<$BlogRSDUrl$>


ikka ta viiuldab

          kodu
      vend siim
   sirel
   helena
    noor e
    geish
   nellu
    mm
    kaisa (maisaa)


viiuldajake
 issemm
siimelina
kataainar&co
kaidivahur&co
vusserdis
geisha
nellu
hundid (love)
FX (love)


vanad:

  2009
1 2 3 4
5 6 7 8
9 10 11 12

  2008
1 2 3 4
5 6 7 8
9 10 11 12

  2007
1 2 3 4
5 6 7 8
9 10 11 12

  2006
1 2 3 4
5 6 7 8
9 10 11 12

  2005
1 2 3 4
5 6 7 8
9 10 11 12

  2004
1 2 3 4
5 6 7 8
9 10 11 12

  2003
1 2 3 4
5 6 7 8
9 10 11 12

  2002
12 8-12

21 aprill 2005

Higilõhnaluule

Naljakas, kuidas ajalugu muudkui kordub - kaks korda on meremees tulnud ja läinud, nüüd kolmandal hoitakse teda Ungaris kinni, nii et pulma hoopis uus ja võõras meremees suguvõsasidemeid segama palutud on. Me ei saa Koolitantsule oma harjunud valgust, mis on hirmus - ajalugu on ju selgesti näidanud, et just need 8 lisaprožektorit teevad meie tööst selle, mis ta on. Aga eks me peame siis uutel teemadel improviseerima.

Magan veidralt, palju suuremal määral läbi elades ja tajudes kui ärkvelolekus. Tunnen veel kaua oma ööde järelkajasid - näib, nagu oleksin läbi elanud palju rohkema kogemusi (eriti tulevikukogemus) kui mu vanusele kohane oleks. Ma magasin täna öösel tunde, tunde ja tunde, ning õppisin kogu selle aja saksa keelt, jäin veel pisut pooleligi, hilinesin mõned minutid nagu ikka, magasin veel tunde, tunde ja tunde ning ärkasin alates kella poole neljast öösel tegelikult iga kaheksa minuti tagant, et oma ärkvelolekut kontrollida. Ei mallanudki lõpuks äratuskella oodata, kobisin enne viit juba kööki kampsunite sisse.

Peaaegu ei hilinenud (päriselus). Õppejõud oli Saksamaale sõitnud, loengus istus kaks inimest ja asendussakslane, kelledest minu suureks üllatuseks kaks olid kahe lapse vanemad. See on see, kui oma loengukaaslasi tundma ei õpi ja neid tavalisteks haldusjuhtideks pead. Mina olin kahe vanema laps. Noh ja siis see külalislektor - üle kolmekümne küll, doktorant ka, aga - millised pikad terved blondid juuksed! Milline päikesepruun nahk, säravad huvitatud intelligentsed silmad, loomulik sära! Milline arukas ilme ja mittemingisugust enesemadaldamise tunnet! Kogu ta olemuses peegeldus heaoluühiskond selle sõna kõige paremas mõttes, loomulikkus, tervis, õnnelikkus ja eneseteadlikkus.

Huvitav tund oli.

Hambad vist otsustasid kasvama hakata, piinlesin kõige magusamates pisarates terve tänase hommiku, aga praegu on neil vist uneaeg - mis lubab mul isegi naeratada!

Pikk ingel kuldkollases seelikus muidugi ei unu.


viiuldasin kell 20:21


kujundas: maali

blogger