Juba sõna ise "shoppamine" kõlab nilbelt. Ma jälestan poodides jõlkumist, mul hakkavad silmad kipitama, pea valutama ja uni tuleb peale, eraniks on mööblipoed, mida ma armastan, ja kodutarvete osakonnad või Tirsi (juhul, kui seal ringi tröllates saab kellegagi ohtralt juttu puhuda ja kõiki asju katsuda).
Ahjaa, vanasti ma unistasin oma esoteerikakauplusest või jazzklubist.
Enne seda ma unistasin autoparandustöökojast. Ja sellele eelnes kuulsusrikas "Madlikese" mööblifirma. Kaugemale lapsepõlve ei söanda tungida.
viiuldasin kell 23:59