mul oli suurepärane hommik! ma ärkasin kell kuus, lugesin magavana läbi saksa keele sõnad, magasin veel tund aega ning vedelesin siis pool tundi ihualasti voodis ja põlesin, sest päike praadis meeletumalt. ja ma lebasin ja naeratasin ja mul oli hirmpalav ja ma heitsin endale ette, et jälle jään ma kooli hiljaks. seejärel tõusin ma üles, riietusin, panin köögis nahka kaks meest nõretavat ülepannikooki, rääkisin teed juues mammiga juttu, käisin tegin näo pähe (ma arvan ikka veel, et see on parema väljanägemise jaoks vajalik) ja - tatatataa - koristasin oma toa ära! siis panin ma raadiot kuulates rahumeeli asjad kotti, läksin kooli ning jõudsin klassi kõige esimesena! selliseid hommikuid esineb mul kord aastas ja see garanteeris mu hea tuju ülejäänud päevaks.
ma vaatasin läbi pataka oscar arrivals'eid ja avastasin, et ma ei tunne sealt pooli ning ülejäänutel on nagunii mingid jubedused seljas. sean connery meeldib mulle vaatamata oma pitskraele. ühtlasi ma otsustasin, et näitlejad on offscreen poole vanemad ja koledat inimest ilusaks joonistada võib olla hell of a job. ja mis point bonol nende prillidega on? kusjuures, ma käisin enne peegli juures ja avastasin, et ma olen õige pisut peenem, kui ma varem arvasin!
eile oli heteros ettearvatavalt muljetamisõhtu - st trenni ei toimunud ja anne hüppas aknalaualt alla ning tõmbas endal pool väikest varvast otsast ära.
viiuldasin kell 18:33