nonii. mul on siin probleemikesed üles tekkinud, mu perekond otsustas mind oluliselt arvutisõltuvusest vabastada. ja koolis tegelen ma vahetundides pigem õppimise, romantika või muu seesugusega. nii et viiuldamisamet on kõikide andunud klassikaaustajate nördimuseks unarusse jäänud.
aga see on selge, et kõike ei saa, aga midagi ikka saab. mina kaldun liiga palju saama, mul kullatakse vahepeal tee üle ja kantakse nagu bioloogilisi jubinaid bioloogilise pilpa peal ja mina ei saa teiste lohutamiseks muud teha, kui nimetada seda oma heaks õnneks...
viimasel ajal on väike füüsiline kurnatus, trenn ka enam ei aita. topin ujumisriided kohvrisse ja põrutan kanaari saartele kõige kallima inimesega maamuna peal. onjo.
viiuldasin kell 22:25