herve lewis. andrea saatis lingi, ju talle siis meeldisid need pildid. herve'le on võimalik modelliks minna, tuleb lihtsalt saata oma pilt. ja siis prantsusmaale sõita, ma arvan, sest siia ta tulema juba ei hakka. hm, ma lepin kodumaisega ja kõnnin ühel heal päeval andreale endale modelliks. või siis ikka mitte, ta mainis kord, et paksu inimest on huvitavam joonistada. nii et
siin näen ma ületamatut probleemi.
eile lugesin entertainmenti korras 'võluva võrdsuse' uuesti läbi. pratchett läheb üsna suures osas mu maailmavaatega kokku (lisaks veel see, et tema tõlkija teeb samu komavigu nagu mina), nii et nautisin seda nö mittejaburat maailma täiel määral.
Loomade teadvus on lihtne ja seetõttu teravapiiriline. Loomad ei raiska iial aega sellele, et oma kogemust osadeks jaotada ning juurelda kõikide nende osade üle, millest nad on ilma jäänud. Kogu universumi sõjavarustus on nende jaoks selgelt väljendunud objektidena, (a) kellega paarituda, (b) keda või mida süüa, (c) kelle eest ära joosta ja (d) kes on kivid. See vabastab teadvuse ülearustest mõtetest ja annab talle vajaliku teravuse seal, kus see on tarvilik. Kui järele mõelda, siis ei ürita normaalne loom iialgi samaaegselt ringi käia ja nätsu järada.
Keskmine inimene ga mõtleb lõputult kõikvõimalikest asjadest kõikvõimalikel tasanditel, kusjuures tema mõttelõnga katkestavad tosinad bioloogilised kellad ja kalendrid. On mõtteid, mida kavatsetakse väla ütelda, ja salajasi mõtteid, ja päris mõtteid, ja mõtteid mõtete kohta, ja siis veel terve alateadlike mõtete register. Telepaadi jaoks tähendab inimteadvus müra. See on nagu raudtee lõppjaam, kus kõik valjuhääldid korraga räägivad. See on kogu ultralühilaineala tervikuna - kusjuures mõned raadiojaamad pole sugugi hea kuulsusega, need on lindpriid piraadid keelatud meredel, kes mängivad hilisõhtuti heliplaatidelt limbilisi lugusid.
kogu see värk mõtete kohta on see, millega ma nõus olen. mul endal pressivad mõtted kõrvadest välja.
täna mõtlen kuurüütlitele.
viiuldasin kell 00:18