasin kell 01:55


kujundas: maali

blogger