tuli lõpuks meelde see, millest ammu rääkima pidin. nimelt sattusin neljapäeval taas vanemuise kontserdimajja. anu tali, vanemuise sümfoonikud, taisto noor, tanel joamets, rääkis raivo järvi. projekt laste seas klassikalise muusika ausse tõstmiseks. kava oli suurepäraselt kokku pandud jne. aga terve selle aja, kui ma ei tegelenud kellegi lähedusega, jälgisin ma viiuldajaid - õigemini seda vaimustavalt sünkroonset koreograafiat, mida nad esitasid. nad olid tantsivad viiuldajad, nende keha oli viiuliga üks, nende hing oli muusikasse sulanud. see pinge nende kõhus, õlgades ja kätes, see tõmme! kunagi peaksin lavastama mõne tantsu sümfooniaorkestrile...
viiuldasin kell 23:09