Kui töölt, ei, "töölt", koju jõudsin, hakkas koridoris Marta õnnest hüplema, samal ajal kui vusserdis meie vahel aukaheksaid tegi. Kallistasin neid peaaegu korraga ja me läksime suurde tuppa vanaisaga tantsima.
Aga enne seda olin puhtsüdamlikult kohutavalt laisk ja püüdsin endale vabandada, et minusugusel Suurel Loojal on puhkamine lubatud, sest ajutöö on see kõikse kurnavam töö.
Haa, naiss trai.
Tudengisoodustuste lõppemine lööb ühistranspordile kuluvate summade näol peaaegu nagu kirve selga.
viiuldasin kell 21:06