uskumatu aga tõsi. kõik tikrid saidki kenasti külmutuskottidega sinna, kuhu pidid; meie saimegi t juurde; mustadest ja punastest sõstardest moodustus otsekui võluväel maitsemeeli räigelt rahuldav toormoos; kodujuust sai kenasti kõhtu; vihma hakkas sadama puhtal vihmatantsu teemat tõstatades ja päevgi veeres mööda. vahur on saanud üsna suures koguses mingit kummivilistavat mängu mängida (ettevalmistus homseks arki eksamiks, ma arvan), siim sai elinat üle pikalaia aja näha ja ma julgen oletada, et olen saanud ajada perekonda vaieldamatult närvi oma igavese minesweeperi plõksimisega. muu hulgas on mind loetud tellerite blogimaffia täieõiguslikuks liikmeks (selleks juba ei koolitata, vaid sünnitakse). koolkonnast jäin ma teadupoolest välja, mul ei ole ei vanust, kujundust ega kommenteerimisvõimalust, kuigi ülbust võibolla vahetevahel on. ma tunnistan teile, armsad lugejad, käsi südamel: käesolevaga loete enesepromo selle sõna kõige mõistatuslikumas ja ühtlasi selgemas tähenduses! nii et selle ch-inimese (ma loen ta nime alati rootsi hääldusega, seetõttu ei oskagi kirjutada) kirjatüki vastu pole mul midagi, minu jaoks on blogijate seas alati olnud eliit - so need, keda ma loen. teisi ma ei loe ja ühegi 14-15 aastase blogi pole ma elu sees avastama vaevunud (mine tea, millest ma seetõttu ilma olen jäänud). meenutasin toda mälestusväärset päeva, kui mu eksistentsi tunnistati ja ma siimu blog-listi sattusin, tsiteerin 27. veebruarit pisut hiljem: "siiski on mind algusest peale häirinud tõsiasi, et ma siimu listis olen. see peaks ju ometi olema koht vippidele või edasijõudnutele või midagi, ma tunnen ennast onupojapoliitika... ohvrina ei saa öelda, pagan. nojah, vast saate aru." mingil hetkel ma leppisin selle siimu looga nii nagu vendadega ikka lepitakse - aga siis olin ma äkki kirjatsura listis? ja andri?! ja ookeri?!? ma istusin pahviks lööduna ekraani taga ja otsustasin, et siimu huvi ma mõistan - ikkagi vend ja õeraas, kes näevad üksteist mõned korrad kuus ja siis ka eriti aktiivse suhtlemisega ei tegele - aga mingid võõrad??? miks pagana pärast peaksid nad huvituma 18-aastase plika sisutühjadest, grammatiliselt hooletutest, päevakajalisust eiravatest ja isiklikest sissekannetest? ma olen ju neile võhivõõras. miksmiksmiks? ma ei mõista seda siiamaani. ma tean, miks ma teisi loen: ma 1. tunnen neid 2. tunnen nende vastu huvi. üldine liigitus on kindel: nad kirjutavad hästi ja vaimukalt huvitavatel teemadel ja on intrigeerivad isiksused. aga üldiselt loen ma arvatavasti tunduvalt vähem kui mõned blogilugemise gurud. mu kirjanduse koolieksami juhendaja soovitas mul augustis puhkuse ajal suurem blogi-uurimus kirja panna, aga nähes teiste blogijate mõrvarlikku meelestatust, ei pea seda enam nii heaks mõtteks. mitte et ma seda siia lugemiseks paneks või nii, pigem ma arvan, et kui inimestele on tõepoolest nii vastumeelt, et nende loomingut analüüsitakse, siis võin ma ju selle solidaarsuse mõttes tegemata jätta.
off to bed. julgesin lõpuks peda kodukal tulemusi piiluda... ma sain sisse mitte ainult suurima punktide arvuga, vaid ühtlasi ka maksimumiga. ma ei hakka vist maailmast iial aru saama.
viiuldasin kell 01:24